3-07-176/44 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. juuli 2008, Tallinn

Haldusasja number

3-07-176

Haldusasi

Oleg Gogini kaebus Loksa Linnavalitsuse vastu

linnavolikogu esimehele 2006 aasta novembrikuu eest

väljamaksmisele kuulunud hüvituse väljamaksmise

nõudes

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja Oleg Gogin;

Kaebuse esitaja esindaja Alar Salu;

Vastustaja Loksa Linnavalitsus;

Vastustaja esindaja Ksenia Kravtšenko.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus;

2. Kohustada Loksa Linnavalitsust maksma Oleg

Gogin’ile 2006 novembrikuu eest volikogu esimehe tasu

summas 10 000 (kümme tuhat) krooni;

3. Mõista

vastustajalt

kaebaja

kasuks

välja

menetluskulu summas 5390 (viis tuhat kolmsada

üheksakümmend) krooni;

4. Sekretäril

saata

otsuse

ärakirjad

elektrooniliselt

menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28;

§ 31 lg 4).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on Oleg Gogini kaebus, milles taotletakse Loksa

Linnavalitsuse kohustamist Loksa Linnavolikogu esimehele Oleg Goginile 10 000 krooni

suuruse volikogu esimehe hüvituse maksmiseks 2006. aasta novembrikuu eest.

2. Oleg Gogin oli kaebuse kohaselt 2006 novembrikuus Loksa Linnavolikogu (edaspidi

volikogu) liige. Loksa Linna Valimiskomisjoni 27.10.2005 nr 9 otsusega valiti O. Gogin

volikogu esimeheks.

3. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 22 lg 1 p 21 kohaselt kuulub

volikogu ainupädevusse volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse

määramine või aseesimeestele hüvituse määramine. Loksa Linnavolikogu 02.11.2005

määruse nr 39 “Linnavolikogu liikmetele linnavolikogu tööst osavõtu eest tasu suuruse ja

maksmise korra kinnitamine” (edaspidi volikogu määrus nr 39) kohaselt makstakse volikogu

esimehele hüvitust 10 000 krooni ja volikogu liikmetele 500 krooni kuus. Volikogu esimees

esitab igakuiselt linnavalitsusele ettepaneku hüvitise ja tasu maksmise kohta. Tasu ja hüvituse

volikogu esimehele ja volikogu liikmetele hüvituse maksab linnavalitsus.

4. 04.12.2006 esitas volikogu esimees O. Gogin linnavalitsusele ettepaneku volikogu

esimehele tasu maksmise kohta 2006 novembrikuu eest. Ettepaneku allkirjastas volikogu

esimees O. Gogin. Linnavalitsus ei ole aga maksnud O. Goginile volikogu esimehe 10 000

krooni hüvitust 2006 novembrikuu eest.

5. Kaebuse esitaja hinnangul on linnavalitsuse nimetatud toimingud seadusevastased ja

rikuvad tema õigust saada oma töö eest rahalist hüvitist.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Vastustaja kaebust ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub

vastustaja jätta kaebaja kanda. Vastustaja põhjendused on järgmised.

Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 istung ja seal vastu võetud otsused

7. Vastustaja märgib, et 01.09.2006 tegutses Loksa Linnavolikogu esimees O. Gogin volikogu

istungit juhtides ja korraldusi andes omavoliliselt ning ebaseaduslikult ning muutis sellega

võimatuks Loksa Linnavolikogu töö 01.09.2006 ning see õigustas kaheksa linnavolikogu

liikme lahkumist istungilt ning istungi jätkamist kõrvalruumis. Nimelt keelas O. Gogin

volikogu istungil osalemise Vladimir Grillil ja Evald Stranbergil, kelle volitused oli Loksa

linna valimiskomisjon samal 01.09.2006 hommikul toiminud istungil peatanud. Samas ei

huvitunud O. Gogin nimetatud isikute istungilt eemaldamisel sellest, et hommikune

valimiskomisjoni istung ei olnud otsustusvõimeline, kuna sealt puudusid nii valimiskomisjoni

esimees kui aseesimees. Samuti ei olnud O. Gogin 01.09.2006 volikogu istungit juhatades

nõus panema hääletusele volikogu liikme R. Heina ettepanekut päevakorra muutmiseks.

