Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-08-23141/2 AI generated

2-08-23141/2 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Case Number 2-08-23141/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

P. esitas 10.juunil 2008.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumajale taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esitamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Õigusabi taotleja soovib õigusabi oma õiguste kaitseks endise tööandja ees. Õigusabi taotleja selgituste kohaselt on ta abielus, peres kasvab poeg ning käesoleval ajal on ta töötu.

Legislator headnote

AI generated

2-08-23141/2 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja: RõaS § 18 lg 2 kohaselt määrab kohus riigi õigusabi osutavaks advokaadiks sellega nõus oleva advokaadi. Kohtule on andnud oma nõusoleku nimetatud asjas riigi õigusabi osutamiseks vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar Advokaadibüroost Valge ja Uiga Valga osakonnast.

Keywords

AI generated
occupational pension rights sufficient earning capacity maintenance of pension coverage normal loss of working hours permanent earning incapacity suspension of benefit entitlement
AI generated
2-08-82001/2
L. esitas 3.detsembril 2008.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumajale taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esitamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Õigusabi taotleja soovib õigusabi oma õiguste kaitseks abielu lahutamisel. L. on töötu. Maksuameti teatise kohaselt oli tema 2007 aastal sissetulek xxxxx krooni seega kuus xxx.- ning avaldaja poolt avaldatud andmete kohaselt on tal sotsiaaltoetused riigilt kuus xxxx krooni. Perekonnaseisult on avaldaja abielus. Õigusabi taotleja selgituste kohaselt puuduvad tal võimalused esindaja palkamiseks ning endal tal pole vajalikke juriidilisi teadmisi.
2-18-2565/8
P. (avaldaja/võlgik) esitas 16. veebruaril 2018 Tartu Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse (tsiviilasi nr 2-18-2565). Avalduse kohaselt on avaldaja pikaajaliselt maksejõuetu. Ta on keskmise puudega töövõimetu. Tema ainsaks sissetulekuks on pension ja sotsiaaltoetus. Avaldaja vastu on erinevaid nõudeid 12 718,54 euro ulatuses. Võlgnevused on tekkinud varasemast ajast, kui avaldaja oli veel töövõimeline ja omas töökohta ning võttis eluasemelaenu. Avaldaja ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline tööd tegema ja tervis halveneb. Avaldaja esitas pankrotiavalduses võlgniku kohustustest vabastamise avalduse. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning T. P. pankrot välja kuulutada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. PankrS § 15 lg 2 kohaselt võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada.
2-17-10006/18
Xxxxesitas Harju Maakohtule avalduse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks.
2-22-12765/6
L. V. (avaldaja) esitas 30.08.2022 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-22-12765). Avalduse kohaselt on avaldaja pensionär. Avaldaja on abielus E. V. iga, kuid ei ela faktiliselt koos oma abikaasaga juba pikki aastaid (üle 10 aasta). Avaldaja sissetulekuks on pension XXX eurot ja puude toetus XXX eurot. Võlgnik on märkinud oma kohustuste suuruseks ligikaudu 25 000 eurot.
2-17-11588/12
saada võlgnikult vajalikku teavet ja dokumente, eelkõige võlgniku vara ja kohustuste kohta; 2) viibida võlgniku valduses oleval maatükil ja majandusvõi kutsetegevuseks kasutatavates ruumides, samuti võlgniku eluruumis; 3) saada riigija kohaliku omavalitsuse asutuselt ning krediidiasutuselt, samuti muult isikult teavet ja dokumente, mis on vajalikud võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunikuabi Aita Kastor Otsuse tegemise aeg ja koht 22.juulil 2008. a, Valga kohtumaja Riigi õigusabi asja nr ÕA – 2-08-23141 Riigi õigusabi asi

E. P. (isikukood xxxxxxxxxxx), elukoht x) taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Kirjalik menetlus. RESOLUTSIOON Juhindudes „Riigi õigusabi seaduse“ § 4 lg 3 p 4, § 6 lg 1, § 8 lg 3, § 14, § 15 lg 2 ja lg 5 ning „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku“ § 463-466 ja § 475 lg 1 p 16, kohus m ä ä r a s:

1. Rahuldada E. P. taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus.

2. Anda riigi õigusabi kohustusega mõistliku aja jooksul osamaksetena hüvitada täielikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

3. Määrata riigi õigusabi osutavaks advokaadiks vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar Advokaadibüroost Valge ja Uiga Valga osakonnast.

Kohtumäärus saata teadmiseks taotluse esitanule, Rahandusministeeriumile ja Eesti Advokatuurile ning täitmiseks vandeadvokaat Kalju Kutsarile.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib riigi õigusabi taotleja esitada Tartu Ringkonnakohtule erikaebuse Valga Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest.

Asjaolud

Riigi õigusabi taotlus

E. P. esitas 10.juunil 2008.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumajale taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esitamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Õigusabi taotleja soovib õigusabi oma õiguste kaitseks endise tööandja ees. Õigusabi taotleja selgituste kohaselt on ta abielus, peres kasvab poeg ning käesoleval ajal on ta töötu.

Kohtu lahendi põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud taotluse ning sellele lisatud ja kohtu poolt täiendavalt kogutud tõenditega, leiab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks kuulub rahuldamisele.

„Riigi õigusabi seaduse“ (RõaS) (RT I 2004, 56, 403) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab teha seda üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohus leiab, et hinnates taotleja majanduslikku seisundit, võttes sealjuures aluseks autoregistri, kinnistusraamatu, pankade, väärtpaberikeskuse ja taotleja enese poolt kohtule avaldatud andmed, ei suuda taotluse esitanu oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. E. P. esitatud andmete kohaselt on tema sissetulekuks töövõimetuspension 3480.-, peretoetus 300.- kuus ning igakuine töötukindlustus 1578.- kuus. Maksuametilt saadud tõendi kohaselt on tema 2007 aasta sissetulekuks koos abikaasaga 62082.-. Vararegistrite andmetel puudub taotlejal igasugune vara, mida oleks võimalik realiseerida õigusabikulude katteks. Äriregistrist ja kinnistusraamatust nähtub, et tal puudub igasugune registreeritud kinnisvara ja äritegevus.

Kohus leiab, et E. P. ei ole võimeline peale igakuiste vältimatute püsikulutuste kandmist tasuma täiendavalt veel vajamineva õigusteenuse eest. Kuivõrd taotleja sissetulekud ei võimalda koheselt õigusabiteenuse eest tasumist ja hetkel ei ole ette näha ka isiku majandusliku seisundi paranemist, kuid ta omab kogemusi müüja-floristina töötamisel, siis sellest tulenevalt tuleb talle anda riigi õigusabi mõistliku aja jooksul osamaksetena täieliku hüvitamiseni riigi õigusabi kulud. Samuti peab kohus oluliseks selgitada, et RõaS § 28 lg 1 kohaselt kohustatakse isikut juhul, kui riigi õigusabi saaja oli riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamisest täielikult või osaliselt vabastatud ja tema majanduslik seisund või maksevõime viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõpetamist oluliselt paraneb, hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena või osamaksetena. Riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulusid hüvitama, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool.

RõaS § 18 lg 2 kohaselt määrab kohus riigi õigusabi osutavaks advokaadiks sellega nõus oleva advokaadi. Kohtule on andnud oma nõusoleku nimetatud asjas riigi õigusabi osutamiseks vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar Advokaadibüroost Valge ja Uiga Valga osakonnast.

Aita Kastor Kohtunikuabi