3-07-2160/23 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august 2008. a, Tallinn

Haldusasja number

3-07-2160

Haldusasi

V.O kaebus Rae Vallavalitsuse 24.07.2007 korralduse nr 1171

tühistamiseks

ja

Rae

Vallavalitsuse

kohustamiseks

kooskõlastada

eskiisprojekt

ja

väljastada

ühekordne

projekteerimisluba või vastustaja kohustamiseks asja uuesti

arutama

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja – V.O, esindaja Eero Tonka

Vastustaja – Rae Vallavalitsus, esindaja Viktor Särgava

Asja läbivaatamise aeg ja koht

Kohtuistung, 1. juulil 2008, Tallinnas

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte kanda.

3. Sekretäril saata käesolev kohtuotsus teavitamise

korras e-mailiga kaebajale ja vastustajale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult

Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 1.09.2008.a.

Esitatud apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rae Vallavalitsus võttis 24.07.2007 vastu korralduse nr 1171 (edaspidi korraldus), millega

keelduti Xxx xx kinnistule projekteeritava elamu eskiisprojekti kooskõlastamisest ja

ühekordse projekteerimisloa väljastamisest V.O-le (tl. 23-24). 03.09.2007 esitas V.O Rae

Vallavalitsusele vaide korralduse nr 1171 kehtetuks tunnistamiseks (tl. 25-28). Rae

Vallavalitsus

jättis

19.09.2007

vastusega

nr

6-2/2996

(tl. 29-30) vaide rahuldamata.

2. 24.10.2007 saabus Tallinna Halduskohtule V.O kaebus korralduse tühistamiseks ja Rae

Vallavalitsuse kohustamiseks eskiisprojekti kooskõlastamiseks ja selle alusel ühekordse

projekteerimisloa väljastamiseks.

3. 27.11.2007 jättis kohus kaebuse käiguta, kuna kaebus ei vastanud HKMS §-le 10.

14.12.2007 esitas kaebaja kaebuse täpsustuse ja esialgse õiguskaitse taotluse. 17.12.2007

määrusega jättis kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (tl. 59-60).

4. 5.02.2008 määrusega (tl. 63-65) võttis kohus kaebuse kaebaja esitatud tühistamistaotluse

ja

kohustamistaotluse

kindla

sisuga

haldusakti

väljaandmiseks

(kooskõlastada

eskiisprojekt ja väljastada ühekordne projekteerimisluba) menetlusse.

5. 25.02.2008 teatas vastustaja oma vastuses kohtule, et soovib asja arutamist kohtuistungil

(tl. 71-74). Kohtuistung toimus 1.07.2008 Tallinna Halduskohtus, Pärnu mnt 7, Tallinn

(protokoll tl. 116-120).

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kaebuse esitaja leiab, et Rae Vallavalitsuse 24.07.2007 korraldus, millega keelduti

eskiisprojekti kooskõlastamisest ja ühekordse projekteerimisloa väljastamisest, kuulub

tühistamisele ja Rae Vallavalitsust tuleb kohustada eskiisiprojekti kooskõlastamiseks ja

ühekordse projekteerimisloa väljastamiseks või asja uuesti arutamiseks järgmistel

põhjustel:

1) Rae Vallavalitsus ei ole kaalunud 24.07.2007 korralduse aluseks olevaid asjaolusid.

Rae Vallavalitsuse korraldusest ei nähtu, millistest kaalutlustest tulenevalt on

vallavalitsus jõudnud järeldusele, et eskiisiprojekti alusel kavandatav ehitis piirkonda

ei sobi. Rae Vallavalitsuse hinnang eskiisprojekti kohta on ilmselgelt asjatundmatu,

antud erialase teadmiseta vallaametnike poolt ning ei tugine objektiivsetel asjaoludel.

2) Oma korralduse punktis f) alapunktides a ja b tsiteerib Rae Vallavalitsus arhitekt A.M-

i arvamust (tl. 32) eskiisprojekti kohta. Tallinna Halduskohus on oma 15.05.2007

otsuses nr 3-06-1258 märkinud, et A.M ei ole osalenud eskiisprojekti kooskõlastamise

otsustamisel ning et haldusorgani lepingulise esindaja kohtumenetluse käigus antud

selgitused ei asenda kaalutlusõiguse alusel tegutsema volitatud haldusorgani

puuduvaid kaalutlusi. Arhitekt A.M ei ole osalenud ka eskiisprojekti kooskõlastamisel

Tallinna Halduskohtu menetluse nr 3-06-1258 järgselt. Rae Vallavalitsuse 24.07.2007

istungi protokollist nr 33 (tl. 33) nähtuvalt ei võtnud eskiisprojekti kooskõlastamise ja

selle alusel ühekordse projekteerimisloa väljastamise otsustamisest osa ühtegi ehitus-

või arhitektuurilise eriteadmisega isikut. Kuigi Rae Vallavalitsus on oma korralduse

tsiteerinud arhitekt A.M-i arvamust, ei nähtu, et Rae Vallavalitsus oleks selliseid

seisukohti sisuliselt kaalunud või eskiisprojektis esitatud lahendusi sisuliselt arutanud.

Kaebaja esindaja esitas 07.08.2007 Rae Vallavalitsusele teabenõude, milles palus

väljastada Rae Vallavalitsuse 24.07.2007 istungile eelnenud Rae Vallavalitsuse

Ehitusameti

koosoleku

protokolli

eskiisprojekti

kooskõlastamise

eelnõu

ettevalmistamise kohta. Teabenõudele esitatud vastuses märkis Rae Vallavalitsus, et

Rae Vallavalitsuse Ehitusametis ei ole aset leidnud ühtegi koosolekut, mis puudutaks

eskiisprojekti kooskõlastamist. Samuti märkis Rae Vallavalitsus, et on teinud

eskiisprojekti kooskõlastamist ja ühekordse projekteerimisloa väljastamist puudutava

otsuse Rae Vallavalitsuse Ehitusameti poolt ettevalmistatud materjalide põhjal ja

suulise arutelu käigus Rae Vallavalitsuse 24.07.2007 istungil. Nimetatud istungi

protokollis puuduvad viited Rae Vallavalitsuse Ehitusameti poolt ettevalmistatud

materjalidele, samuti ei nähtu vallavalitsuse istungi protokollist, milles seisnes

eskiisprojekti sisuline arutelu.

3) Kaebaja on seisukohal, et Rae Vallavalitsuse korralduse põhjendused ei vasta

haldusorgani kaalutluskohustuse ulatusele ja eesmärkidele. Vaidlustatavas korralduses

on vastustaja leidnud, et eskiisprojekti alusel kavandatav elamu Jüri alevisse ilmselgelt

ei sobi. Lisaks on märgitud, et kohalik omavalitsus ei saa lähtuda üksikobjektist, vaid

peab lähtuma kogu elukeskkonna tervikust. Samas ei ole esitatud ühtegi kaalutlust,

millised on eskiisprojektist tulenevad ohud ümbritsevale keskkonnale. Korralduses on

viidatud üldistele huvidele, kuid korraldusest ei nähtu, milliseid üldiseid huvisid on

eskiisprojekti kooskõlastamisest keeldumisel kaalutud. Korraldus piirab ka kaebaja

omandiõigust, piirates õigust temale kuuluvat kinnistut vabalt kasutada. Korraldusest

ei tulene, milliste üldiste huvide kaitseks on vajalik omandiõiguse piiramine.