Muuhulgas oli päevakorras ka umbusalduse avaldamine O. Goginile.

8. Vastustaja möönab, et kaheksa volikogu liikme lahkumisega volikogu istungilt rikuti

istungi läbiviimise norme. Vastustaja leiab samas, et arvestades O. Gogin’i käitumist ja kahe

volikogu liikme istungilt kõrvaldamise katseid, oleks liikmete istungilt lahkumata jätmise

korral moonutatud umbusalduse otsustamisel hääletamise tulemused nii, et need ei kajastaks

volikogu tegelikku tahet. Vastustaja rõhutab, et volikogu liikmete enamus oli O. Gogin’i

sellise omavolilise ja ebaseadusliku käitumise tagajärjel sattunud olukorda, kus istungi

pidamine sellisel viisil osutus võimatuks. Sel põhjusel otsustas volikogu enamus jätkata

volikogu istungit Loksa Linnavalitsuse väikeses saalis, järgides seejuures kehtivates

õigusaktides volikogu istungi läbiviimisele sätestatud nõudeid ja piiranguid. Nimetatud

istungi jätkamisest kõrvalsaalis olid informeeritud kõik kohalviibinud isikud, kuid ilmumata

jäid O. Gogin ja kuus ülejäänud volikogu liiget.

9. Volikogu 01.09.2006 istungi materjalidest nähtub üheselt, et O. Gogin’il ei olnud usaldust

volikogu enamuse poolt. O. Goginile umbusalduse avaldamise poolt hääletas 01.09.2006

kahel eraldi toiminud istungil (ühel, mida juhatas V. Fjodorov ja teisel, mida juhatas O.

Gogin) kokku üheksa linnavolikogu liiget, ehk volikogu liikmete enamus.

10. Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsus nr 32, millega avaldati umbusaldust volikogu

esimehele O. Gogin’ile, on kehtiv ega ole tühine. Kuivõrd kõik 01.09.2006 otsused võeti

vastu volikogu häälteenamusega, siis isegi menetlusnormide järgimise korral ei saaks

hääletamiste tulemused muutuda sellisel viisil, et see oleks mõjutanud asjade otsustamist.

Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 istung ja seal vastu võetud otsused

11. Lisaks selgitab vastustaja, et 09.02.2007 vastu võetud volikogu otsustega avaldati

teistkordselt umbusaldust O. Gogin’ile ning see kinnitab veelkord, et R. Heina poolt juhitav

volikogu tegutseb kui legitiimne ja demokraatlikel põhimõtetel moodustatud võimuorgan,

ning et O. Gogin’il puudub volikogu koosseisu enamuse usaldus.

12. KOKS § 22 lõike 1 punkti 17 kohaselt kuulub volikogu pädevusse valitsuse liikmete

kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste

valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine. KOKS § 22 lõike 1 punkti 18

järgi on volikogu pädev avaldama umbusaldust valitsusele, vallavanemale või linnapeale või

valitsuse liikmele. KOKS § 46 lõike1 järgi võib vähemalt neljandik volikogu koosseisust

algatada umbusalduse avaldamise valitsusele, vallavanemale, linnapeale või valitsuse

liikmele. KOKS § 46 lõike 11 kohaselt toimub umbusalduse algatamine volikogu istungil.

Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist.

