3-08-104/14 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2008 Tartu

Haldusasja number

3-08-104

Haldusasi

Rainer Visseli kaebus Kagu Piirivalvepiirkonna ülema

28.12.2007 käskkirja nr 1229P punkt 4 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 7. aprilli 2008 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kagu Piirivalvepiirkonna apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

11. juuni 2008

Menetlusosalised

Apellant (haldusorgan) – Kagu Piirivalvepiirkond, esindaja

Janek Saarepuu

Vastustaja (kaebuse esitaja) – Rainer Vissel, esindaja advokaat

Kalju Kutsar

RESOLUTSIOON

Jätta

apellatsioonkaebus

rahuldamata

ning

Tartu

Halduskohtu 7. aprilli 2008 otsus muutmata.

Välja mõista Kagu Piirivalvepiirkonnalt Rainer Visseli

kasuks

apellatsiooniastmes

kantud

menetluskulud

590 krooni (viissada üheksakümmend krooni).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest,

s. o alates 27. juunist 2008.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Rainer Vissel esitas 07.01.2008 Tartu Halduskohtule kaebuse Kagu Piirivalvepiirkonna ülema

28.12.2007 käskkirja nr 1229P p 4 tühistamiseks.

Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 29.10.2007 käskkirjaga nr 1021P nimetati Rainer Vissel

05.11.2007 Kagu Piirivalvepiirkonna Vastse-Roosa piirivalvekordoni allohvitseri ametikohale.

Siseministri 10.12.2007 määrusega nr 77 „Siseministri 11. mai 2005.a määruse nr 51 „Kagu

Piirivalvepiirkonna põhimäärus“ muutmine“ korraldati ümber Kagu Piirivalvepiirkonna

struktuuriüksused,

millega

kaasnes

Eesti-Läti

piiril

paiknevate

struktuuriüksuste

(sh Vastse-Roosa piirivalvekordoni) likvideerimine.

Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 28.12.2007 käskkirja nr 1229P p 4 kohaselt viidi R. Vissel alates

01.01.2008 üle Koidula maanteepiiripunkti allohvitseri ametikohale.

Kaebuse kohaselt on Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 28.12.2007 käskkirja nr 1229P p 4

ebaseaduslik, kuna kaebaja üleviimine teise paikkonda on toimunud ilma tema nõusolekuta ja

tingib tema elukohavahetuse. Kaebuse esitaja teatas koheselt Kagu Piirivalvepiirkonna ülemale

ja Piirivalveametile, et ta ei nõustu enda teise paikkonda üleviimisega, kuid sellele vaatamata

andis vastustaja välja vaidlustatud käskkirja.

Piirivalveteenistuse seaduse (edaspidi PvTS) § 31 lg 1 p 1 alusel on lisaks avaliku teenistuse

seaduses toodud juhtudele piirivalveametniku üleviimine ilma tema nõusolekuta lubatud vaid

juhul, kui see ei too kaasa elukohavahetust. Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 47

lubab ametniku üleviimist teise paikkonda vaid ametniku nõusolekul ning sellest nõudest tohib

teha erandeid vaid seaduses sätestatud juhtudel, mida kaebaja puhul ei esine.

Käesoleval juhul asub uus teenistuskoht kaebuse esitaja alalisest elukohast enam kui

75 kilomeetri kaugusel ning ainsaks võimaluseks sõita Varstust Koidula piiripunkti on isiklik

transport. Kaebuse esitajal on alaline elukoht Varstu vallas (eramaja) ning arvestades piirivalvuri

töökorraldust, pole sealt Koidula piiripunkti tööle käimine võimalik. Kuna vahetuse pikkuseks

on reeglina 12 tundi, siis kujuneb tööpäeva pikkuseks koos sõiduga vähemalt 14-15 tundi.

Taolises olukorras pole normaalne elurütm ning laste kasvatamine võimalik, mistõttu tooks

Koidula piiripunkti tööle asumine vältimatult kaasa elukoha vahetuse.