Põhiseaduse § 32 teise lõike kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata,

kasutada ja käsutada. Seega keeldumisel tuleb viidata ka seaduslikule alusele, millest

tuleneb Rae Vallavalitsuse õigus keeldumiseks, st viidata tuleb mitte üksnes pädevust

sätestavale normile, vaid ka vallavalitsuse tegevust põhistavale normile.

4) Rae

Vallavalitsuse

korralduses

sisalduv

piirang

kaebuse

esitaja

omandi

kitsendamiseks on ilmselgelt põhjendamata ning avalikke huve arvesse võttes

ebavajalik. Rae Vallavalitsus ei ole esitanud kaalutlusi, milliste avalike huvide

kaitseks on vajalik kaebuse esitaja omandi piiramine, milliseid avalikke huvisid

kahjustaks Rae vallas eskiisprojekti järgse elamu ehitamine ning millised on

potentsiaalsed kahjulikud mõjud avalikele huvidele, mis kaaluvad üles kaebaja huvi

talle kuuluval kinnistu kasutamiseks ja sinna elamu püstitamiseks.

5) Rae Vallavalitsus märgib oma 19.09.2007 vaidevastuses, et kaebaja seisukoht Rae

Vallavalitsuse pädevuse puudumise kohta küsimuses, millised hooned Rae valda

sobivad ja millised mitte, on tema subjektiivne seisukoht, mis ei põhine ühelgi

seadusel. Kaebaja nõustub Rae Vallavalitsusega, et Rae Vallavalitsuse pädevus

kohaliku elu korraldamisel, sh eskiisprojekti kooskõlastamiseks ja projekteerimisloa

väljastamiseks tuleneb seadusest. Samas juhib kaebaja tähelepanu, et käesoleval juhul

ei ole eskiisprojekti kooskõlastamise otsustamisel Rae Vallavalitsuses osalenud ühtegi

ehitus- või arhitektuurilise eriteadmisega isikut. Lisaks seab kaebuse esitaja kahtluse

alla arhitekt A.M-i teadmised ja kompetentsi, kelle kirjalikku arvamust on Rae

Vallavalitsuse korralduses tsiteeritud.

6) Rae Vallavalitsuse korralduse punktis f) alapunktis a on märgitud, et arvestades

naaberkrundi xxx xx kinnistu detailplaneeringuga, on hoonetele ette nähtud kindlad

kujundusnõuded, välisviimistluses võib kasutada krohvi- ja puitpindu ning

kivivoodrit. Esitatud eskiisprojekt näeb ette hoonele kimmkatuse ja seinakatte ja

kimmvälisvoodri. Korralduses sisalduv viide naaberkrundi detailplaneeringule on

kaebaja arvates asjassepuutumatu ja jääb arusaamatuks. Lisaks annab seisukoht

tunnistust, et korralduse koostaja ei ole aru saanud, et kimmi kui puitehituselemendiga

kaetud pindade näol on tegemist puitpindadega ning seega vastab kavandatav ehitis

tegelikult nii naaberkrundi detailplaneeringule kui piirkonna hoonetele ettenähtud

kindlatele kujundusnõuetele.

Rae Vallavalitsuse korralduse punktis f) alapunktis c märgitakse, et kavandatav

puidukimmidega kaetud hoone oleks ülikõrge tuleohtlikkusega ehitis tiheasustusalal,

kujutaks otsest ohtu naabrusehitistele ja seetõttu vajaks täiendavaid ehitustehnilisi

lahendusi. Kuivõrd Harjumaal Rae vallas Jüri alevikus Xxx xx kinnistule

projekteeritava üksikelamu projekteerimiseks väljastatud projekteerimistingimuste

(tl. 35-36) punkti 6.3.8 kohaselt peab kavandatava hoone tulepüsivusaste olema

minimaalselt

tuldkartev,

jääb

arusaamatuks,

milles

seisneb

eskiisprojektis

väljapakutud lahenduse ülikõrge tuleohtlikkus võrreldes projekteerimistingimustes

sätestatuga. Korralduses esitatud järeldus, et kavandatav ehitis vajab täiendavaid

tuleohutusalaseid lahendusi, on põhistamata ning asjatundmatu.

7) Vaide lisana edastas kaebaja Rae Vallavalitsusele ka Eesti Arhitektide Liidu koostatud

eskiisprojekti eksperthinnangu (tl. 37-38). Eksperthinnangu järelduste kohaselt on

eskiisprojekt koostatud professionaalselt ja häid tavasid silmas pidades ning esitatud

lahendused

rikastavad

olemasolevat

keskkonda.

Rae

Vallavalitsus

märgib

vaidevastuses, et Eesti Arhitektide Liidu arvamus ei saa olla valla jaoks siduv ega

piirata vallavalitsuse otsustusvabadust. Kaebajale teadaolevalt ei tööta Rae

Vallavalitsuses ühtegi arhitektuurilise teadmisega isikut, samuti ei ole vallavalitsus

pöördunud

ühegi

arhitektuurilise

teadmisega

isiku

poole

otsustusprotsessis

osalemiseks. Arhitekt A.M-i seisukohti on küll tsiteeritud, kuid kusagilt ei nähtu, et

neid seisukohti oleks sisuliselt kaalutud. Samuti on arhitektuurialases küsimuses Eesti

Arhitektide Liidu kui kollektiivse kutseühenduse arvamus kindlasti objektiivsem kui

üksikarhitekti subjektiivne arvamus, kes oli ka Rae Vallavalitsusest tööalaselt sõltuv.

8) Rae Vallavalitsus on viidanud korralduse õigusliku alusena muuhulgas Rae

Vallavolikogu 16.12.1997 määrusega nr 32 kinnitatud „Rae valla ehitusmääruse“

punktile 15.4.2. Rae valla ehitusmääruse punkti 15.4.2 kohaselt: vallavalitsus keeldub

ühekordse projekteerimisloa andmisest, kui on tehtud kindlaks, et esitatud eskiis on

ebaprofessionaalne ja selle põhjal ehitusprojekti koostamine osutub võimatuks.

Sellisel juhul nõuab vallavalitsus ehitusprojekti koostamist kõrgharidusega arhitekti

poolt. Kaebaja leiab, et seega sisaldub ehitusmääruse punktis 15.4.2 keeld ühekordse

projekteerimisloa

andmisest

keeldumiseks,

kui

eskiisprojekti

on

koostanud

kõrgharidusega arhitekt ja eskiisprojekt on koostatud professionaalselt ja häid tavasid

silma pidades. Eskiisprojekti koostanud arhitekt K.L on kõrgharidusega tunnustatud

arhitekt ning eskiisprojektis väljapakutud lahenduste professionaalsuse kohta on

andnud

hinnangu

Eesti

Arhitektide

Liit

eksperthinnangus.

Eskiisiprojekti

ebaprofessionaalsuse väide on kaebaja hinnangul paljasõnaline. Keeldumise alusena

on märgitud ka, et kohalik omavalitsus peab oma territooriumil tagama inimväärse ja

nauditava

elukeskkonna.