13. 09.02.2007 toimunud volikogu istungil kiitis volikogu veelkordselt heaks kõik 01.09.2006

otsused. Volikogu 09.02.2007 istungi protokollist nähtub, et umbusalduse avaldamist kaebuse

esitajale algatati teistkordselt 02.02.2007 toimunud volikogu istungil üheksa volikogu liikme

poolt, mis on üle poole volikogu koosseisust. KOKS § 46 lõike 3 kohaselt lülitatakse

umbusalduse avaldamise küsimus volikogu järgmise istungi päevakorda. 09.02.2007 volikogu

otsustega on avaldatud korduvalt umbusaldust volikogu endisele esimehele O.Gogin’ile ja

endisele linnapeale A. Kaarmann’ile. Volikogu uueks esimeheks on veelkordselt valitud R.

Heina ja linnapeaks H. Lootsmann.

14. 09.02.2007 Loksa Linnavolikogu istungil võeti vastu järgmised otsused:

1) 09.02.2007 otsus nr 9, millega avaldati korduvalt umbusaldust volikogu esimehele O.

Gogin’ile;

2) 09.02.2007 otsus nr 10, millega otsustati valida uuesti volikogu esimeheks R. Heina;

3) 09.02.2007 otsus nr. 23, millega otsustati heaks kiita Loksa Linnavolikogu 19.01.2007

otsus nr 5 „Volikogu otsuste heakskiitmine” ja otsus nr 6 „Oleg Gogin’i poolt

allkirjastatud volikogu otsuste tühisuse kindlakstegemine”;

Lisaks võeti vastu volikogu 09.02.2007 määrus nr 4, millega otsustati kiita heaks Loksa

Linnavolikogu 19.01.2007 määrus nr 3 „Oleg Gogin’i poolt allkirjastatud volikogu määruste

tühisuse kindlaks tegemine”.

Volikogu esimehe hüvitust makstakse ametiülesannete täitmise eest, mitte formaalse esimehe

staatuse tõttu.

15. Loksa Linnavolikogu määrusega nr 39 kehtestatud Loksa Linnavolikogu liikmetele

linnavolikogu tööst osavõtu eest tasu suuruse ja maksmise korra punkti 1 kohaselt reguleerib

nimetatud määrus linnavolikogu liikmetele linnavolikogu istungist ja linnavolikogu komisjoni

tööst osavõtu eest tasu maksmise suurust ja korda. Määruse punkti 4 järgi juhul, kui palgaline

või hüvitust saav linnavolikogu esimees on ühtlasi komisjoni esimees, makstakse talle ainult

hüvitust linnavolikogu esimehe kohustuste täitmise eest. Osundatud sätetest on ilmne, et

volikogu esimehe hüvitust makstakse volikogu esimehele ametiülesannete täitmise eest, mitte

aga formaalse esimehe staatuse tõttu.

16. KOKS § 42 lõike 1 kohaselt seisnevad volikogu esimehe kohustused selles, et tema

korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende

ettevalmistamist; esindab omavalitsusüksust ja selle volikogu vastavalt seadusega, valla või

linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; kirjutab alla volikogu poolt

vastuvõetud määrustele ja teistele volikogu dokumentidele ning täidab muid talle seaduse

alusel ja valla või linna põhimäärusega pandud ülesandeid. Loksa linna põhimääruse

(kinnitatud volikogu 22.03.2006 otsusega; edaspidi ka põhimäärus) § 10 1õike 2 kohaselt

korraldab volikogu esimees volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning

korraldab nende ettevalmistamist; esindab linna; koostab volikogu istungi päevakorra

projekti; kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu

dokumentidele. Tulenevalt KOKS mõttest seisneb volikogu töö korraldamine mitte pelgalt

volikogu kokkukutsumises ja volikogu esimehe toetavate isikutega kogunemises ning Loksa

linna asutuste töö takistamises, vaid eelkõige selles, et volikogu esimees tagab KOKS § 22

kehtestatud ülesannete täitmist.