Vastse-Roosa piirivalvekordon on käesolevaks ajaks likvideeritud ja seega tulnuks R. Vissel

samas paikkonnas teisele ametikohale nimetamise võimatuse korral vabastada teenistusest PvTS

§ 77 alusel seoses koondamisega.

2. Kagu Piirivalvepiirkond vaidles kaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt on nõusolekuta muule piirivalveametniku ametikohale üleviimine ja

vaidlustatud käskkiri nr 1229P õiguspärased. Kaebuses esitatud väited on paljasõnalised ning

põhinevad kaebuse esitaja subjektiivsel arvamusel. Kaebuse esitaja küll teatas Kagu

Piirivalvepiirkonnale 13.12.2007 saadetud teatises, et ta ei nõustu enda üleviimisega Koidula

maanteepiiripunkti, kuid lähtudes PvTS-is sätestatud sotsiaalsetest tagatistest ning asjaolust, et

Kagu Piirivalvepiirkonna poolt on käima pandud transport piirivalveametnike teenistus- ja

elukoha vahel, samuti paindliku teenistusgraafiku võimaldamine, ei too taoline üleviimine ühelt

ametikohalt teisele automaatselt kaasa elukohavahetust.

01.07.2007 jõustus uus avaliku teenistuse eriliiki sätestav piirivalveteenistuse seadus, millest

tulenevalt nimetati soovi avaldanud piirivalveametnikud PvTS § 81 lg 1 alusel kuni 31.12.2007

piirivalveteenistusse. R. Vissel nimetati piirivalveteenistusse tema avalduse alusel Kagu

Piirivalvepiirkonna ülema 29.10.2007 käskkirja nr 1021P alusel alates 05.11.2007. Kuna

ametisse nimetamine toimus teenistuja soovil, siis oli ka kaebuse esitajal võimalus kujundada

oma tahet, kas jätkata teenistust piirivalves või mitte.

Kagu piirivalvepiirkonna ülem on alates 01.01.2008 korraldanud piirkonnas teenistuse selliselt, et

kõikides piiripunktides algaks ja lõpeks teenistus samaaegselt. Taoliselt on võimalik korraldada

nende piirivalveametnike, kes elavad Valga suunal, teenistusse sõitmine piirivalvepiirkonna

transpordivahendiga. Nii väheneb oluliselt teenistusse ja tagasi sõitmiseks kuluv aeg. Kaebuse

esitajal on võimalus teenistusse käia, sõites isikliku transpordivahendiga või ühistranspordiga

Võru linna ning sealt edasi piirivalveasutuse transpordivahendiga teenistuskohta ning vastupidi.

PvTS-is on sätestatud piirivalveametnikule mitmesugused tagatised ka juhuks, kui toimub tema

üleviimine ühelt ametikohalt teisele. Samuti on piirivalveasutus rakendanud meetmeid,

vähendamaks piirivalveametnikul teenistusse käimise ajakulu võimalikult miinimumini.

Koidula maanteepiiripunktis toimub teenistuse korraldamine tööaja summeeritud arvestuse

alusel. Piirivivalveametnikul on võimalik valida, kas ta sõidab puhkevahetuse ajaks koju või jääb

puhkama teenistuskohta, kus on loodud piirivalvuritele puhkamiseks vajalikud tingimused.

Ebaõige on kaebuse esitaja väide laste kasvatamise häirituse kohta, kuna ajal, mil üks

lapsevanem on tööga hõivatud, on kasvatamise kohustus teisel lapsevanemal. Samuti on

võimalus viia laps lasteaeda või kasutada lapsehoiuteenust.

HALDUSKOHTU LAHEND

3. Tartu Halduskohus rahuldas 7. aprilli 2008 otsusega kaebuse ja tühistas Kagu

Piirivalvepiirkonna ülema 28.12.2007 käskkirja nr 1229P punkti 4.