Vallavalitsus

ei

ole

põhistanud,

kuidas

ohustab

eskiisprojektis kavandatav ehitis ja selle tehnilised lahendused Rae valla territooriumil

inimväärset ja nauditavat keskkonda. Eesti Arhitektide Liit on eksperthinnangus

konstateerinud eskiisprojekti sobivust nii inimväärsesse elukeskkonda kui ka

esteetilist nauditavust. Vaidevastuses märgib Rae Vallavalitsus, et Eesti Arhitektide

Liidu arvamus ei saa olla vallavalitsusele siduv. Samas ei ole Rae Vallavalitsus ei

vaidlustatavas korralduses ega vaidevastuses esitanud arutlusi või põhjendusi, mis

võimaldaksid eksperthinnangu kahtluse alla seada.

9) Kaebaja leiab, et HKMS § 6 lg 2 p-s 2 sätestatu kohaselt võib halduskohtult kaebuse

või protestiga taotleda välja andmata haldusakti väljaandmist ning sooritamata

toimingu sooritamist. Toimingu all tuleb mõista ka kooskõlastuse andmist. Tulenevalt

eelviidatud paragrahvis sätestatust saab halduskohus antud juhul kontrollida, kas

esinevad

asjaolud

vaidlusalusele

eskiisprojektile

kooskõlastuse

andmisest

keeldumiseks, sh ka milliseid Rae valla ja Vallavalitsuse huve eskiisprojekti kohase

ehitise ehitamine kahjustaks ning kas Rae Vallavalitsuse ja valla huvide kahjustamine

kaalub üles kaebaja omandiõiguse piiramise kinnistule soovitud ehitise püstitamise

mittelubamise näol.

10) Kooskõlastuse andmine on diskretsiooni teostamise ulatuselt võrreldav haldusorgani

poolt ettekirjutuse tegemisega. Ettekirjutuse tegemise ja sellest keeldumise aluste

kohta on riigikohtu halduskolleegium oma 26.11.2002 otsuses haldusasjas nr

3-3-1-64-02 märkinud, et ettekirjutuse tegemisest keeldumise kui diskretsiooniotsuse

õiguspärasuse määrab eelkõige ära see, kas asutud on kaalumisel arvestanud vaid

asjakohaseid aspekte, kas on arvestatud kõiki asjasse puutuvaid aspekte ning kas

lammutamise poolt ja vastu rääkivaid argumente on väärtustatud õigesti ja kooskõlas

diskretsioonivolituse eesmärgiga. Riigikohus on pidanud võimalikuks, et kohus

kohustab kohalikku omavalitsust tegema ebaseadusliku ehitise likvideerimise

ettekirjutus. Kaebaja palub halduskohtul kontrollida, kas esinevad asjaolud

eskiisprojekti kooskõlastamisest ja ühekordse projekteerimisloa väljastamisest

keeldumiseks ja kui neid asjaolusid ei esine, siis kohustada Rae Vallavalitsust

eskiisprojektile kooskõlastuse andmiseks ja selle alusel ühekordse projekteerimisloa

väljastamiseks. Kaebuse esitaja leiab, et kui halduskohtumenetluse käigus leiab

tuvastamist, et Rae Vallavalitsuse korralduses loetletud keeldumise põhjuseid

tegelikult ei eksisteeri või selliseid põhjuseid ei saa pidada piisavaks eskiisprojekti

kooskõlastamiseks keeldumiseks ja selle alusel ühekordse projekteerimisloa

väljastamata jätmiseks, puudub põhjendus, miks halduskohus ei saaks kohustada Rae

Vallavalitsust

eskiisprojekti

kooskõlastama

ja

ühekordset

projekteerimisluba

väljastama.

11) Kaebuse esitaja palub halduskohtul kontrollida Rae Vallavalitsuse korralduse

õiguspärasust kontrollides selleks kaevatavas korralduses esitatud asjaolusid. Kui

korralduses esitatud asjaolud ei vasta tõele või need ei ole käsitletavad piisava alusena

vaidlusaluse eskiisprojekti kooskõlastamata jätmiseks, on asja läbivaatamiseks

olulised asjaolud tuvastatud halduskohtumenetluse käigus ning Rae Vallavalitsuse

poolt asja uueks sisuliseks läbivaatamiseks puudub alus. Ainult korralduse tühistamine

ning asja uueks sisuliseks läbivaatamiseks Rae Vallavalitsusele saatmine võib kaasa

tuua olukorra, kus Rae Vallavalitsus laiendab juba teostatud diskretsiooni piire ning

asub hindama täiendavaid asjaolusid, mis võivad olla uueks aluseks keeldumisel.

Kaebuse esitajal on põhjendatud kartus, et asja saatmisel uueks otsustamiseks Rae

Vallavalitsusele võib vallavalitsus hakata hindama asjaolusid, mida varasemates

korraldustes hinnatud ei ole, sealjuures hinnates täiendavalt asjassepuutumatuid

asjaolusid või muul viisil etteantud diskretsiooni piiridest väljuda. See võib viia

olukorrani, milles kaebuse esitaja satub olukorda, kus Rae Vallavalitsuse soovimatuse

või võimetuse tõttu hinnata õiglaselt kaebaja õigusi ja huve, jääb vallavalitsus tegema

järjest uusi õigusele mittevastavaid korraldusi eskiisprojekti kooskõlastamata jätmise

kohta ja kaebaja jääbki halduskohtule kaebusi esitama, kuid sisuliselt jäävad kaebaja

õigused kaitseta.

7. Vastustaja Rae Vallavalitsus vaidleb kaebusele vastu ja palub oma vastuses kaebusele

(tl. 71-74) jätta kaebus rahuldamata ja põhjendab oma taotlust järgnevalt:

1) Vastustaja märgib esiteks, et ehitise ehitamiseks on vajalikud ehitusprojekt ja

ehitusluba. Rae valla ehitusmääruse kohaselt on ehitusprojekti koostamine võimalik:

a) vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimuste alusel;

b) kehtestatud detailplaneeringu alusel;

c) detailplaneeringu nõudeid täpsustavate projekteerimistingimuste alusel;

d) ühekordse projekteerimisloa alusel.

Juhul, kui isik soovib ehitise ehitamiseks kasutada vallavalitsuse poolt väljastatud

projekteerimistingimuste

võimalust,

siis

vallavalitsus

väljastab

talle

projekteerimistingimused, isik koostab nende alusel ehitusprojekti ja esitab selle

projekti koos ehitusloa väljastamise taotlusega vallavalitsusele. Kui isik soovib

kasutada ühekordse projekteerimisloa võimalust, siis esitab ta vallavalitsusele ehitise

eskiisprojekti, selle alusel vallavalitsus väljastab talle projekteerimisloa, misjärel isik

koostab projekteerimisloa alusel ehitusprojekti ja esitab selle projekti koos ehitusloa

väljastamise taotlusega vallavalitsusele. Käesoleval juhul on kaebaja need erinevad

võimalused segi ajanud, nimelt on kaebaja ehitise ehitamiseks kasutanud

projekteerimistingimuste võimalust. Seda asjaolu kinnitab talle vallavalitsuse poolt

projekteerimistingimuste väljastamine. Seega oleks ta pärast projekteerimistingimuste

väljastamist pidanud ehitise ehitamiseks vallavalitsusele esitama ehitusprojekti koos

ehitusloa väljastamise taotlusega. Vaatamata sellele esitas ta vallavalitsusele

kooskõlastamiseks ehitusprojekti alusel koostatud eskiisprojekti ja taotluse ühekordse

projekteerimisloa väljastamiseks. Projekteerimistingimuste võimalust kasutades ei ole

vastustajalt midagi sellist võimalik nõuda. Kaebus tuleb rahuldamata jätta juba

seetõttu, et kaebaja on vastustajalt nõudnud toimingute tegemist, milleks õiguslik alus

puudub.

