2-08-14126/3 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-14126 lk

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus Tsiviilasja number 2-08-14126 Määruse tegemise aeg ja koht

28. juuli 2008.a. Kuressaare Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungisekretär Tõlk Merje Raudla

Tsiviilasi Kuressaare Linna (Linnavalitsuse kaudu) avaldus X. X’ alt lapse äravõtmiseks ilma vanemlike õiguste äravõtmiseta ja alaealisele X X’ ile eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: eestkosteasutus Kuressaare linn Kuressaare Linnavalitsuse kaudu Tallinna tn10 Kuressaare linn 93819 Tel 4550527

Puudutud isikud:

1. X X (ik. , eluk.) ;

2. X X (ik. , eluk.);

3. T. X (ik. , eluk.)

RESOLUTSIOON

1. Võtta ära lapsevanemalt X. X’ alt (ik.) tema alaealine tütar X X (ik. ) vanemlike õiguste äravõtmiseta.

2. Seada eestkoste alaealisele X X’ ile (ik. , eluk. ).

3. Määrata X X’ i eestkostjaks X X (ik. , eluk. ) tema nõusolekul. Eestkostja on lapse seaduslik esindaja.

Tsiviilasi nr 2-08-14126 lk Eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse.

4. Kohustada eestkostjat X X’ i seisma hea alaealise eestkostetava X X’ i isiklike ja varaliste huvide eest. Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Edasikaebamise kord Eestkoste seadmisele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest kuid mitte pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Vähemalt 14-aastase piisava kaalutlusja otsustusvõimega laps võib tema isikut puudutavas hagita perekonnaasjas määruse peale kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita. Sama kehtib ka muude asjade suhtes, mille puhul laps tuleb enne asja lahendamist ära kuulata. Määrused, millele laps võib esitada määruskaebuse, tuleb talle isiklikult teatavaks teha.

ASJAOLUD

14. aprillil 2008.a. esitas Kuressaare Linn kohtule avalduse X. Xalt lapse äravõtmiseks ilma vanemlike õiguste äravõtmiseta alaealisele X X’ i üle eestkoste seadmiseks ning eestkostja määramiseks. X X on sündinud X.a. Saare Maakonnas Kuressaare linnas X X ja X X (endine nimi X) kooselust pere esimese ja ainukese lapsena. X X sünniakt nr 69 on välja antud 13. aprillil 1992.a. Saare maavalitsuse Perekonnaseisuosakonna poolt. X X isa nime kanne sünniakti on tehtud vanemate ühise avalduse nr38 13.04.1992.a. alusel (tl.5-6). X X isa X X suri 25.02.1999.a. Surmaakti koostas Kärla vallavalitsus 25.02.1999.a., akt nr.8 (surmatunnistus DL 0348321) (tl.7). Alaealise X X ema X X abiellus 05.10.2001.a. X Xga, kes suri 27.01.2004.a. Sellest ajast kannab X X perekonnanime X . Avalduse kohaselt ei ole X X’ i ema X X tütart kasvatanud alates 1998.a. Alates kuuendast eluaastast elab X naabrite X ja X X perekonnas X Kuressaares. X X’ i kodus X Xa juures oli probleeme alkoholi liigtarvitamisega, millest tulenesid kasvatusja toimetulekuraskused. X X on alates 1999.a. Kuressaare Linnavalitsuse sotsiaaltoetuste registris toimetulekutoetuse saajana. 31.03.2008.a. Kuressaare Linnavalitsuses toimunud jutuajamisel lastekaitse spetsialist Helle Kahmi ja X Xa vahel tunnistas viimane, et vaatamata sellele, et ta lapsest hoolib, ei ole ta suutnud oma last kasvatada ja kuna lapse soov on elada teises kodus, ei vaidle ta sellele vastu. Nimetatud asjaoludega seoses esitas X X, alaealise tegelik kasvataja Kuressaare Linnavalitsusele 21.02.2008.a. avalduse, milles palus enda määrata X X eestkostjaks. Sellekohase kirjaliku nõusoleku on andnud ka X X’iga samas leibkonnas elav abikaasa X X ja nende perekonnast eraldi leibkonnas elav poeg X X (tl. ). Perekond X on seni kandnud kõik lapse kasvatamise ja koolitamisega seotud kulud. Kuressaare Linnavalitsus on kontrollinud perekonna tausta ja on arvamusel, et X X on sobiv eestkostja ja temal on eestkoste teostamiseks sobivad tingimused. Alaeline X X esitas Kuressaare Linnavalitsusele 20.02.2008.a. avalduse, milles avaldas soovi ja nõusolekut selleks, et tema eestkostjaks saaks X X., kes on teda kasvatanud, õpetanud ja