Otsuse kohaselt on kaebus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaebuse esitaja ilma tema

nõusolekuta üleviimine teisele ametikohale PvTS § 31 lg 1 p 1 alusel toimus õigusvastaselt,

mistõttu kuulub vaidlustatud käskkiri kaebuse esitajat puuduvas osas tühistamisele.

Kohus nõustus kaebuse esitaja põhjendustega ning leidis, et kaebuse esitaja üleviimine

teenistusse Koidula piiripunkti tingib tema elukoha muutuse. Kaebuse esitaja elukoht on Varstu

vallas, tal on kaks lasteaias käivat last, abikaasa käib vahetustega tööl. Vaidlusaluse käskkirjaga

on ta viidud üle teenistuskohta, mis asub elukohast enam kui 75 km kaugusel, seetõttu pikeneb

oluliselt teenistuskohta sõitmiseks kuluv aeg ja väheneb elukohas viibimise aeg. Asjaolu, et

tööandja kompenseerib teatud osas sõidukulud ning võimaldab kasutada piirivalvepiirkonna

poolt käima pandud transporti, ei vähenda oluliselt uude töökohta sõitmise ajakulu. Väidetavalt

piirivalveametnike endi soovil toimub teenistus summeeritud tööajaarvestusega, mille puhul on

vahetuse pikkus 12 tundi, seejärel puhkus 12 tundi, piirivalvuritele on tagatud teenistuskohas

ööbimisvõimalus. Selline summeeritud tööaeg tähendabki, et töötaja jääb kas vahetuse

vaheliseks ajaks teenistuskohta või kui see ei ole vastuvõetav, muudab elukohta. Asutuse

transport on kindlustatud antud juhul ainult vahetuste alguses ja lõpus, mitte igapäevaselt. Seega

on piirivalveametnik sunnitud olema tegelikult oma elukohast ja oma perekonnast eemal viis

päeva järjest. Põhjendatud on kaebaja väide, et selline teenistuskord tingib normaalse

elukorralduse ja pereelu tagamiseks elukoha muutuse. Kaebuse esitaja ei ole andnud nõusolekut

enda üleviimiseks, põhjendades koheselt, et selliste teenistustingimuste juures on ta sunnitud

elukohta vahetama. Kaebaja selgituste kohaselt oli ta ametikoht kuni 2000 Luhamaa kordonis,

mis oli samuti elukohast kaugel, mistõttu ta taotles enda üleviimist elukohale lähemale. Tema

taotluse alusel toodi ta 2000 üle Vastse-Roosa piirivalvekordonisse.

Vaidlustatud käskkirjas on üleviimise aluseks märgitud PvTS § 31 lg 1 p 1 ja lg 2. PvTS § 31

lg 1 p 1 kohaselt võib lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatud juhtudele piirivalveametniku

tema nõusolekuta üle viia sama astme ametikohale samas või teises piirivalveasutuses või

piirivalve õppeasutuses, kui see ei too kaasa tema elukohavahetust. PvTS § 31 lg 2 määrab, et

piirivalveametniku tema nõusolekuta üleviimise õigus on isikul, kellel on piirivalveametniku

sellele ametikohale nimetamise õigus. PvTS § 9 lg 4 kohaselt nimetab piirivalveallohvitserid ja

piirivalvurid ametisse piirivalveasutuse juht. Seega on piirivalveametniku üleviimise õigus

piirivalvepiirkonna ülemal.

Piirivalveteenistuse seadus kehtib alates 01.07.2007. PvTS § 1 lg 2 kohaselt laieneb

piirivalveteenistusele avaliku teenistuse seadus käesolevast seadusest tulenevate erisustega.

Seega on piirivalveteenistuse seadus avaliku teenistuse seaduse suhtes eriseadus ning vaidluse

lahendamisel tuleb kõigepealt arvestada piirivalveteenistuse seaduse regulatsiooniga.