2) Vastustaja leiab, et käesoleval hetkel ei ole isegi teoreetiliselt võimalik

kohustamistaotlust

enam

rahuldada.

Eskiisprojekti

aluseks

olevad

projekteerimistingimused väljastati 10.01.2006 ja need kehtisid kuni 10.01.2008.

Aegunud projekteerimistingimuste alusel aga eskiisprojekti kooskõlastamine ja

ühekordse projekteerimisloa väljastamine ei ole võimalik.

3) Kaebus on ka sisuliselt seadusega vastuolus ja põhjendamatu. Vastustaja leiab, et

kohus saab asjaoludele anda ainult õiguslikke hinnanguid, mitte aga eriteadmisi

vajavaid hinnanguid. Kaebaja on palunud kohtul täita tõendamiskoormist, kuid

haldusprotsessis esitavad väiteid ja neid tõendavaid tõendeid pooled, mitte kohus.

Üldjuhul ei ole haldusprotsessis võimalik taotleda, et kohus hakkaks iseseisvalt

uurima, kas haldusaktis esitatud põhjendused on sisuliselt põhjendatud või mitte.

Kaebajal on kohustus tõendada, et haldusaktis esitatud põhjendused ei ole

põhjendatud.

4) Kaebaja väide, et vastustaja ei ole vaidlustatud haldusakti aluseks olevaid asjaolusid

kaalunud, on põhjendamatu. Haldusakti kirjaliku põhjendamise eesmärgiks on tagada,

et oleks võimalik aru saada, miks kohalik omavalitsus sellise otsuse tegi. Kui

haldusakti adressaat haldusakti põhjendustega ei nõustu, ei tähenda, et vald

diskretsiooni ei teostanud. Põhjendamatu on ka kaebaja seisukoht, et valla poolt

eskiisprojekti kohta haldusaktis kirjutatud põhjendused ei saa õiged olla juba seetõttu,

et Rae vallal puuduvad eskiisprojekti hindamiseks vajalikud teadmised. Üheski

seaduses ega Riigikohtu lahendis ei ole märgitud, et haldusakti põhjendused peavad

olema kirjutatud ainult vastava ala spetsialisti poolt ja juhul, kui seda ei ole tehtud, on

põhjendused automaatselt ebaõiged. Vastustaja lisab, et haldusakti põhjendusi tuleb

hinnata mitte subjektiivse kriteeriumi järgi, vaid objektiivse kriteeriumi järgi. Vastasel

juhul ei hakkaks kohaliku elu küsimusi esitama mitte kohalikud omavalitsused, vaid

oma ala spetsialistid, kuivõrd neil on kohalikust omavalitsusest paremad teadmised.

5) Vastustaja leiab, et kaebaja seisukoht, et valla töötajate poolt kirjutatud haldusakti

põhjendused ei ole objektiivsed, sest töötajad on vallast tööalaselt sõltuvad, on

absurdne. Juhul, kui sellise seisukohaga nõustuda ja arvestades, et kohalikud

omavalitsused kui juriidilised fiktsioonid saavad toiminguid teha ainult läbi oma

töötajate, siis jääb vastustajale arusaamatuks, kuidas kohalikud omavalitsused saaksid

funktsioneerida, kui nad ei või läbi oma töötajate toiminguid teha.

6) Kaebaja nõue kohustada vastustajat eskiisprojekti kooskõlastama ja ühekordset

projekteerimisluba väljastama on otseses vastuolus põhiseaduse §-ga 154, mille

kohaselt kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud

omavalitsused. On välistatud võimalus, et kohus hakkaks otsustama, millised hooned

mõnda valda sobivad või ei sobi. Kohus ei saa sekkuda kohaliku omavalitsuse

tegevusse, hakates ise kaalutlusõiguse alusel kohalikku elu puudutavaid otsuseid vastu

võtma. Kohus saab ainult kontrollida, kas kohalik omavalitsus on otsuseid vastu võttes

kaalutlusõigust õigesti teostanud.

KOHTU SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED

8. Kohus võtab kõigepealt seisukoha küsimuses, millega on õiguslikus mõttes tegemist

vastustaja korralduse näol. Nähtuvalt poolte esitatud tõenditest väljastas vastustaja

kaebajale

individuaalelamu

püstitamiseks

10.01.2006

korraldusega

nr.

projekteerimistingimused Jüri alevikus Xxx xx kinnistule üksikelamu ehitamiseks.

04.05.2006 esitas V.O vastustajale kooskõlastamiseks arhitekti koostatud üksikelamu

eskiisprojekti ja taotluse „Rae valla ehitusmääruse“ punkti 15.4.1 alusel ühekordse

projekteerimisloa väljastamiseks. Vastustaja korraldusega nr 1171 24. juulist 2007

keelduti nii eskiisiprojekti kooskõlastamisest kui ka V.O-le ühekordse projekteerimisloa

täiendavast väljastamisest. Lisaks selgitati korralduse punktis 3 kaebajale, et tal on vajalik

ja

võimalik

tellida

ehituslik

projekteerimine

kooskõlas

temale

väljastatud

projekteerimistingimustega ning et projekteerimisel tuleb arvestada piirkonna

olemasolevate ehitiste arhitektuuri ning antud tiheasustusala miljööga.

9. Nähtuvalt eeltoodust ja vastustaja poolt kohtule esitatud arvamuse (tl. 71-74) punktidest

2.1. ja 2.2 ning kohtus antud ütlustest on vastustaja esindaja olnud muuhulgas seisukohal,

et kaebusel puudub õiguslik alus, kuna Rae valla ehitusmääruses (edaspidi ehitusmäärus)

toodud projekteerimistingimuste väljastamisega kaasnev regulatsioon ei näe ette

võimalust, et pärast nende väljastamist toimub eraldi eskiisiprojekti kooskõlastamine.

Vastavalt ehitusmääruse punktidele 16 ja 17 koostab isik projekteerimistingimuste alusel

ehitusprojekti ning esitab selle koos ehitusloa väljastamise taotlusega vallavalitsusele.