17. Kuivõrd alates 01.09.2006 on volikogu esimeheks R. Heina, siis tema täidabki volikogu

esimehe funktsioone. Samal ajal on kaebuse esitaja kui väidetava Loksa Linnavolikogu

esimehe tegevus suunatud üksnes Loksa linna maine halvustamisele ja kohaliku omavalitsuse

organite töö häirimisele. Seetõttu ei saa pidada kaebuse esitajat õigustatud isikuks volikogu

esimehe hüvituse saamiseks.

18. Veel enam, kaebaja on oma tegevusega takistanud Loksa linna asutuste tegevust (sh

põhjustas Loksa linna arvelduskontode blokeerimise panga poolt) ja kahjustanud Loksa linna

mainet. Nendel põhjustel ei saa pidada kaebajat õigustatud isikuks volikogu esimehe hüvitust

saama.

19. Riigikohus on oma 27.06.2001 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-35-01 asunud seisukohale, et

“volikogu istungi juhatamine on protseduuriline küsimus. See, kas volikogu on või pole

tegutsemisvõimetu, ei saa sõltuda sellest, kes juhatab volikogu istungit, kui juhataja on valitud

demokraatlikult. Rahva poolt valitud esindusorgani liikmete mandaat ei saa sõltuda ühe isiku

meelevaldsest tegevusest ega esindusorgani poolt sätestatud ebatäielikust õiguslikust

regulatsioonist”.

Ülaltoodust

tulenevalt

on

ilmne,

et

volikogu

istungi

pidamise

menetlusnormide rikkumine oli tingitud kaebuse esitaja omavolilisest käitumisest ning

temapoolsest menetlusnõuete eiramisest, mistõttu tuleb 01.09.2006. Loksa Linnavolikogu

istungil toimunut vaadeldes ning Loksa 01.09.2006 otsuste õiguspärasuse hindamisel pöörata

erilist tähelepanu eelkõige faktilisele olukorrale, mitte aga menetlusnormide järgimisele.

20. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et

haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui

eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Ka Riigikohus on oma

14.05.2002 otsuses haldusasjas nr. 3-3-1-25-02 asunud seisukohale, et õigusi rikkuva ja

õigusvastase haldusakti võib menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt jätta tühistamata

juhul, kui pärast haldusakti tühistamist tuleks samasisuline akt igal juhul uuesti välja anda.

Seega isegi juhul, kui haldusakt oli välja antud mingisuguste menetlusnormide rikkumisega,

kuid on ilmne, et menetlusnormide järgimise korral oleks samasisuline akt ikkagi vastu

võetud ning veelgi enam, kui hiljem antakse samasisuline haldusakt uuesti, võib jätta

haldusakti kehtima.

KOHTU PÕHJENDUSED

21. Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis,

leiab, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtu põhjendused on järgmised.

22. Haldusasjas ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: O. Gogin oli 01.09.2006 volikogu

istungi alguse seisuga volikogu esimees, O. Goginile avaldati Loksa Linnavolikogu

01.09.2006 otsusega nr 32 umbusaldust ja 09.02.2007 otsusega nr 9 korduvalt umbusaldust,

2007 jaanuarikuu eest ei ole kaebajale volikogu esimehe hüvitust makstud.

23. Haldusasjas vaieldakse järgmiste asjaolude üle: kas Loksa Linnavolikogu 01.09.2006

otsus nr 32 on õiguspärane, kehtiv, kuid õigusvastane, või tühine (kas 01.09.2006 algul V.

Fjodorovi ja hiljem R. Heina juhitud koosoleku näol oli tegemist volikogu istungiga; juhul,

kui tegemist oli õigusvastaste või tühiste otsustega, siis kas 09.02.2007 volikogu istungil oli

võimalik neid heaks kiita); kas O. Goginile volikogu esimehe tasu nõude rahuldamise

eelduseks tegelik volikogu esimehe ülesannete täitmine.

Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsus nr 32

24. Kohus on seisukohal, et Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 otsus nr 32 ”Loksa

Linnavolikogu esimehele Oleg Gogin’ile umbusalduse avaldamine” on tühine. Haldusasja

materjalide kohaselt kogunes Loksa Linnavolikogu istungile 01.09.2006. Istungit asus

juhatama volikogu esimees O. Gogin. Pärast istungi päevakorra kinnitamist jäi osa volikogu

liikmeid volikogu esimehe O. Gogini juhtimisel istungit pidama ning volikogu aseesimehe

Viktor Fjodorovi ettepanekul lahkusid volikogu liikmed V. Fjodorov, R. Heina, Galina

Nikitina, Jelena Täht, Vladimir Grill, Evald Stranberg, Hilleri Treisalt ja Külli Veidemann

kõrvalruumi istungit isekeskis jätkama. Seal avaldasid viimatinimetatud volikogu liikmed

muu hulgas ka umbusaldust volikogu esimehele O. Goginile (otsus nr 32) ning valisid uueks

volikogu esimeheks Rein Heina (otsus nr 33).

25. Tuginedes RKPJK 29.09.2006 otsusele asjas nr 3-4-1-11-06, leiab kohus, et ei KOKS

§ 44 lõige 1 ega põhimääruse § 10 lõige 2 ei anna olukorras, kus volikogu esimehe juhatusel

toimub volikogu istung, kellelegi teisele õigust juhatada volikogu istungit või jätkata selle

juhatamist volikogu esimehest sõltumatult. Ka ei näe seadus ette võimalust, et volikogu

liikmetest osa lahkub istungilt ja jätkab pärast seda volikogu istungit volikogu aseesimehe või

mõne teise isiku juhatusel. 01.09.2006 toimunud volikogu istungi puhul on oluline, et O.

Gogin kui istungi juhatamiseks pädev isik juhatas istungit, ei katkestanud seda ega lahkunud

sellelt. Seega ei saanud V. Fjodorovi initsiatiivil kogunenud linnavolikogu liikmed jätkata

volikogu istungit ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27.06.2001 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-

35-01 toodud seisukohtadele tuginedes. Viimatinimetatud otsuses aktsepteeris Riigikohus

kohaliku omavalitsuse volikogu istungi jätkamist, kui valla põhimääruse järgi istungi

juhatamiseks pädev isik on kuulutanud istungi katkenuks ja lahkunud istungilt.

26. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamiseks pädev organ on KOKS § 22 lõike 1

punktide 14 ja 18 kohaselt linnavolikogu. Volikogu on kollektiivorgan, mis koosneb KOKS

§ 4 punkti 1 kohaselt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel valitud

esindajatest. Volikogu töövormiks on põhimääruse § 9 kohaselt istung, mille kutsub sama

põhimääruse § 23 lõike 4 kohaselt kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees.

27. HMS § 63 lõike 2 punkt 3 sätestab, et haldusakt on tühine, kui seda ei ole andnud pädev

haldusorgan. Kohus on seisukohal, et volikogu kui kollegiaalorgani pädevust kannab see

organ tervikuna. Tegemist ei ole üksnes erinevate kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel

volikogusse valitud isikute pädevuste summaga. See tähendab muuhulgas, et volikogu nimel

teatava otsustuse teinud organit saab volikoguks pidada üksnes juhul, kui vastava otsustuse on

teinud selle organi kandjad selleks ettenähtud vormis. Käesoleva otsuse eelmises punktis

viidatu kohaselt on volikogu töövormiks kindlas korras kokku kutsutav istung. Volikogu

otsuse on pädev organ vastu võtnud juhul, kui selle otsuse on teinud istungile kogunenud

volikogu liikmed. Väljaspool volikogu istungit kogunenud volikogu liikmed volikogu

otsustuspädevust ei kanna. Ei ole võimalik, et ühel ajal toimusid kaks Loksa Linnavolikogu

istungit. Kohtu hinnangul ei ole kahtlust selles, et 01.09.2006 O. Gogin’i juhatamisel

toimunud koosoleku näol oli tegemist Loksa Linnavolikogu istungiga. Seega oli volikoguna

otsuseid pädev võtma vastu O. Gogin’i juhatatud volikogu istung. Kuivõrd V. Fjodorov’il ei

olnud õiguslikku alust volikogu kokku kutsumiseks 01.09.2006, siis ei saa tema initsiatiivil

kogunenud linnavolinike kogunemist pidada volikogu istungiks ega kogunenud kolleegiumi

volikoguks. Volikogu kui haldusorgani pädevust kandis endiselt O Gogin’i juhatatav istung.