ATS § 47 ja § 61 koostoimes lubab ametnikku üle viia teise paikkonda tema nõusolekuta ainult

ajutiselt ja eriliste olukordade puhul. ATS § 47 räägib ametniku üleviimisest teise paikkonda,

andmata selgitust, mida seadusandja „teise paikkonna“ all silmas peab. Samas PvTS § 31 lg 1 p 1

käsitleb üleviimist teisele ametikohale samas või teises piirivalveasutuses või piirivalve

õppeasutuses. Piirivalveteenistuse seadus laiendab ametniku nõusolekuta üleviimise õigust,

piirates seda ainult tingimusega, et teisele ametikohale üleviimine ei tohi üleviidavale

piirivalveametnikule kaasa tuua elukoha vahetust.

„Kagu Piirivalvepiirkonna põhimääruse“ § 1 sätestab, et Kagu Piirivalvepiirkond on

Piirivalveameti kohalik täidesaatva riigivõimu volitusi omav asutus, kes tagab riigipiiri

valvamise ja kaitsmise ning piirirežiimi nõuete täitmise oma tegevuspiirkonnas. Piirivalvele

pandud põhiülesannete täitmisel esindab piirivalvepiirkond riiki. Seega võib Kagu

Piirivalvepiirkonna piirivalveametnikku PvTS § 31 lg 1 p 1 kohaselt ilma tema nõusolekuta viia

üle teisele ametikohale nii samas piirivalvepiirkonnas kui ka teise piirivalvepiirkonda. Kagu

Piirivalvepiirkonna põhimääruse § 2 kohaselt hõlmab Kagu Piirivalvepiirkond Tartu, Põlva,

Võru, Valga ja Viljandi maakonna piiriäärseid kohalikke omavalitsusi.

Piirivalveamet on oma 07.11.2007 Kagu Piirivalvepiirkonnale saadetud kirjas nr 2-1/6811

märkinud, et elukohavahetuse määratlemisel tuleb anda hinnang, kas ajavahemik, mille vältel on

piirivalveametnikul võimalik oma elukohas viibida, väheneb, ning elukohast ametikoha asukohta

ja tagasi liikumiseks kuluv aeg suureneb sellisel määral, et ametikohtadele nimetatav

piirivalveametnik peab põhjendatuks oma elukohta vahetada. Nagu märgitud, asus kaebuse

esitaja senine teenistuskoht elukoha läheduses, üleviimise korral suureneb oluliselt elukohast

ametikohta ja sealt elukohta liikumise aeg. Selle aja võrra väheneb ka ametniku võimalus oma

elukohas viibida.

Kohus oli seisukohal, et ka summeeritud tööajaga töötaval ametnikul väheneb oluliselt elukohas

viibimise aeg, ükskõik, kas ta jääb vahetuste vaheliseks ajaks teenistuskohta või sõidab iga

vahetuse vahel oma elukohta. See tähendab, et ka summeeritud tööajaga töötamine, eriti

olukorras, kus tegelikult piirkonnas teistsugune töötamise ajagraafik puudub ja kus vastustaja

seletuse järgi üheaegselt erinevate töögraafikute rakendamine koosseisude vähesuse tõttu ei ole

võimalik, võib tingida töötajale elukoha muutuse. Antud juhul on kaebuse esitaja tõendanud, et

endise elukorralduse säilitamiseks ning vahetuste vahelisel ajal elukohas viibimise

kindlustamiseks tuleks tal elukohta muuta.

PvTS § 77 lg 1 sätestab, et piirivalveametnik vabastatakse piirivalveteenistusest koondamise

tõttu avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel. ATS § 116 lg 1 kohaselt võib ametnikku

koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu

vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud

ametniku teenistusse ennistamisel.

Eesti Vabariigi liitumisel 21.12.2007 Schengeni viisaruumiga lõpetati piirivalvele riigi poolt

pandud põhiülesannete täitmine Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelisel riigipiiril. Sellega

seoses

korraldati

siseministri

käskkirjade

alusel

ümber

Kagu

Piirivalvepiirkonna

struktuuriüksused, mille tulemusena likvideeriti Eesti-Läti piiril paiknevad struktuuriüksused.