Kaebaja ei ole seda aga teinud ja on vastustaja arvates sisuliselt segi ajanud

projekteerimistingimuste väljastamisele järgneva tee ehitusloa saamiseks ja ehitusmääruse

p. 15.4. ettenähtud ühekordse projekteerimisloa alusel ehitusloa saamiseks ettenähtud

menetluse. Vastustaja esindaja nõustus nähtuvalt kohtuasjas nr. 3-06-1258 toimunud

25.04.2007 kohtuistungil protokollist (tl. 103) kaebajaga selles, et poolte vahel puudub

vaidlus selle üle, et 04.05.2006 esitas kaebaja Rae Vallavalitsusele avalduse ühekordse

projekteerimisloa väljastamiseks ja koos sellega eskiisiprojekti. Nimetatud kohtuasjas

kohustas Tallinna Halduskohus oma otsusega Rae Vallavalitsust V.O avaldust ühekordse

projekteerimisloa väljastamiseks uuesti läbi vaatama. Kohtuotsus on jõustunud. Kuna

vaidlustatud korralduses punkt e näitab selgelt, et vastustaja täidab korralduse andmisega

nimetatud asjas 15.05.2007 tehtud otsust, siis loeb kohus vastustaja viited kaebaja nõude

õigusliku aluse puudumisele asjakohatuks. Nähtuvalt eeltoodust on kaebaja esitanud

ehitusmääruse punktis 15.4. ettenähtud taotluse ja saanud korraldusega sellele eitava

vastuse. Kohus leiab, et tegemist on haldusaktiga, mida saab kohtus vaidlustada. Samas

tähendab sellise seisukoha võtmine ka seda, et teises haldusmenetluses väljastatud

projekteerimistingimused ei oma vastustajale otsuse langetamisel selles haldusmenetluses

siduvat jõudu, kuid võivad olla üheks argumendiks, mida arvestada tulenevalt

haldusmenetluse ratsionaalsuse ja arusaadavuse printsiibist.

10. Järgnevalt võtab kohus seisukoha korralduse õiguspärasuse suhtes. Poolte vahel ei ole

vaidlust selles, et tegemist on vastustaja poolt diskretsiooniõiguse alusel vastuvõetava

haldusaktiga. Ka kohus on sarnasel seisukohal. Kaebaja väidab oma kaebuses, et

vastustaja ei ole oma diskretsiooniõigust kohaselt kasutanud, on sisuliselt jätnud oma

otsuse põhjendamata ja on jätnud kaalumata avalikkuse ja kaebaja erahuvid. Lisaks on

kaebaja väitel vastustaja teinud diskretsioonivea jättes arvestamata kaebaja poolt esitatud

Eesti Arhitektide Liidu arvamuse, mis on kaebaja arvates oluliselt objektiivsem ja

autoriteetsem kui vallaametnike arvamus.

11. Kohtulik kontroll halduse diskretsiooniotsuste üle on piiratud. Riigikohus on oma

14.10.2003 haldusasjas nr. 3-3-1-54-03 tehtud otsuse punktis 38 piiritlenud kohtute

kontrolli halduse diskretsiooniotsuste üle järgmiselt: “Halduse kaalutlus- ehk

diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse

poliitilist otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei

esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas

diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus

tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole

tehtud muud sisulist diskretsiooniviga.“.

12. Käesoleva kohtuasja sisuliseks põhiküsimuseks on küsimus, millistel tingimustel ja kuidas

saab kohalik omavalitsus piirata planeerimis- ja ehitusmenetluses isikute Põhiseaduse §-s

32 toodud õigust oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada ja eelkõige püstitada

neile kuuluvale kinnisasjale oma soovile vastavaid ehitisi. Planeerimisseaduse § 4 lg 2

sätestab selgelt, et planeerimisalase tegevuse korraldamine valla territooriumil on

kohaliku omavalitsuse pädevuses. Planeerimisseaduse § 5 sätestab, et kohalik

omavalitsus kehtestab valla ehitusmääruse valla või selle osade planeerimise ja ehitamise

üldiste põhimõtete ja reeglite seadmiseks. Planeerimisseaduse § 3 lg 2 sätestab juhtumid,

mil detailplaneeringute koostamine on kohustuslik ja annab sisuliselt võimaluse valla või

linna ehitusmäärusega korraldada ehitamist ja planeerimist juhtudel, kui see ei ole

kohustuslik. Käesoleval juhul ei ole vaidlust asjaolu üle, et vaidlustatud korraldus

puudutab just viimati mainitud olukorda ja seetõttu ei pea kohus vajalikuks käsitleda

küsimust, kas on eeldused ühekordse projekteerimisloa taotlemiseks ja väljaandmiseks või

ka projekteerimistingimuste väljastamiseks väljaspool tavapärast planeerimismenetlust

olid üldse täidetud või oleks vastustajal tulnud nende väljastamisest seadusest tulenevalt

koheselt keelduda viidates planeerimisseaduse §-le 3.

13. Käesolevas kohtuasjas ei ole ka vaidlust selle üle, kas vallavalitsusel on üldse

diskretsiooniõigus. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on haldusmenetluse läbiviimisel

kahel korral näidanud suutmatust tema esitatud eskiisiprojekti hindamiseks ja selle

kooskõlastamiseks või sellest keeldumiseks ning rikkunud sellega ka Põhiseaduse § 14 ja

15 toodud kohustust tagada igaühe õigused ja vabadused ja seetõttu on kohtul kohustus

asjaolud välja selgitada ja teha lõplik lahend kohustades vastustajat kindla sisuga

haldusakti väljaandmiseks (eskiisiprojekti kooskõlastamiseks) või vähemalt vastustaja

kohustamiseks asi uuesti läbi vaadata.

14. Kohus leiab siinkohal, et poolte vahel ei ole sisulist vaidlust asjaolus, et vaidluse sisuline

põhiküsimus on antud juhul ebatraditsioonilise ja piirkonnas olevatest hoonetest oluliselt

erineva hoone püstitamise võimaldamine. Selles osas poolte vahel vaidlust ei ole. Samuti

on sellisel arvamusel olnud kaebaja poolt esitatud ekspertiisi koostajad märkides selle

järeldustes „Kokkuvõttes on eramu projekt koostatud professionaalselt ja häid tavasid

silmas pidades, peegeldades arhitekti novaatorlikke vormiotsinguid, mis kindlasti

rikastavad olemasolevat alles kujunemisjärgus keskkonda“(tl. 38). Käesoleva kohtuasja

põhjustasid peamiselt vastustaja poolt korralduse punkti f alapunktis a toodud seisukohad,

et „Hoone arhitektuurne kujundus on problemaatiline“ ja et „Nii hoone vorm kui ka

väliskujundus oleksid mõeldavad hajaasustuses eraldiseisvana või grupeeritud analoogsete

hoonetega. Hoone ei ole sobilik linnapildis ja tiheasustusalal.“ ning punktis g toodud

põhijäreldus, et „Tegemist on antud piirkonda projekteeritud ebaprofessionaalse

eskiisprojektiga. Kohalik omavalitsus peab oma territooriumil tagama inimväärse ja

nauditava elukeskkonna. Kohalik omavalitsus ei saa lähtuda üksikobjektist, vaid peab

lähtuma kogu elukeskkonna tervikust. Nimetatud kimmkattega elamu kavandamisel Xxx

xx kinnistule sobiks see sinna isegi vähem kui palkmaja. Seejuures on palkmaja

projekteerimistingimuste kohaselt aga keelatud“(tl. 24). Tuginedes muuhulgas nendele

seisukohtadele ja järeldustele ja ka asjaolule, et naaberaladel ning xxx x kinnistu

detailplaneeringuga on piirkonna hoonetele ette nähtud kindlad kujundusnõuded, jättis

vastustaja esitatud eskiisi kooskõlastamata ja keeldus ühekordse projekteerimisloa

täiendavast väljastamisest.