See, et V. Fjodorovi juhatatud kolleegiumi poolt tehtud otsustused olid kohaselt allkirjastatud

ja ka volikogu õigusaktidele vastavalt avalikustatud, ei oma antud juhul tähtsust.

28. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 01.09.2006 omavoliliselt ilma volikogu esimeheta

istungit jätkanud Loksa Linnavolikogu poolt vastu võetud haldusaktid on HMS § 63 lõike 2

punktis 3 toodud põhjusel tühised. Sealhulgas on tühine Loksa Linnavolikogu 01.09.2006

otsus nr 32 volikogu esimehele O. Gogin’ile umbusalduse avaldamise kohta.

29. Tühisus on haldusakti seadusest tulenev „automaatne” kehtetus. Kohus saab seejuures

haldusakti tühisuse tuvastada, kui selline tühisus on ilmselge. Käesoleval juhul leiab kohus, et

Loksa Linnavolikogu 01.09.2006 eelmises punktis viidatud otsuse nr 32 tühisus on ilmselge.

Sisuliselt on linnavolikogu nimel teinud otsustusi omaalgatuslikult kogunenud kolleegium,

mille näol ei ole sootuks tegemist õigusaktides ette nähtud haldusorganiga.

30. Tühise haldusakti korral ei saa rääkida selle õiguspärasusest. Kuna otsus O. Goginile

umbusalduse avaldamise kohta on tühine, ei saa sellega kaasneda ka sellise haldusakti

kehtivuse ja õiguspärasuse korral kaasnevaid õiguslikke tagajärgi.

31. Kohus leiab, et volikogu 01.09.2006 otsuse nr 32 kehtivuse hindamisel ei saa lähtuda

HMS §-st 58. Viidatud sätte kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes

põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta

vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus

leidis, et volikogu 01.09.2006 otsus nr 32 on tühine. Seega ei ole käesoleval juhul tegu selle

kehtetuks tunnistamisega.

Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsus nr 9

32. Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsusega nr 9 avaldati korduvalt umbusaldust volikogu

esimehele O. Gogin’ile. Kohus märgib, et seadusest ei tulene haldusorganile võimalust

tagantjärele heaks kiita tühist haldusakti ning sel moel haldusakti sisuliselt tagasiulatuvalt

uuesti jõustada. Seega ei saa Loksa Linnavolikogu 09.02.2007 otsused kuidagi mõjutada

volikogu 01.09.2006 otsuste õiguspärasust ega kehtivust, teisisõnu ei muuda O. Gogin’ile

korduva umbusalduse avaldamine 09.02.2007 mingil moel 01.09.2006 toimunud umbusalduse

õigusvastasust.

Volikogu esimehe tasu

33. Loksa Linnavolikogu 02.11.2005 määrusega nr 39 kehtestatud Loksa Linnavolikogu

liikmetele linnavolikogu tööst osavõtu eest tasu suuruse ja maksmise korra punkti 1 kohaselt

reguleerib nimetatud määrus linnavolikogu liikmetele linnavolikogu istungist ja linnavolikogu

komisjoni tööst osavõtu eest tasu maksmise suurust ja korda. Määruse punkti 4 järgi juhul, kui

palgaline või hüvitust saav linnavolikogu esimees on ühtlasi komisjoni esimees, makstakse

talle ainult hüvitust linnavolikogu esimehe kohustuste täitmise eest. Määruse punkti 3

kohaselt makstakse volikogu esimehele hüvitust 10 000 krooni kuus.

