2-08-331/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Jaanus Saaremõts

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. august 2008. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-331

Tsiviilasi

AS-i E (registrikood XXX, asukoht XXX) hagi JF(isikukood XXX,

elukoht kohtule teadmata) vastu 5 141,14 krooni saamiseks

Menetlustoimingu tegemise

viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista JF AS-i E kasuks 5 141,14 krooni.

3. Otsus kuulub viivitamata täitmisele.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta JF kanda.

2. Välja mõista JF AS-i E kasuks menetluskulu 1 400 krooni

Edasikaebamise kord

Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale menetluse taastamiseks 28 päeva

jooksul alates 30 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast.

Asjaolud

AS E esitas 04.01.2008 hagi JF vastu 5 141,14 krooni saamiseks. Nõue tulenes poolte vahel

26.06.2001 sõlmitud liitumislepingust, mille alusel esitatud arved jättis kostja tasumata.

Hagiavalduses märgitud aadressilt XXX on hagimaterjalid kohtule tagastatud märkega: ei ela

antud aadressil. Rahvastikuregistris, Haigekassa, Maksu- ja Tolliameti ning Kodakondsus- ja

Migratsiooniameti andmebaasis märgitud aadressilt XXX, on hagimaterjalid kohtule

tagastatud märkega: ei ela antud aadressil. Ka politsei on tuvastanud, et kostja ei ela

eelnimetatud aadressil. Kostja elukohta ei õnnestunud välja selgitada ka päringutest Eesti

Riikliku Autoregistri andmebaasile, Kinnistusraamatusse ja Äriregistrisse. Hagimaterjalide

kättetoimetamine ei ole õnnestunud ka politsei vahendusel. Seetõttu on kostjale kirjaliku

vastuse nõue kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt TsMS § 317

lg 1 p-le 2 ja lg-le 5 loeb kohus, et menetlusdokument on kostjale kättetoimetatud.

Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole

taotlenud. Kostjat on hoiatatud, et mittevastamisel võib kohus teha tema kahjuks

tagaseljaotsuse.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja

taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 317 lg 1 p 2 kohaselt menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui välisriigis ei ole eeldatavasti võimalik dokumenti

nõuetekohaselt kätte toimetada.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas

osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud

asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Poolte vahel 26.06.2001 sõlmitud liitumislepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse

rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002,

kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) §

173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks

vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise

täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse

kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega),

pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või

lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile

kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral.

TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta

kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud.

Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 2 571,07 krooni ja viivise 2 570,07 krooni, kokku

5 141,14 krooni tasumist. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal lepingust tulenevat kohustust

täitnud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 5 141,14 krooni.

Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt

kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1

esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja on kohtu määratud ajaks esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on

kandnud menetluskulu summas 3 395 krooni järgmiselt: 250 krooni riigilõivu maksekäsu

kiirmenetluses, 250 krooni riigilõivu hagimenetluses, 100 krooni riigilõivu väljaandes

Ametlikud Teadaanded teate avaldamise eest, kohtutäituri tasu 295 krooni ning õigusabikulu

summas 2 500 krooni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse

avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja

arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu

kiirmenetluse lõppu.

Kohtute Infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-07-3777 AS-i E maksekäsu kiirmenetluses

JFvastu 5 141,14 krooni saamiseks, on kohus 20.11.2007 määrusega jätnud maksekäsu

kiirmenetluse avalduse rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel ning nimetatud määrus

jõustus 14.12.2007. Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 04.01.2008, seega

TsMS § 144 p-s 7 sätestatud tähtaja jooksul.

Kuivõrd kohus ei ole käesolevas asjas menetlusdokumentide kättetoimetamisel kohtutäituri

abi kasutanud ega hagejalt selleks tasu ette küsinud, leiab kohus, et nimetatud menetluskulu

kostjalt väljamõistmisele ei kuulu.

Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid

summas 2 500 krooni. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise

esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi

Valitsuse 15.12.2005 määruse nr 306 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt

menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja

hinna kuni 5 000 krooni puhul 2 500 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks

2 571,07 krooni. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulude summa 2 500 krooni vajalik ja

põhjendatud. Käesolevas asjas on hageja kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse

koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd

keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude kandmist summas 2 500 krooni. Kohtu

hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 800 krooni ulatuses.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud

summas 800 krooni, hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 250 krooni, maksekäsu

kiirmenetluses tasutud riigilõiv 250 krooni ning väljaandes Ametlikud Teadaanded teate

avaldamise eest tasutud riigilõiv 100 krooni, kokku 1 400 krooni.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks. Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud

korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab

kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud

juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas

kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli

mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele kas

SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr

221013921094), mõlemal viitenumber 3100057358.

Jaanus Saaremõts

Kohtunik