15. Kaebaja taotleb kõigepealt tuginedes põhiliselt Eesti Arhitektide Liidu arvamusele, et

kohus tuvastaks korralduses toodud kohaliku omavalitsuse seisukohtade paikapidamatuse

ja kohustaks vastustajat eskiisi kooskõlastama. Oma nõudes tugineb kaebaja ka

Riigivastutuse seaduse § 6 lg 5, mis võimaldab kohtul teha avaliku võimu kandjale

ettekirjutuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks ilma asjaolude täiendava

kaalumiseta vaid juhul, kui juhtumi asjaolude tõttu ei saa avaliku võimu kandja

kaalutlusõiguse alusel haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest asja uuel

otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda. Kaebaja on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole

vastustajal võimalik keelduda ühelgi asjaolul kooskõlastuse andmisest, kuna tema

järeldused on põhjendamatud.

16. Kohus

asub

käesoleva

asja

lahendamisel

kõigepealt

seisukohale,

et

planeerimisdiskretsioon on oma olemusest tulenevalt seotud väärtushinnanguliste- ja

maitseotsustustega, mis on oma olemuselt paratamatult subjektiivsed. Käesoleval juhul on

pooled

kohtuistungil

nõustunud,

et

pakutud

eskiisprojekti

näol

on

tegemist

ebatraditsionaalse lahendusega. Selliste lahenduste lubamise või mittelubamise puhul juba

olemasolevasse elukeskkonda on tegu mitte õigusliku, vaid eelkõige väärtushinnangulise-

ja maitseotsusega. Väärtushinnanguline otsus seisneb siinkohal peamiselt suhtumises

uuendustesse – kas neid soositakse ja toetatakse või eelistatakse konservatiivsemat

lähenemist kaitstes traditsioonilisi lahendusi ja kujundatakse nendest lähtudes

elukeskkonda. Maitseotsustus seisneb eelkõige uue ja traditsioonilise kooskõla ja sobivuse

või nende puudumise leidmises väljapakutud lahendustes. Reaalses elus ei ole sageli

võimalik öelda, et üks või teine lahendus on hea või halb, õige või vale. Mõlemad

positsioonid ja lahendused on demokraatlikus ühiskonnas aktsepteeritavad ja need võivad

aja möödudes muutuda. Heaks näiteks maitse muutumises on Pariisis asuv Eiffeli torn,

mida selle püstitamise järgselt peeti inetuks ja Pariisi sobimatuks, kuid tänaseks on see

kujunenud üheks Pariisi sümboliks kõrvuti Louvreiga.

17. Väärtushinnanguliste ja maitseotsuste langetamine on demokraatlikus ühiskonnas ja ka

vastavalt meie Põhiseadusele ja selle alusel vastu võetud seadustele ja muudele

õigusaktidele reeglina poliitiliste võimuharude pädevuses. Riigikohus on oma lahendis

kohtuasjas nr. 3-3-1-54-03 selgelt väljendanud, et kohus ei hinda haldusotsuste poliitilist

otstarbekust. Mingi asustusala arhitektuuriline lahendus on aga just nimetatud liiki

otsustus.

Riigikogu

on

tuginedes

Põhiseaduses

sätestatule

andnud

planeerimisdiskretsiooni teostamise kohaliku omavalitsuse pädevusse ja kohtu sekkumisel

kohaliku omavalitsuse pädevusse langetada neid otsuseid nii, et kohus sisuliselt otsustaks,

kas üks lahendus sobib või ei sobi mingisse keskkonda, rikuks kohus selgelt

Põhiseadusega

tagatud

kohaliku

omavalitsuse

autonoomiat

ning

väljuks

oma

otsustuspädevuse piiridest.

18. Kohtuistungil väljendas vastustaja esindaja seisukohta, et on võimalik, et mõni uus

vallavolikogu koosseis võib tulevikus aktsepteerida väljapakutud lahendust. See aga ei

tähenda, et tänane vastustaja ei või olla teisel positsioonil. Planeerimisseaduses alusel on

tema pädevusse antud elukeskkonna laiem kujundamine ja kui ta on jõudnud järeldusele,

et see ei sobi vallavalitsuse nägemusega, siis on tegemist demokraatliku protsessi läbi

kujundatud võimuorgani seadusliku otsusega. Kohus saab seda kontrollida ainult ulatuses,

mis on määratletud Riigikohtu eelpooltsiteeritud otsuses asjas nr. 3-3-1-54-03 ehk kohus

kontrollib järgnevalt, kas kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu,

mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas

õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole

väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga

19. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja ei ole suuteline läbi viima vaidlusaluse eskiisiprojekti

objektiivset kaalumist ja ning eskiisiprojekti kooskõlastamisest keeldumine on saanud

vastustajale juba nn. põhimõtte küsimuseks. Kaebaja rõhutas menetluse jooksul korduvalt,

et sisuliselt ainsaks objektiivseks ja autoriteetseks arvamuseks käesoleva asja

lahendamisel saab olla tema tellimusel Eesti Arhitektide Liidu poolt koostatud arvamus,

mille järeldusi vastustaja sisuliselt ümber lükanud ei ole. Valla ametnike poolt antud

arvamused on kaebaja arvates paratamatult kallutatud ja pole professionaalsed.

Kohtuistungil väljendas kaebaja esindaja ka seisukohta, et valla ametnikud ja eelkõige

valla arhitekt ei oma arusaama ja teadmise kaasaegse arhitektuuri uuematest trendidest ja

seega ei saa nende seisukohti pidada objektiivseteks ja seaduslikeks.

20. Kohus võtab kõigepealt seisukoha võimalike menetlusvigade suhtes. Menetlus, mille

läbiviimist kaebaja taotles, ei ole erinevalt detailplaneeringu menetlusest haldusmenetluse

seaduse 3. peatükis ette nähtud avatud menetlus. Kohtule teadaolevalt ei ole sellist

menetlusvormi taotlenud ka kaebaja. Samuti ei ole kohalik omavalitsus kasutanud

käesoleval juhul talle HMS § 46 antud võimalust viia taotletud menetlus avatud

menetlusena. Lähtudes eelpooltoodust asub kohus seisukohale, et kaebajal ei ole

pretensioone valitud menetlusvormi suhtes.