34. Vastustaja on esitanud kohtule Loksa Linnavolikogu 18.09.2006 määruse nr 19, millega

tunnistati kehtetuks Loksa Linnavolikogu 02.11.2005 määrus nr 39 ja kinnitati uus

„Linnavolikogu liikmetele linnavolikogu tööst osavõtu eest tasu ja hüvituse suuruse ja

maksmise kord”. Viimatinimetatud määrusega kinnitatud korra punkti 11 kohaselt makstakse

linnavolikogu liikmetele tasud ja hüvitused välja üks kord kuus, järgneva kuu 4.-7. kuupäeval.

Sama punkti kohaselt ei ole linnavolikogu liikmetele tasu ja hüvituste maksmine seotud

linnavolikogu esimehe ettepanekuga. Kuna kohtu hinnangul ei võtnud nimetatud määrust

vastu Loksa Linnavolikogu (otsuse p 13) ja seda põhjusel, et volikogu istungi ei kutsunud

kokku ja seda ei juhatanud volikogu esimees O. Gogin. Seetõttu ei raja kohus oma järeldusi

käesolevas otsuses mitte 18.09.2006 määrusele, vaid 02.11.2005 määrusele nr 39.

35. Vastustaja viidatud Riigikohtu lahendis asjas nr 3-3-1-35-01 oli tegemist käesoelvast

juthumist erineva olukorraga, kus vallavolikogu muutus tegutsemisvõimetuks, sest ei olnud

kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest võtnud vastu valla eelarvet, valla põhimääruse järgi

istungit juhatama pädev olnud isik kuulutas istungi katkenukd ja lahkus. Vaidlus käis aga

selle üle, kas neil asjaoludel saab jätkata istungit vanima liikme juhtimisel ja võtta vastu

eelarve. Vastustaja väidetest ja esitatud tõenditest ei nähtu, et kaebaja kui volikogu esimehe

tegevusest 01.09.2006 istungi juhatamisel oleks sõltunud linnavolikogu tegutsemisvõimetuks

osutumine ja slele kõigi liikmete volituste lõppemine.

36. Ka vastustaja viidatud Riigikohtu 29.09.2006 otsusest haldusasjas nr 3-4-1-11-06 ei tulene

seisukohti, mis takistaksid käesolevas haldusasjas kaebuse rahuldamist. Kohus märgib, et

nimetatud haldusasjas oli vaidlusaluseks küsimuseks volikogu asendusliikmete valimine,

vastustaja on aga teinud otsuse põhjendavast osast liiga kaugeleulatuvaid järeldusi.

37. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et volikogu esimehe tasu maksmine ei ole

õigustatud seetõttu, et O. Gogin reaalselt sel ajal volikogu esimehe ülesandeid ei täitnud.

Volikogu määrus nr 39 ei sea volikogu esimehe tasu maksmisele muid tingimusi peale

volikogu esimeheks olemise (määruse p 3).

38. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastustaja täitnud volikogu määruse nr 39 punkti 3, mille

kohaselt pidanuks linnavalitsus maksma kaebajale 2006 novembrikuus 10 000 krooni

volikogu esimehe tasu. Seega tuleb kaebus rahuldada ja kohustada Loksa Linnavalitsust

maksma Oleg Gogin’ile 2006 novembrikuu eest volikogu esimehe tasu summas 10 000

(kümme tuhat) krooni.