Likvideeriti ka Vastse-Roosa piirivalvekordon, kuhu kaebuse esitaja oli ülema käskkirjaga

teenistusse määratud. Samas loodi Kagu Piirivalvepiirkonda kaks uut struktuuriüksust – sisepiiri

koordinatsiooni- ja koostöötalitus ning valmidusüksus.

Siseministri 22.07.2007 määrusega nr 45 on määratud Kagu Piirivalvepiirkonna teenistujate

koosseisu ameti- ja abiteenistuskohtade arvuks 1. juulist kuni 31. detsembrini 2007 600, neist

511 piirivalveametniku või kaadrikaitseväelase ametikohta. Samas määruses on ka alates

01.01.2008 jäetud piirivalveametnike arv samaks ehk 511 piirivalveametniku ametikohta.

Siseministri 21.12.2007 määrusega nr 86 on aga Kagu Piirivalvepiirkonnas ettenähtud 469

ameti- ja abiteenistuskohta, neist 400 piirivalveametnikku. Seega viidi Kagu Piirivalveüksuses

01.01.2008 seisuga läbi ümberkorraldamine, mille tulemusena vähendati asutuse koosseisus

alates 01.01.2008 piirivalveametnike ametikohti 111 ametikoha võrra. Nii ametikohtade

vähenemine kui ka teenistuse ümberkorraldamine võib kaasa tuua koondamissituatsiooni, mille

tulemusena võidakse ametnik teenistusest vabastada, kui teda ei ole tema nõusolekul võimalik

üle viia teisele ametikohale vastavalt ATS §-ile 116 lg 3. Riigikohtu halduskolleegium on

mitmetes lahendites märkinud, et kui isik ei ole seoses muudatustega asutuse struktuuris ja

teenistujate koosseisus nõus üleviimisega ATS § 47 alusel, on tegemist ATS §-is 116 lg 1

kirjeldatud koondamissituatsiooniga (lahendid nr 3-3-1-5-05, nr 3-3-1-14-07).

Kagu Piirivalvepiirkonnas viidi läbi asutuse ümberkorraldamine, mille tulemusena kadus alates

01.01.2008 ära ametikoht, kuhu oli kaebaja piirivalvepiirkonna ülema 29.10.2007 käskkirjaga

nimetatud. Ka kaebuse esitajale antud teatistes on märgitud, et Kagu Piirivalvepiirkonna

ümberkorraldamise käigus likvideeritakse alates 01.01.2008 piirkonna struktuuriüksused ning

sellest tulenevalt ning seoses teenistusliku vajadusega viiakse kaebaja üle Koidula

maanteepiiripunkti.

Kohus asus seisukohale, et antud juhul oli tegemist koondamissituatsiooniga, mille puhul oli

piirivalveametnikku võimalik üle viia teisele ametikohale ainult tema nõusolekul, mitte aga

võimalusega viia ametnik üle teisele ametikohale tulenevalt teenistuslikest vajadustest. Kui

asutuse ümberkorraldamise tõttu oma ametikohast ilmajäävat ametnikku ei ole võimalik tema

nõusoleku puudumise tõttu teisele ametikohale üle viia, tuleb ametnik vabastada ametist seoses

koondamisega. PvTS § 31 märgitud piirivalveametniku nõusolekuta üleviimise võimalus ja õigus

ei saa täielikult välistada piirivalveametniku vabastamist koondamise tõttu. Antud juhul ei

tinginud kaebuse esitaja üleviimist teisele ametikohale mitte teenistuslikud vajadused, vaid

asutuse struktuuri muutus.