21. Nähtuvalt kaebusest on kaebaja põhiliseks menetluslikuks etteheiteks asjaolu, et otsuse

langetamisel ei osalenud tema väitel ühtegi ehitus- ja/või arhitektuurilise eriteadmisega

isikut. Seda kinnitab kaebaja arvates nii 24.07.2007 Rae Vallavalitsuse istungi protokoll,

kui ka Rae Vallavalitsuse poolt 14.08.2007 kaebaja teabenõudele antud vastus nr. 6-

10/2645, milles vastustaja märgib, et Rae Valla Ehitusametis ei ole aset leidnud ühtegi

koosolekut, mis puudutaks eskiisprojekti kooskõlastamist. Kohus leiab kõigepealt, et

kaebaja väide, et otsuse ettevalmistamisel ei osalenud mitte ühtegi eriharidusega isikut, on

lihtsalt vale. Nagu kaebaja ise tunnistas, on vastustaja oma korralduses tsiteerinud

arhitekt A.M-i poolt Tallinna Halduskohtu menetluses nr. 3-06-1258 antud seisukohti.

Kohus nõustub siinkohal vastustaja seisukohaga, et ei ole mingit seaduslikku takistust,

miks ei võinud vastustaja neid ja muid kohtuasja nr. 3-06-1258 väljendatud seisukohti

kasutada vaidlustatud korralduse formuleerimisel. Samuti leiab kohus, et kaebaja on

esitanud kohtule paljasõnalisi ja alusetuid väiteid seades kahtluse alla valla arhitekti A.M-i

kompetentsi. Nähtuvalt menetluse käigus uuritud tõenditest ja menetlusosaliste

nõusolekust nendega, ei ole poolte vahel vaidlust asjaoludes, et A.M on 1974 aastal

lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ja oli Arhitektide Liidu liige 1977-2000, mil ta

lahkus selle liikmeskonnast omal soovil. Kohus peab täielikult põhjendamatuks ja

kohtumenetluses elukutselise juristi poolt esitamiseks lubamatuks ning ebaeetiliseks

kaebaja poolt ilma igasuguse põhjenduseta esitatud väidet, nagu oleks A.M tulenevalt

Eesti Arhitektide Liidu liikmeskonnast lahkumisest aastal 2000 tänaseks kaotanud erialase

kompetentsuse. Samuti nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et absurdsed on kaebaja

väited, et valla töötajate poolt kirjutatud haldusakti põhjendused pole objektiivsed, sest

töötajad on vallast tööalaselt sõltuvad. Sarnaselt vastustajaga leiab kohus, et juhul, kui

sellise seisukohaga nõustuda, siis jääb arusaamatuks, kuidas saaksid kohalikud

omavalitsused funktsioneerida, kui nad ei või läbi oma töötajate toiminguid teha.

Teiseks leiab kohus, et kaebaja ei ole näidanud ära ühtegi õigusakti, mis kohustaks

vastustajal korraldamaks esitatud taotluse arutamiseks ehitusameti koosolekuid ja neid

protokollima. Vastustaja sisemine töökorraldus on vastustaja enda otsustada ja kohus ei

leia, et asjaolu, et enne otsustamist ei korraldatud spetsiaalset ehitussameti koosolekut, ei

ole kvalifitseeritav menetlusveana. Materjale otsustamiseks saab ja võib ette valmistada

ka ilma selleks eraldi koosolekuid pidamata. Täiendavate materjalide uurimine osutub

vajalikuks alles siis, kui haldusaktist endast ei nähtu selle andmise põhjendused.

22. Kaebaja põhilised argumendid korralduse vastu on seotud selle sisuga. Kaebaja leiab

kõigepealt, et kaalutlusotsuses on jäetud kaalumata tema huvid oma omandi vabaks

valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks ning avalikkuse huvid piirangute seadmiseks.

Kohus ei nõustu kaebaja selle põhilise argumendiga. Kohus leiab, et vaidlusaluses

korralduses on arusaadavalt ja selgesti välja toodud kaalutlused, millest lähtudes keelduti

eskiisiprojekti kooskõlastamisest. Korralduse punkti f alapunktis a on selgelt põhjendatud,

miks

peab

vastustaja

kujundust

problemaatiliseks.

Vastustaja

viitab

nii

projekteerimistingimustele, lähiümbruses asuvate hoonete kujundusele kui ka kaebaja

krundi naaberkrundile xxx x vastustaja 20.12.2005 korraldusega nr. 1717 kinnitatud

detailplaneeringuga seatud kujundusnõuetele. Vastustaja selgitab mainitud punktis oma

positsiooni veel täiendavalt selgitades, et „Nii hoone vorm kui ka väliskujundus oleksid

mõeldavad hajaasustuses eraldiseisvana või grupeerituna analoogsete hoonetega. Hoone ei

ole sobilik linnapildis ja tiheasustusalas.“. Kokkuvõtvalt märgib vastustaja korralduse

punktis g muuhulgas „Kohalik omavalitsus ei saa lähtuda üksikobjektist, vaid peab

lähtuma kogu elukeskkonnast tervikust. Nimetatud kimmkattega elamu kavandamisel Xxx

xx kinnistule sobiks see sinna isegi vähem kui palkmaja. Seejuures palkmaja oli

projekteerimistingimuste kohaselt aga keelatud.“. Kohus leiab, et põhjendatud on

vallavalitsuse seisukoht, et tegemist on selle piirkonna jaoks problemaatilise kujundusega.

Ka Eesti Arhitektide Liidu arvamuses on sisuliselt kirjas, et tegemist on projektiga, mis

„peegeldab arhitekti novaatorlikke vormiotsinguid“ ja väitega, et hoone „asukoht krundi

põhjanurgas tänava ääres ning skulpturaalne arhitektuur annavad lootust, et

väikeelamupiirkond saab laiendes värskema näo ja selle tunnistuseks originaalse

„nurgakivi“.

Eelpooltoodule tuginedes leiab kohus, et korralduses toodud argumendid ei ole suvaliselt

ja pahatahtlikult „kiusu ajamise pärast“ esitatud argumendid. Tegemist on selgelt

arusaadava seisukohaga, mis väljendab nägemust piirkonna olemasoleva ning

kavandatava elukeskkonna arengust. Kohus leiab ka, et kohalik omavalitsus ei pea

lähtuma Eesti Arhitektide Liidu hinnangust, et sellel piirkonnal peab olema arhitekti

„novaatorlikke

vormiotsinguid“

väljendav

„originaalne

nurgakivi“.

Kohalikul

omavalitsusel on õigus lähtuda teistsugusest ja konservatiivsemast lähenemisest

arhitektuurile ja kujundada vastavalt elukeskkonda oma territooriumil. Kohus peab

vajalikuks siinkohal veel ära märkida, et Eesti Arhitektide Liidu eksperthinnangu tekstist

nähtuvalt ei ole selles arvesse võetud või selle koostamisel isegi teadlik oldud xxx x

krundi

detailplaneeringust,

mis

avaliku

arutelu

läbinuna

omab

elukeskkonna

kujundamises kindlasti vähemalt sama kaaluga tähendust kui ühe eraomaniku nägemus

oma krundi hoonestamisest.

