3-08-1189/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht

03. juuli 2008, Tallinn Haldusasja number 3-08-1189 Haldusasi E.M. kaebus Eesti Advokatuuri Aukohtu 07.05.2008 määruse tühistamiseks ja Eesti Advokatuuri Aukohtu kohustamiseks algatada aukohtu-menetlus. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon

1. Tagastada kaebus HKMS § 11 lg 31 punkti 5 alusel.

2. Saata käesoleva määruse ärakiri E.M.le. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 11 lg 8; § 471). ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtule saabus 18.06.2008 postitemplit kandvas ümbrikus E.M. kaebus Eesti Advokatuuri Aukohtu 07.05.2008 määruse tühistamiseks ja Eesti Advokatuuri Aukohtu kohustamiseks algatada vandeadvokaat Tarmo Pilve (Pilv) suhtes aukohtumenetlus. Kaebuse kohaselt Keeldus Eesti Advokatuuri Aukohus E.M. taotluse alusel aukohtumenetluse algatamisest tähtaja möödumise tõttu.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Kohus, kontrollinud haldusasja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis, halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) §-st 11 juhindudes kaebuse nõuetekohasust, leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 11 lg 31 punkti 5 alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib halduskohus määrusega kaebuse või protesti tagastada juhul, kui ilmneb, et selle esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust eeldades, et kaebuse või protesti esitaja poolt väidetavad asjaolud on tõendatud. Seetõttu tagastab kohus kaebuse ilmselge põhjendamatuse motiivil ning põhjendab kaebuse tagastamist alljärgnevaga.

3. Kaebusest halduskohtule ilmneb, et kaebuse esitaja eesmärgiks on kõrvaldada soovimatu tagajärg süüdimõistvast otsusest vabanemise näol ning tuvastada advokaadi ebakompetentne ametialane käitumine. Kohus märgib, et käesoleva haldusasja raames ei saa halduskohus võtta seisukohta küsimuses, kas advokaadi tegevuses esinesid distsiplinaarsüüteo tunnused või mitte ning ei asu analüüsima advokaadi ja tema kliendi vahelisi suhteid. Kaebuse esitaja taotlused aukohtumenetluse algatamisest keeldumise tühistamiseks ning kaebuse esitaja poolt aukohtule esitatud taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks ei vii kaebuse esitajat soovitud eesmärgini.

4. Kohus märgib, et advokatuuriseaduse (edaspidi AdvS) § 16 lõikest 1 ja 2 tuleneb isikule küll õigus esitada aukohtule või advokatuuri juhatusele taotlus ning õigus sellele, et aukohus tema taotluse läbi vaataks ning hindaks, kas advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused ning teeks põhjendatud otsustuse distsiplinaarmenetluse algatamise või algatamisest keeldumise kohta, kuid kohus selgitab kaebuse esitajale, et aukohtus toimuva aukohtumenetluse eesmärk ei ole kaitsta taotluse esitanud isiku subjektiivseid õigusi. Kaebuse esitajal puudub subjektiivne õigus nõuda advokaadi suhtes distsiplinaarmenetluse alustamist aukohtult, kui aukohtumenetluse alustamine ja advokaadi distsiplinaarkorras karistamine ei muudaks midagi kaebuse esitaja enda õigustes ja kohustustes. Advokaadi ja tema kliendi vahel on eraõiguslik lepinguline suhe, millest tõusetunud vaidluste lahendamiseks ja sobivate õiguskaitsevahendite kohaldamiseks tuleb isikul pöörduda eraõigussuhetest tekkinud vaidluste lahendamiseks pädeva kohtu ehk maakohtu poole. Kui kaebuse esitaja leiab, et tema subjektiivseid õigusi on rikutud advokaadi ebakompetentse õigusabi osutamise käigus, on tal võimalik esitada kahjunõue tsiviilkohtumenetluse korras maakohtule (antud juhul on selleks kohtuks Harju Maakohus), kes seejärel hindab kõigi kahju hüvitamise eelduseks olevate asjaolude esinemist iseseisvalt ja sõltumatult näiteks aukohtu varasemast seisukohast advokaadi distsiplinaarvastutuse küsimuses.

5. Peale selle juhib kohus kaebuse esitaja tähelepanu ka sellele, et AdvS § 16 lõike 1 kohaselt võib huvitatud isik esitada aukohtule või juhatusele taotluse aukohtumenetluse algatamiseks kuue kuu jooksul arvates päevast, mil kaebuse esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest. Nimetatud kuuekuulise tähtaja jooksul on huvitatud isikul õigus nõuda, et aukohus tema taotluse sisuliselt läbi vaataks ning aukohtumenetluse algatamise või algatamata jätmise kohta põhjendatud otsuse teeks. Kohus rõhutab, et juhul, kui isik esitab taotluse pärast selle tähtaja möödumist, võib aukohus, kui ta seda vajalikuks peab, taotlusest nähtuvate andmete pinnalt otsustada aukohtumenetluse algatamine omal algatusel, ent taotluse esitanud isikul sel juhul taotluse sisulist läbivaatamist õigus nõuda ei ole. AdvS § 16 lõike 2 kohaselt kuulub advokaadi suhtes aukohtumenetluse algatamise otsustamine aukohtu pädevusse, tegemist on aukohtu kaalutlusotsusega, mille kohtulik kontroll piirdub otsuse aluseks olnud kaalutluste ja otsuste põhjenduste asjakohasuse hindamisega. Tartu Maakohtu otsusest nr 1-06- 3715 tuleneb, et kaebuse esitaja tunnistati süüdi kokkuleppemenetluses, mille kohaselt määrati E.M.le rahaline karistus 12500 krooni, mida tuli kaebuse esitajal tasuda kaheteistkümnes võrdses osas, s.o 1041,66 krooni kaupa igakuiselt ühe aasta jooksul peale kohtuotsuse jõustumist kuni rahalise karistuse summa täieliku tasumiseni. Tegemist on jõustunud kohtuotsusega, mille kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale apellatsiooni esitatud ei ole. Tartu Maakohtu otsusenr 1-06-3715 kohaselt veendus kohus kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Kohtuotsuse kohaselt jäi süüdistatav kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Eelnevast tulenevalt pidi kaebuse esitaja taotluse aluseks olevatest asjaoludest teada saama hiljemalt 19.06.2007 kui Tartu Maakohus tegi kriminaalasjasnr 1-06-3715 otsuse. Kaebusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et kaebuse esitaja ei ole oma taotluse hilinenud esitamist aukohtule asjakohaste mõjuvate argumentidega põhjendanud. Kohus märgib, et kaebuse esitaja pole ka kaebuses halduskohtule välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust, mis selgitaks, miks kaebuse esitajal ei olnud võimalik taotlust aukohtumenetluse algatamiseks esitada tähtaegselt.

Taotluse esitamise kuuekuuline tähtaeg aukohtumenetluse algatamiseks on sedavõrd pikaajaline periood, et kaebuse esitajal tulnuks tähtajarikkumisega taotluse esitamist veenvaid argumente tuues põhjendada.

6. Kohus leiab, et kaebus on ilmselgelt põhjendamatu ja perspektiivitu – kaebsue esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumsie õigust ja seda isegi eeldusel, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Seetõttu tuleb kaebuse HKMS § 11 lg 31 punkti 5 alusel tagastada.

Kadriann Ikkonen kohtunik