2-08-16193/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. august 2008, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

H.P. hagi OÜ T. vastu töövaidluses

Tsiviilasja number

2-08-16193

Menetlusosalised ja nende

esindajad

• hageja: H.P.

• hageja

esindaja:

vandeadvokaat

Li

Uiga

(postiaadress Valge & Uiga, Aleksandri 8, Tartu

51004)

• kostja: OÜ T.

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista OÜ-lt T. saamata jäänud töötasu 3201.29 krooni (kolm tuhat kakssada

üks krooni ja kakskümmend üheksa senti) H.P. kasuks.

3. Välja mõista OÜ-lt T. seisuga 21. august 2008. a viivis 5005.40 (viis tuhat viis

krooni ja 40 senti) H.P. kasuks.

4. Välja mõista OÜ-lt T. alates 22. augustist 2008. a viivis 0,5 % päevas tasumata

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni H.P. kasuks.

5. Jätta menetluskulud OÜ T. kanda.

6. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

7. Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui

teistmismenetluses (TsMS § 456 lg 1).

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima;

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442

lg 6, § 633 lg 7).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1. 25. aprillil 2008.a esitas H.P. Tartu Maakohtule hagiavalduse OÜ T. vastu saamata jäänud

töötasu ja hüvitise nõudes töötasu väljamaksmisega viivitamise eest. Hagiavalduse kohaselt

töötas H.P. suulise töölepingu alusel 17. septembrist 2007.a kuni 2. oktoobrini 2007.a OÜ-s

T. platsilüpsjana. Kokkulepitud töötasu suuruseks oli 500.- krooni tööpäeva eest ning

töötasu tuli välja maksta iga kuu 15ndaks kuupäevaks. Töötatud aja eest oli hagejale välja

arvestatud töötasu 3600 krooni, millelt on kinni peetud tulumaks 211.- krooni. Hageja

kontole on kostja poolt 10. detsembril 2007.a üle kantud 163.71 krooni. Hageja on

seisukohal, et kostja on jätnud temale üle kandmata töötasu 3225.29 krooni. Hageja on

korduvalt pöördunud kirjalikult kostja poole palvega töötasu välja maksta. Hageja taotleb

hagiavalduses palgaseaduse § 35 alusel hüvitise väljamõistmist töötasu väljamaksmisega

viivitamise eest. Perioodi eest 15. oktoober 2007.a – 10. detsember 2007.a taotleb hageja

välja mõista viivist summas 932.25 krooni väljamaksmata töötasult summas 3389.- krooni.

Perioodi eest 11. detsember 2007.a – 25. aprill 2008.a taotleb hageja välja mõista viivist

2209.81 krooni väljamaksmata töötasult summas 3225.29 krooni (tl 3-4). Hageja on

esitanud oma väidete kinnituseks residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni (tl 5-6),

millest nähtub töötasu arvestus ja kinnipeetud tulumaks, Tartu Vangla finantsosakonna

rahaaruande (tl 7) kostjalt osalise töötasu laekumise kohta ja meeldetuletused kostjale (tl 8,

9, 10) palga väljamaksmiseks.

2. Hageja on esitanud 13. juunil 2008.a vastuse kostja vastusele, milles ta ei nõustu kostja

vastuväidetega hagi töötasust tehtud kinnipidamiste kohta. Hageja leiab, et töötaja

nõusolekuta võib palgast kinnipidamisi teha palgaseaduse § 36 lg 1 kohaselt ainult

seadusest tulenevate summade kinnipidamiseks. Kostja poolt kinnipeetud kolimis- ja

elamiskulud ei kuulu aga palgaseaduse § 36 lg 1 sätestatu alla ning nende kinnipidamist

reguleerivad teised õigusaktid ning seega on tegemist ebaseaduslike kinnipidamistega.

Hageja leiab, et kostja vastuväited ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmiseks.

3. Hageja esitas 7. juulil 2008.a kohtule taotluse viivisenõude suurendamiseks TsMS § 367

alusel. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis töötasu väljamaksmisega viivitamise eest

0,5% päevas alates 26. aprillist 2008.a kuni kostja poolt kohustuse täitmiseni (tl 33-34).

4. 7. juulil 2008.a esitas hageja kohtule taotluse advokaadi tasu väljamõistmiseks riigi

õigusabi osutamise eest (tl 35-36). Hageja taotleb kostjalt välja mõista riigi õigusabi tasu

summas 5451.60 krooni.

