2-08-18542/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-08-18542 Otsuse tegemise aeg ja koht 15.august 2008 Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi T V hagi I V vastu abielu lahutuse, elatise ja ühisvara jagamise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg 07.august 2008 Hageja: T V (IK xxx) Menetlusosalised Kostja: I V (IK xxx)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus ühisvara jagamise nõudes sellest loobumise tõttu.

2. Hagi abielu lahutamiseks rahuldada.

3. Lahutada T V ja I V abielu, mis on sõlmitud 12.08.2006.a. Ida- Virumaa Perekonnaseisuosakonnas, abieluakti kanne nr. 303.

4. Hagi elatise väljamõistmiseks alaealise lapse ülalpidamiseks rahuldada.

5. Välja mõista I V´lt elatis T V kasuks alaealise lapse V V (sündinud xxx) ülalpidamiseks alates 01.augustist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 11.juunini 2024 igakuise elatusrahana 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

6. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

7. Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale ning teadmiseks menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Asjaolud

Hagiavalduse kohaselt T N ja I V abielu sõlmiti 12.08.2006.a. Ida-Viru Maavalitsuses. Peale abiellumist kannab T N perekonnanime V. Abielust sündis xxx tütar V V.

Hageja soovib tema ja kostja abielu lahutamist kohtus. Ta soovib peale lahutust kanda abielueelset perekonnanime „N“. Hageja soovib ka, et kohus mõistaks kostjalt lapse kasvatamiseks välja elatisraha.

Pooltel on abielu kestel muretsetud ühisvara ,mille jagamist samuti hageja kohtult taotleb.

Hagi põhjendab hageja alljärgnevaga :

abikaasa praktiliselt kodus ei ela, pere vajadusteks raha ei anna, kuritarvitab alkoholi.

Kohtuistungid

Kohus 17.juuni 2008.a. kohtuistungil selgitas välja, et kostja on nõus kohtus abielu lahutamisega ja elatise tasumisega lapse ülalpidamiseks. Hageja sõnade kohaselt kostja varem lahutusega nõus ei olnud , ta ei tulnud perekonnaseisuametisse lahutuse vormistamiseks.

Ühisvara osas ei osanud pooled kohtule selle väärtust nimetada . Ühisvaraks nimetas hageja ainult autot ning kostja ei vaielnud sellele vastu.

Kohtuistungil 07.augustil 2008 loobub hageja oma endise perekonnanime tagasi taotlemisest, loobub ühisvara jagamise nõudest kohtus.

Hageja jääb oma nõude juurde abielu lahutamise osas ning elatise nõude osas. Elatist soovib ta miinimummääral alates augustikuust 2008, mitte alates hagiavalduse esitamise ajast kohtusse.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus tuvastas, et poolte abielu on sõlmitud 12.augustil 2006.a. Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonnas. Hageja avaldab soovi abielu lahutamiseks.

Perekonnaseaduse § 26 sätestab, et abielu lõpeb abikaasa surmaga või abielu lahutamisega.

Perekonnaseaduse § 27 sätestab, et abielu lahutab perekonnaseisuasutus või kohus.

Kuna abikaasade vahel oli vaidlus abielu lahutamise üle, ei saanud pooled abielu lahutada perekonnaseisuasutuses. Perekonnaseaduse § 29 lg.1 p. 3 sätestab, et kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad abielu lahutamise üle vaidlevad.

Perekonnaseaduse §29 lg.2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Hageja ei soovi olla abielus isikuga, kes oma pere eest ei hoolitse ning kõikidel puhkepäevadel, kui saaks lapse eest hoolitseda, viibib kodunt ära.

Kostja ei esita hageja öeldu suhtes vastuväiteid. Ta on nõus lahutusega.

Kohus kuulanud ära nii hageja kui kostja ning uurinud toimiku materjale, tegi kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu ning seetõttu kuulub abielu lahutamisele.

Perekonnaseaduse (PkS) §50 lg.1 järgi on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning tulenevalt PkS § 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

PkS § 60 lg.1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg.2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

Hageja soovis saada igakuiselt lapsele elatist kuupalga alammäärast ½ osa ulatuses nagu on sätestatud PkS § 61 lg.4.

Kostja ei vaielnud nimetatud summa maksmisele vastu.

Hageja loobus kohtuistungil ühisvara jagamise nõudest

Kostja ei esitanud hagejale vastuväiteid ühisvara jagamisest loobumise osas.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)§ 429 lg.2 sätestab kohustuse hagist loobumise protokollimiseks, kui hageja loobub hagist kohtuistungil.

Menetlus ühisvara jagamises kuulub lõpetamisele.Hagist loobumine on kantud 07.augusti 2008.a.kohtuistungi protokolli.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Menetluskulud abielu lahutuses tuleb jätta poolte endi kanda.

Hageja on ühisvara jagamise nõudelt tasunud riigilõivu 3250 krooni. Hageja loobub kohtuistungil ühisvara jagamise nõudest.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 150 lg 2 on hagejal õigus taotleda poole ühisvara jagamise nõudelt tasutud riigilõivu tagastamist.

Kohtunik Marge Tamme