23. Kohus möönab siinkohal, et osaliselt võivad olla vaieldavad korralduse punkti f

alapunktides b ja c toodud väited. Kaebaja soovis, et kohus kontrolliks nende väidete

paikapidavust esitamata ühtegi tõendit nende vastu. Kõigepealt leiab kohus, et tal ei ole

põhjust kohtule esitatud tõendite valguses kahelda valla arhitekt A.M-i arvamuses, mis

puudutab kimmmaterjali kasutamisega seotud tehnilisi küsimusi, millele on viidatud

korralduse punkti f alapunktis b. Nende väidete ümberlükkamiseks oleks pidanud tõendid

esitama kaebaja. Teiseks leiab kohus, et tal puudub alus kahelda ka korralduse punkti f

alapunktis c toodud väidetes. Kohus leiab, et vastustaja on korrektselt viidanud kimm-

materjali suurele tuleohtlikkusele ja maininud ära mõned võimalused selle vähendamiseks

(tulemüürid, kimmmaterjali spetsiaalne tulevastane immutus) ning teatud lahenduste

(tulemüür) kaheldavust esteetilises mõttes. Kohus leiab, et neid seisukohti ei ole kaebaja

suutnud ümber lükata. Veelgi enam – kohtuistungil tunnistas kaebaja otsesõnu, et Eesti

Arhitektide liidu ekspertarvamuses ei lükata ümber korralduses toodud seisukohti. Nende

ümberlükkamine kohtu initsiatiivil ei mahu aga selgelt halduskohtu uurimisprintsiibi

raamesse

ja

oleks

selge

poolte

võrdse

kohtlemise

printsiibi

rikkumine.

Halduskohtumenetluse seadustiku § 15 lg 3 kohustab kaebuse esitajat põhjendama oma

väiteid vastavate tõenditega. Juhul, kui tõendeid ei ole võimalik esitada, tuleb kaebajal

näidata põhjused, miks see võimalik ei ole ja teatada, kus tõendid asuvad. Käesoleval

juhul kaebaja seda teinud ei ole. Lisaks peab kohus vajalikuks siinkohal märkida, et

nähtuvalt korralduse sisust ei ole korralduse punkti f alapunktides b ja c toodud

põhjendused põhiliseks sisuliseks aluseks eskiis kooskõlastamata jätta. Korralduse

põhilised sisulised alused on nähtuvalt menetlusosaliste kohtule esitatud argumentidest

toodud korralduse punkti f alapunktis a ja punktis g. Seega ei tooks isegi punkti f

alapunktides b ja c toodud väidete täielik paikapidamatus vastavalt HMS § 58 kaasa

korralduse õigusvastaseks tunnistamist.

24. Kohus leiab, et ebaõiged on ka kaebaja väited nagu ei oleks vastustaja kaalunud

eeltooduga avalikke ja erahuve ja on piiranud põhjendamatult erahuve. Nähtuvalt

eelmistes punktides toodust on vastustaja asunud seisukohale, et ta lähtub piirkonnast kui

tervikust ja vastandab selle arengu eraomaniku kitsale nägemusele oma kinnistule

püstitavast ehitusest. Selline kaalutlus on igati kohane ja mahub kohaliku omavalitsuse

planeerimis- ja ehitusalase diskretsiooniõiguse piiridesse. Kohus leiab, et vastustaja on

korralduses arusaadavalt põhjendanud, et piirkonna kui tervikliku elukeskkonna

kujundamise huvi kaalub antud juhul tulenevalt piirkonnas juba olemasolevast

hoonestusest,

xxx

x

kinnistu

detailplaneeringust

ja

kaebajale

väljastatud

projekteerimistingimuste sisust, üles eraomaniku huvid ja nägemuse oma kinnistu

hoonestamisest. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et korralduse resolutiivosa

punktis 3 on vastustaja selgitanud kaebajale, et tal tuleb tellida ehituslik projekteerimine ja

projekteerimisel arvestada piirkonna olemasolevate ehitiste arhitektuuri ja antud

tiheasustusala miljööga. Sisuliselt tähendab see, et vald ei ole keeldunud elamu

püstitamise lubamisest, vaid annab kaebajale selge juhise, kuidas viimane saab oma

omandiõigust teostada.

25. Kohus leiab samuti, et korralduses on toodud selle andmise aluseks olevad õigusaktid ja

nende sätted. Korraldaja on viidanud nii ehitusseaduse kui ka Rae valla ehitusmääruse

asjakohastele punktidele. Kaebaja on sisuliselt vaidlustanud siinkohal ainult viite

ehitusmääruse punktile 15.4.2. väites, et tegemist on professionaalse ehitusprojektiga

tuginedes seejuures Eesti Arhitektide Liidu arvamusele. Kohus kaebaja selle väitega ei

nõustu. Kohus leiab, et professionaalne ehitusprojekt ei tähenda ainult seda, et selle järgi

on võimalik ehitist püstitada, vaid ka seda, et see ehitis võtab arvesse piirkonna

olemasolevat elukeskkonda, hoonestuse laadi ja kehtestatud planeeringuid ning sobitub

avaliku võimu poolt seaduslikult määratletud arhitektuuriliste arengusuundade ja –

kujundusnõuetega.

Nähtuvalt

korraldusest

ja

sellele

eelnenud

Rae

Valla

arhitektuurikomisjoni keeldumisest eskiisi kooskõlastada ning sellele järgnenud

kohtuprotsessidest, on kohtu arvates võimalik leida, et esitatud eskiisprojekt ei vasta

professionaalse projekti tingimustele laiemas mõttes ja kaebaja on asunud sisuliselt

kohalikule omavalitsusele peale suruma oma isiklikku ja arhitekti nägemust hoonest

arvestamata kohaliku omavalitsuse avalikku huvi väljendavat nägemust piirkonna

arengust ja kujundusnõuetest.

26. Eelpooltoodut kokku võttest leiab kohus, et vaidlustatud korralduse vastuvõtmisel ei ole

vastustaja teinud menetlusvigu, see põhineb õiguslikul alusel, selle andmisel on jäädud

diskretsiooni piiridesse ja ei ole tehtud diskretsioonivigu, korraldust on arusaadavat

põhjendatud ja selle andmisel on kaalutud kõiki asjassepuutuvaid küsimusi. Kohtul

puuduvad alused kaebuses esitatud nõuete rahuldamiseks ja lähtudes muuhulgas HKMS §

26 lg 1 p 6 jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata.

27. Vastavalt HKMS § 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust ja menetluskulud jäävad poolte

kanda.

28. Käesoleva otsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinn Ringkonnakohtule

juhindudes HKMS §§ 31 ja 32 sätestatust 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates.

Daimar Liiv

Kohtunik

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Lauri Madise, Ivo Pilving ja Ruth Virkus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2008. a, Tallinn

Haldusasja number

3-07-2160

Haldusasi

V.O kaebus Rae Vallavalitsuse 24. juuli 2007. a

korralduse nr 1171 tühistamiseks, eskiisprojekti

kooskõlastamiseks ja ühekordse projekteerimisloa

väljastamiseks või asja uuesti arutamiseks

kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 1. augusti 2008. a otsus

Menetluse alus

ringkonnakohtus

V.O apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja V.O, esindaja advokaat Eero Tonka

Vastustaja Rae Vallavalitsus, esindaja advokaat Viktor

Särgava

RESOLUTSIOON

1. Jätta V.O apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Muuta Tallinna Halduskohtu 1. augusti 2008. a otsuse põhjendusi ja asendada need

ringkonnakohtu otsuse põhjendustega. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata.

Lauri Madise

Ivo Pilving

Ruth Virkus