KOSTJA SEISUKOHT

5. Kostja esitas 30. mail 2008.a kohtule kirjaliku vastuse H.P. hagiavaldusele. Kostja leiab, et

nõue OÜ T. vastu ei ole õigustatud. Kostja väidab, et hagejale on selgitatud tema palgast

tehtud kinnipidamisi ning sellest ülejäänud töötasu on kantud hageja kontole. OÜ T.

tunnistab, et hagejaga oli sõlmitud suuline tööleping, mille eesmärgiks oli vaadata, kas

hagejale sobivad pakutavad töötingimused ja milline on hageja töökvaliteet ja suhtumine

töösse. Kirjalik tööleping jäi sõlmimata, kuna kostja leidis, et hageja on närviline, ei sobi

töötama loomadega ja ei pidanud nõuetest kinni. Kostja jaoks ootamatult peeti hageja

politsei poolt kinni ja selgus, et hageja on tagaotsitav.

6. Kostja ei nõustu kirjalikus vastuses hageja nõudega seetõttu, et kostja on aidanud hagejal

kolida tööandja eluruumi X alevikus X mnt 4-2. Kolimise eest on kostjale esitatud arve

summa 2899.26 krooni (tl 21), mis on osaliselt kinni peetud hageja töötasust. Hagejalt on

kinni peetud 2360.- krooni veoteenuse eest. Samuti on hageja palgast kinni peetud kostjale

kuuluva korteriga kaasnenud elamiskulud – korteri kulud 328.16 krooni, korteri elekter

323.13 krooni ja üür 118.- krooni. Lisaks nimetatud maksetele on hageja palgast kinni

peetud veel töötuskindlustus 24.- krooni, kogumispension 72.- krooni ja tulumaks 211.-

krooni. Kostja leiab, et nimetatud kinnipidamised hageja palgast olid õiged ja hageja

väljamaksmisele kuuluv töötasu 163.71 krooni on hageja poolt nimetatud kontole üle

kantud (tl 17). Kostja on oma väidete kinnitamiseks esitanud palgalehed (tl 18) hagejale

tehtud väljamaksete ja kinnipidamiste kohta, väljamakse orderi nr 12-8 (tl 19), OÜ T. arve

nr 51/K eluruumi üüri suuruse kohta (tl 20), eluruumi kulutuste arvestuse (tl 22), FIE T.O.

arve-saatelehe 70/A (tl 21) veoteenuse kohta, vastuse hagejale (tl 23) palgast

kinnipidamiste kohta ja kassa sissetuleku orderi nr 4-2 (tl 24) mööbli transpordikulude

tasumise kohta OÜ-le T.

7. Tartu Maakohtu 18. märtsi 2008.a kohtunikuabi kohtumäärusega on H.P. antud riigi

õigusabi kohustusega osamaksetena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi

kulud ühe aasta jooksul peale kinnipidamisasutusest vabanemist. Riigi õigusabi osutavaks

advokaadiks on määruse kohaselt nimetatud vandeadvokaat Li Uiga (tl 11-12).

8. Kohus on 17. juuni 2008.a määrusega otsustanud menetleda tsiviilasja lihtsustatud korras

kohtu õiglase äranägemise kohaselt. Kohus on andnud pooltele aega taotluste ja tõendite

esitamiseks 20 päeva alates käesoleva määruse kättesaamisest. Kostja pole kohtule

täiendavaid tõendeid ja vastuväiteid esitanud. Kostja pole ka vaidlustanud viivise suurust

või taotlenud viivise vähendamist.

KOHTU SEISUKOHT

9. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et H.P. ja OÜ T. vahel oli sõlmitud suuline tööleping.

Poolte kokkuleppe kohaselt tegi H.P. tööd platsilüpsjana ning tema töötasu suuruseks oli

500.- krooni tööpäeva eest, mis makstakse välja iga kuu 15ndaks kuupäevaks. Pooltel ei ole

vaidlusi asjaolude osas, et H.P. väljaarvestatud töötasu suurus oli 3600.- krooni töötatud aja

eest perioodil 17. september 2007.a – 2. oktoober 2007.a, millelt on kinni peetud tulumaks

211.- krooni. Väljaarvestatud töötasu ja sellelt kinnipeetud tulumaksu suurus on tõendatud

residendist füüsilise isiku 2007.a tuludeklaratsiooni väljavõttega (tl 5-6).

