2-08-13643/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

3. september 2008, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

M.L. avaldus M.L. eestkostja määramiseks

Tsiviilasja number

2-08-13643

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja: M.L.

puudutatud isikud:

-

M.L.

-

Z.L.

-

V.L.

eestkosteasutus: Tartu linn, esindaja Marju Mägi

Kohtuistungi toimumise aeg

21.08.2008

Protokollija

kohtuistungisekretär Evelin Laansalu

RESOLUTSIOON

1. Määrata M.L. eestkostjaks M.L.

2. Seada eestkoste M.L. kõigi asjade ajamiseks.

3. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 03.09.2011.

4. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja ning kohustatud:

-

korraldama eestkostetava ravi ja hoolduse;

-

hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses

eestkostetava huvidest (PkS § 98 lg 2);

-

andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta (PkS § 101 lg 1);

-

esitama eestkostetava vara valitsemise kohta eestkosteasutusele iga-aastase

kirjaliku aruande (PkS § 101 lg 2).

5. M.L. on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.

6. Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud

menetluskulud riigi kanda.

7. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele ja teatada määrusest ka valijate nimekirja

pidavale asutusele (TsMS § 531 lg 2, 6).

8. Määrus jõustub määruse M.L. kättetoimetamisega (TsMS § 531 lg 1).

9. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele (TsMS § 478 lg 3).

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu

Maakohtu

kaudu.

Määruskaebuse

esitamise

tähtaeg

on

päeva

määruse

kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse

teatavakstegemisest eestkostjale (TsMS § 532, § 661 lg 1, 2).

AVALDUSE SISU

M.L. tekkis 31.03.2007 ajuinfarkti tagajärjel parema poole halvatus. Ta on lamaja haige, kes

vajab ööpäevaringset hooldust ja kõrvalabi kõikides igapäevaelu toimingutes (toidu varumine

ja valmistamine, isiklik hügieen, voodi korrashoid, riietumine, söömine). M.L. on paigaldatud

põide epitsüst ja kasutusel on mähkmed. Haiguse tagajärjel on tekkinud kõnehäire, M.L. ei

ole võimeline suhtlema ei verbaalselt ega kirjalikult. Ta ei ole võimeline tulema toime

asjaajamisega ametiasutustes, rahaasjade korraldamisega ega majandamisega.

M.L. määrati 27.06.2007-30.06.2009 sügav puue ja avaldaja määrati Tartu Linnavalituse

korraldusega tema hooldajaks. Avaldaja on täitnud hooldaja kohustusi ning oma vanaisa

igakülgselt abistanud. M.L. on sellega rahul olnud.

Avaldaja palub määrata ennast oma vanaisa M.L. eestkostjaks (tl 4-5).

KOHTU SEISUKOHT

1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-

aastaseks saanud isikul. Alla 18-aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse,

nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada

või neid juhtida, on piiratud teovõime.

2. Tartu linna esindaja Marju Mägi kinnitas kohtuistungil, et kohtus M.L. ning jõudis

järeldusele, et M.L. vajab igakülgset eestkostet (tl 46). Perearst Signe Salumetsa tõendi

kohaselt on M.L. sügava puudega ega ole võimeline iseseisvalt liikuma ega suhtlema (tl

14). Arstliku ekspertiisi 13.08.2007 otsuse nr 363370 kohaselt on M.L. sügav puue

(27.06.2007-30.06.2009), töövõime kaotuse protsent on 100 ning püsiva töövõimetuse

põhjuseks on üldhaigestumine (tl 12-13). M.L. suhtes viidi 09.07.2008 läbi ambulatoorne

kohtupsühhiaatria ekspertiis ning 20.07.2008 koostati ambulatoorse kohtupsühhiaatria

ekspertiisi akt nr 39. Ekspertide Kadri Toomla ja Tuuliki Hioni arvamuse kohaselt ei ole

M.L. vaimuhaige ega nõrgamõistuslik, vaid tal esineb dementsus ja parema kehapoole

halvatus, mida iseloomustab mälu, kõnelemis-, mõtlemise-, taipamis- ja otsustamisvõime

tugev tagasilangus, igapäevaste eluoskuste ning iseseisva liikumise võime kaotus. M.L. ei

ole kestvalt võimeline oma tegudest aru saama ega neid juhtima (tl 37). Kohtunik külastas

M.L. tema kodus ja on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline

oma tahet avaldama (tl 21). Arvestades eeltoodut ja avalduses toodut, leiab kohus, et M.L.

on piiratud teovõime.

3. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud

teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. PkS § 95 lg 3 ja 4

kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste

täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse, samuti piiratud

teovõimega isiku soovi.

4. M.L. palub määrata oma vanaisa M.L. eestkostjaks ennast ning on andnud selle kohta ka

kirjaliku nõusoleku (tl 4, 6, 46). Z.L. teatas kirjalikus avalduses, et on väga haige ning

nõus sellega, et tema mehe eestkostjaks määratakse lapselaps M.L. (tl 17). Ka V.L. on

andnud kirjaliku nõusoleku selle kohta, et tema isa eestkostjaks hakkab tema poeg M.L.;

V.L. endal ei ole võimalik eestkostja üleandeid nõuetekohaselt täita, sest ta viibib tihti

välisreisidel (tl 18). Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakond määras 04.09.2007

korraldusega nr 1148 M.L. hooldajaks M.L. (tl 15). Tartu linna esindaja seletas

kohtuistungil, et M.L. on olnud korrektne hooldaja ning pole põhjust, miks ta ei võiks olla

ka eestkostja (tl 46). Ekspertide arvates ei võimalda M.L. vaimne seisund anda seisukohta

eestkostja määramise ja eestkostja isiku suhtes (tl 38). Kohtule teadaolevalt puuduvad

PkS §-s 96 nimetatud asjaolud, miks M.L. ei võiks määrata eestkostjaks. Eeltoodust

lähtudes leiab kohus, et M.L. eestkostjaks tuleb määrata tema lapselaps M.L..

5. Tuginedes TsMS § 526 lg-le 2 p 5 ja lg-le 3, eestkoste seadmise aluseks olevatele

asjaoludele ning ekspertide arvamusele, et eestkoste kestus peab olema eluaegne (tl 38),

peab kohus põhjendatuks otsustada eestkoste lõpetamise või pikendamise üle hiljemalt

03.09.2011.

6. Eksperdid leiavad, et M.L. vajab igakülgset eestkostet. Ekspertiisiaktist nähtub, et kontakt

M.L. on raskendatud väljendunud mälu-, arusaamis- ja eneseväljendamishäirete tõttu. Ta

ei suuda anda vastuseid kaebuste, oma isiku, koha ja olukorra kohta. Ta ei kõnele omal

algatusel, eesütlemisel võib öelda mõningaid sõnu. Suuremale osale pöördumistele vastab

järgmiselt: „Podaždi, podaždi.“ Eluloolisi andmeid ei ole tema käest võimalik uurida.

Taipamine on väga tugevalt alanenud, kõnest ja küsimustest ta ilme põhjal otsustades

enamasti aru ei saa. Tahteaktiivsus on halvatusega seoses alanenud. Kõigi igapäevaste

enesehooldamise, toitumise, pesemise, riietumise toimingute jaoks vajab ta kõrvalabi. Ta

ei suuda teha eluks vajalikke rahaasjade, asjaajamiste jm otsuseid. M.L. esineb tugev

intellekti tagasilangus (tl 37-38). Ka Tartu linna esindaja palub määrata eestkoste kõigi

asjade ajamiseks ning võtta M.L. ära valimisõiguse (tl 46). Arvestades eeltoodut, leiab

kohus, et eestkoste tuleb seada M.L. kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg 5 alusel

tuleb lugeda, et M.L. on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab

hääleõiguse.

7. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi

kanda ning muud menetluskulud riigi kanda.

Kohtunik