2-08-50790/3 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Tsiviilasi nr.2-08-50790

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL ( t a g a s e l j a o t s u s )

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht

02. septembril 2008.a.; Valga Kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-50790 Tsiviilasi X AS hagi X OÜ vastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja : X AS (reg.kood xxxxxxxx1; asukoht : X)

Kostja :X OÜ (reg.kood xxxxxxxx; asuk. X) Menetlusvorm Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.

RESOLUTSIOON Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §101 lg.1 pp.6, §113 ning TsMS §162, §165 lg.3, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §442,§444, §630 ja §632, kohus

Rahuldada X AS hagi X OÜ vastu täies ulatuses.

Välja mõista X OÜ- lt (reg.kood xxxxxxxx) võlgnevus ükssada viis tuhat üheksasada kolmkümmend (105 930) krooni 65 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 15.07.2008.a. seitseteist tuhat kolmsada viiskümmend üks (17 351) krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 0,15% päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni alates 03.09.2008.a. X AS (reg.kood xxxxxxxx) kasuks.

Menetluskulud jätta täies mahus kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva

2 (4) kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebe kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (02.09.2008) Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).

ASJAOLUD Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et hageja ja kostja X OÜ vahel on 03.10.2001.a. sõlmitud kliendileping nr xxxxxx, mille alusel hageja müüs kostjale masinavaruosasid. Kostja ei ole tasunud lepingujärgseid makseid nõuetekohaselt. Seisuga 15.07.2008.a. on kostja võlgnevus tasumata arvete eest kokku 123 281,65 krooni, millest põhivõlgnevus tasumata arvete eest on 105 930,65 krooni ja viivis 17 351 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt võlgnevus summas 105 930,65 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 15.07.2008. 17 351 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis 0,15% päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni alates 03.09.2008.a.

Menetluse käik 28.07.2008.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama

3 (4) hiljemalt 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisest arvates. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega edastatud 30.07.2008.a. /tl. 28/. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.25-27/. Kuni käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.

Kohtu otsuse põhjendused

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele.

Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega on tõendatud, et poolte vahel on 03.10.2001.a. sõlmitud kliendileping nr xxxxxx, mille alusel müüs hageja kostjale masinavaruosasid. Seega eksisteerib poolte vahel õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet puudutavad õigusnormid.

Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) §76 sätestab, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil. Asja materjalidega /tl.11/ on tõendatud, et kostja ei ole lepingut täitnud nõuetekohaselt ning võlgneb hagejale 105 930,65 krooni. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kahjude tasumist.

VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepingust lähtuvalt leppisid pooled kokku viivises määraga 0,15% päevas tähtajaks tasumata summast päevas. Seisuga 15.07.2008.a. on kostja viivisevõlgnevus 17 351 krooni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub välja mõista kostjalt viivis kuni nõude täitmiseni.

VÕS §101 lg.1 pp.1,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kuna kostja on kohustist rikkunud, on hageja õigustatud nõudma kostjalt kahjude hüvitamist ja viivise tasumist. Seega on hageja õigustatud nõudma

4 (4) võlgnevuse summas 105 930,65 krooni ja viivise summas 17 351 krooni tasumist ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivitusintressi 0,15% päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni alates 03.09.2008.a. välja mõistmist.

.

Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( edaspidi TsMS ) § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg. 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lõike 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg. 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad menetluskulud jätta kostja kanda ning kulude väljamõistmise, lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.

A.Kaldma kohtunik 02.09.2008.a.