10. Töölepinguseaduse (TLS) § 49 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest tasu

ettenähtud ajal ja suuruses. TLS § 31 lg 11 kohaselt makstakse palka vähemalt üks kord

kuus. PalS § 31 lg 2 kohaselt makstakse palka töötajale töökohas ja tööajal, välja arvatud,

kui palk või selle osa kantakse töötaja kirjaliku avalduse alusel töötaja poolt osutatud

pangakontole või kui kollektiiv- või töölepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

11. Kostja on arvestanud hagejale töötasu suuruseks 3600.- krooni, millelt on kinni peetud

tulumaks 211.- krooni. Vastavalt poolte kokkuleppele, kuulus 15. oktoobril 2007.a kostja

poolt hagejale väljamaksmisele töötasu 3389.- krooni. Hageja nimetatud kuupäeval töötasu

kätte saanud ei ole. Kostja tasus hagejale 163.71 krooni ülekandega hageja poolt nimetatud

arveldusarvele 10. detsembril 2007.a, mis on tõendatud Tartu Vangla finantsosakonna

rahaaruandega (tl 7). Seega on kostja jäänud palga maksmisega viivitusse.

12. PalS § 36 lg 1 kohaselt võib töötaja palgast ilma tema nõusolekuta seadusega ettenähtud

alusel, korras ja ulatuses kinni pidada seadusega kehtestatud makse; täitemenetluse

seadustikus ettenähtud täitedokumentides märgitud summasid; tasu väljatöötamata

puhkusepäevade eest töölepingu lõpetamisel enne selle tööaasta lõppu, millal töötaja oli

juba puhkuse saanud ja muid seadusega ettenähtud summasid.

13. Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 4 lg 1 kohaselt on töötuskindlustusmakse

sundkindlustuse makse liik töötuskindlustuse sihtotstarbeliseks rahastamiseks, mida

maksavad kindlustatu ja tööandja. TKindlS § 40 lg 1 p 1 kohaselt makstakse

töötuskindlustusmakset kindlustatule makstud palgalt ja muudelt tasudelt kindlustatule ja

tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras. TKindlS § 42 lg 1 p 1 sätestab, et

tööandja on kohustatud arvestama ja kinni pidama käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktis 1

nimetatud summadelt kindlustatu töötuskindlustusmakseid iga kindlustatu kohta.

Kindlustatu töötuskindlustusmaksete arvestamise ja kinnipidamise kohustus lõpeb

kindlustatu vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise

kuu viimasel kuupäeval. Seega oli kostjal õigus kinni pidada hageja palgalt

töötuskindlustuse maksu 24 krooni, mis osas ei kuulu hagi rahuldamisele.

14. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis annaksid talle seadusest tuleneva aluse kinni

pidada hageja palgalt kogumispensioni makseid 72 krooni. Kohus leiab, et kostjal ei olnud

õigus kinni pidada hageja palgast lisaks seaduses sätestatud maksudele ka eluruumi kulusid

ning veoteenust. Hageja vaidleb nimetatud kinnipidamistele vastu. Kostja ei ole kohtule

tõendanud hageja nõusoleku olemasolu nimetatud kulude kinnipidamiseks. Nimetatud

kinnipidamised on vastuolus PalS § 36 lg-ga 1.

15. Seega tuleb hagi põhinõudes rahuldada osaliselt ja kostjalt tuleb välja mõista 3225.29

krooni – 24 krooni = 3201.29 krooni saamatajäänud töötasuna hageja kasuks.

16. PalS § 35 kohaselt maksab tööandja palga maksmisega või töötaja pangakontole

ülekandmisega viivitamise eest töötajale iga viivitatud päeva eest 0,5% maksmisele või

ülekandmisele kuulunud palgast.

17. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude esitada hagis koos põhinõudega selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

19. Kostja on olnud palga maksmisega viivituses 15. oktoober 2007. a – 10. detsember 2007. a

so 55 päeva eest 0,5 % 3365 kroonist, 16, 83 krooni päevas, kokku 925.38 krooni. Kostja

on olnud palga maksmisega viivituses alates 11. detsembrist kuni kohtuotsuse tegemiseni

21. august 2008. a so 255 päeva eest 0, 5 % 3201.29 kroonist, 16 krooni päevas, kokku

4080 krooni. Nimetatud viivis 5005.40 krooni seisuga 21. august 2008. a tuleb kostjalt

hageja kasuks välja mõista. Alates 22. augustist 2008. a tuleb kostjalt TsMS § 367 alusel

välja mõista hageja kasuks viivis 0,5 % päevas tasumata põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni.

Kohtunik