39. Lisaks eelnevale märgib halduskohus järgmist. Õiguslik olukord Oleg Gogini volikogu

esimehe staatuses oli asja materjalidest nähtuvalt samane vahemikus 01.09.2006 kuni

09.02.2007. Tallinna Halduskohus on 16.03.2007 otsusega haldusasjas nr 3-06-2086

rahuldanud Oleg Gogini kaebuse talle volikogu esimehe tasu maksmiseks 2006 septembri- ja

oktoobrikuu eest. Lisaks on Tallinna Halduskohus rahuldanud haldusasjas nr 3-07-496

23.05.2007 otsusega Oleg Gogini kaebuse talle volikogu esimehe tasu maksmiseks 2007

jaanuarikuu eest. 12.12.2007 määrusega peatas kohus käesoleva haldusasja menetluse kuni

haldusasjas nr 3-06-2086 või 3-07-496 menetluse lõpetamiseni ja uuendas menetluse peale

eelnimetatud haldusasjades lõpplahendite jõustumist. Riigikohus otsustas 28.05.2008

määrusega mitte võtta menetlusse Loksa Linnavalitsuse kassatsioonkaebust haldusasjas nr 3-

06-2086. Seega jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2008 otsus, millega jäeti jõusse

Tallinna Halduskohtu 16.03.2007 otsus haldusasjas nr 3-06-2086. Ka haldusasjas nr 3-07-

496 otsustas Riigikohus 04.06.2008 määrusega mitte võtta menetlusse Loksa Linnavalitsuse

kassatsioonkaebust. Seega jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2008 otsus, millega jäeti

jõusse Tallinna Halduskohtu 23.05.2007 otsus haldusasjas nr 3-07-496. Seega on käesoleva

lahendi seisukohalt määravad asjaolud juba tuvastatud jõustunud kohtulahenditega

haldusasjades 3-06-2086 ja 3-07-496.

Menetluskulud

40. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebaja on esitanud kohtule taotluse vastustajalt menetluskulude summas 16 010 krooni

väljamõistmiseks (II kd lk 120-122). HKMS § 93 lõike 1 kohaselt esitatakse menetluskulude

väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid.

Kohus leiab, et nimetatud sättes on tegelikult mõeldud menetluskulude nimekirja esitamist, so

ka õigusabikulude (alates 01.09.2006 kehtiv HKMS redaktsioon teeb vahet kohtu- ja

kohtuvälistel kuludel, millest viimaste hulka kuuluvad ka õigusabikulud). Kaebaja on esitanud

kohtule arve, milles on menetluskulude spetsifikatsioon (II kd lk 121). Arvel on teenuse

osutajaks märgitud OÜ Rüütli Advokaadibüroo ja teenuseks märgitud õigusabiteenuse

osutamine haldusasjas nr 3-07-176 septembris 2006 sõlmitud kliendilepingu kohaselt. Lisaks

on kaebaja esitanud koopia sularaha makse kviitungist (II kd lk 122), mille kohaselt kaebaja

on tasunud Rüütli Advokaadibüroo OÜ-le 02.05.2007 summa 15 930 krooni. Kokku on arve

kohaselt kulunud õigusabile aega 9 tundi. Vastustaja kaebuse esitaja menetluskulude

väljamõistmise taotluse osas seisukohta avaldanud ei ole. HKMS § 93 lõike 5 kohaselt

mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus leiab, et kaebaja

menetluskulu ei ole HKMS § 93 lõike 5 mõistes täies ulatuses põhjendatud. Arvestades

asjaolu, et sisult samaseid õiguslikke argumente on kaebuse esitaja esitanud juba

haldusasjades 3-06-2086, 3-07-496 ja ka 3-07-1054, ei pea kohus õigusabiteenuse osutamist 9

tunni ulatuses põhjendatuks. Kohus leiab, et põhjendatud õigusabikuluna tuleb arvestada

kolme tundi, so 3 x 1500 X 1,18 (summale lisandub käibemaks) = 5310 krooni.

Kaebaja taotleb ka riigilõivu summas 80 krooni vastustajalt väljamõistmist. Kohus leiab, et

nimetatud taotlus tuleb rahuldada. Kokku tuleb seega mõista vastustajalt kaebuse esitaja

kasuks välja 5390 krooni.

Kadriann Ikkonen

kohtunik