Tsiviilasi nr 2-08-14126 lk toetanud 6-st eluaastast alates. X on Kuressaare X kooli X. klassi õpilane. Kuna algselt oli Xl probleeme õpiharjumuste kujundamisega (kasvuaasta), ta oli närviline ja hooldamata, võtsid kasuvanemad talle eriõpetaja. Käesolevaks ajaks on Xst kasvanud aktiivse eluhoiakuga noor neiu. Suhet bioloogilise emaga peab X keeruliseks, kuigi elatakse ühel tänaval ja räägitakse vahel juttu, ei ole X kodust lahkumisest saati ema majas sees käinud. X kasvatamisel on X X igati toeks olnud tema abikaasa ja täiskasvanud poeg X X, kes on samuti nõus X Xi hakkamisega X eestkostjaks (tl.10,15, 16). Kuressaare Laste Hoolekande Komisjon arutas X X suhtes eestkoste vormistamise vajadust 03.04.2008.a. toimunud istungil ja otsustas esitada kohtule materjalide X X eraldamiseks lapse emast X Xst ja X Xi’ i Xle eestkostjaks määramiseks. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes Perekonnaseaduse (PerekS) §-dest 53 lg1, 92 lg2 ja TsKMS §-dest 475, 550 palub avaldaja kohut:

1. Võtta lapsevanemalt X Xalt tütar X X (ik. ) vanemlike õiguste äravõtmiseta.

2. Määrata alaealise X X’ i eeskostjaks tema tegelik kasvataja X X.

MENETLUSOSALISTE SEIUKOHAD Kohtulikus menetluses kohtuistungil ärakuulamisel aga ka muul viisil kohtuniku poolt läbiviidud ärakuulamistel kinnitas avaldaja, et jääb avalduses toodu juurde, asjast puudutatud isik X X kinnitas, et soovib olla alaelise X Xi eestkostja (vt. ka tl.12), X X kinnitas samuti, et on teadlik kohtus menetluses olevast asjast ja soovib eestkostjaks X Xi, kes on teda tegelikult kasvatanud (vt. ka tl.11). X X kinnitas kirjalikult, et temal vastuväited avaldusele puuduvad .

KOHTU SEISUKOHT ja PÕHJENDUSED Kohus olles tutvunud esitatud avalduse ja sellele lisatud materjalidega, olles ärakuulanud menetlusoalised, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. PerekS § 53 lg1 ja lg2 kohaselt võib eestkosteasutuse nõudel kohus otsustada võtta lapse ära ühelt või mõlemalt vanemalt vanema õiguste äravõtmiseta, kui lapse jätmine vanema juurde ohustab lapse tervist või elu. Sotsiaalhoolekande seaduse § 25 lg2 kohaselt, kodust eraldatud lapse edasise elukoha, hooldamise ja kasvatamise korraldab vallavõi linnavalitsus. Perekonnaseaduse § 92 lg1 alusel seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ning huvide kaitseks. PerekS § 92 lg2 ja 3 järgi eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud või muudel põhjustel on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. PerekS § 93, 95 lg1 kohaselt eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse avalduse alusel. Kohtulikus menetluses on ilmnenud, et alaealise X X on alates kuuendast eluaastast elanud X Xi perekonnas. X isa on surnud ja ema X X on jätnud X vanemliku hoolitsuseta. X Xal on probleeme alkoholiga ja ta on ise sotsiaalabi saaja. Alaealise huvides on tema jätmine perekonda kus ta on kasvanud juba kümme aastat. X X’ i jätmine bioloogilise ema juurde võib kujutada ohtu lapse edasisele elule ja tervisele. X X ise ei vaidle avalduses märgitule vastu. Kuna kohus on lugenud põhjendatuks X Xalt tema tütre X X’ i äravõtmise ilma vanema õiguste äravõtmiseta ning alaeline on alates oma kuuendast eluaastast (kümme aastat) kasvanud kasuperes, siis asub kohus seisukohale, et X X on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest muudel põhjustel PerekS § 92 lg3 tähenduses. Arvestades kõiki kohtulikus menetluses kogutud andmeid ja avaldusele lisatud kirjalikke tõendeid leiab maakohus, et esitatud avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele . X X’ i eestkostjaks tuleb vastavalt Perekonnaseaduse §-dele 92-97 määrata X X, juhindudes TsMS §-dest 550, 554-555 ja 557.

Tsiviilasi nr 2-08-14126 lk

Kristel Pedassaar Kohtunik