Koondamise takistuseks ei saa ühelgi juhul olla eelarvevahendite puudumine. Nimelt on

Piirivalveamet 15.02.2008 märgukirjas piirivalveasutustele märkinud: „Kuna piirivalveametniku

koondamisega seotud hüvitis makstakse personalikuludeks planeeritud eelarvevahenditest, siis

on koondamine põhjendatud üksnes juhul, kui puuduvad samas või teises piirivalveasutuses

vakantsed ametikohad, kuhu piirivalveametnikku oleks võimalik üle viia“.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kagu Piirivalvepiirkond esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 7. aprilli

2008 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta kaebus rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on ebaõigesti leitud, et üleviimine teenistusse Koidula maanteepiiripunkti muudab kaebaja

elukorraldust ning tingib elukohamuutuse. Kuna kõik põhjendused tuginevad kaebaja väidetel,

siis tekitab see kahtluse kohtu erapooletuses asja lahendamisel ning annab alust järeldada, et

kohus ei ole kõiki tõendeid uurinud ja neile hinnangut andnud. Kohus on rikkunud TsMS § 442

lg 8;

2) on põhjendamatult leitud, et asutus ei kindlusta ametnikule töökohta ja koju jõudmiseks

transporti igapäevaselt. Valga suunal on kindlustatud ametnikule asutuse transport vahetuse

alguses ja lõpus iga päev. Sel eesmärgil on Kagu Piirivalvepiirkonna ülem 01.01.2008

korraldanud piirkonnas teenistuse selliselt, et kõikides piiripunktides algaks ja lõppeks teenistus

samaaegselt;

3) on järeldus elukoha muutuse vajalikkuse kohta vastuolus PvTS § 31 lg 1 p 1 mõttega.

Vaidlustatud kohtuotsuses puudub hinnang, kas teenistuskohta ja sealt tagasi sõitmise aeg

vähendab oluliselt perekonnas viibitud aega või mitte. Kohus ei viita seejuures ühelegi PvTS

sättele, millised reguleerivad piirivalveametniku töö- ja puhkeaega. PvTS § 57 lg 1 järgi

määratakse piirivalveametniku töö- ja puhkeaeg töö- ja puhkeaja seaduse alusel, arvestades

käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Summeeritult ei saa tööaeg pikeneda ega pikene ka

kaebajal. Tartu Ringkonnakohus on 30.01.2008 määruses haldusasjas nr 3-08-10, mis on sarnane

antud haldusasjaga, võtnud seisukoha selles, et ka juhul, kui pikeneb teenistuskohta jõudmise

aeg, on alusetu väita, et väheneb oluliselt elukohas viibimise aeg. Apellant peab seda seisukohta

õigeks ja põhjendatuks. Isegi kui kaebajal vähenebki seoses üleviimisega viiepäevase töötsükli

(12 tundi töövahetus/12 tundi puhkeaeg) ajal elukohas viibitud aeg sõidu aja võrra, ei ole see

niisugune elukohas viibitud aja oluline vähenemine, mis toob kaasa elukorralduse muutuse ja

sellest tulenevalt on vajalik elukoha vahetus. Viiepäevasele töötsüklile järgneb viis puhkepäeva.

Asjas ei leidunud tõendamist, et selline teenistuskorraldus häiriks kaebaja elukorraldust või

kahjustaks tema õigust perekonnaelule;

4) on ebaõigesti rakendatud ATS § 116 lg 1. R. Visseli üleviimine Vastse-Roosa

piirivalvekordoni

allohvitseri

ametikohalt

piirivalveametniku

ametikohale

Koidula

maanteepiiripunktis

ei

tähendanud

teisele

ametikohale

üleviimist

seoses

koondamissituatsiooniga,

vaid

teenistuslikust

vajadusest

tingitud

üleviimist

samade

funktsioonidega sama nimetusega ametikohale, milline pidi seoses ameti ees seisvate

ülesannetega paiknema teises asustatud punktis. Koondamissituatsiooni välistab asjaolu, et

seisuga 01.01.2008 oli Kagu Piirivalvepiirkonnas 400-st piirivalveametniku ametikohast reaalselt

täidetud ainult 352 piirivalveametniku ametikohta. Kohus on Piirivalveameti 15.02.2008

märgukirjast

teinud

vale

järelduse,

nagu

välistaks

tegeliku

koondamissituatsiooni

eelarvevahendite puudumine. 15.02.2008 märgukiri sisaldab selget sõnumit, et koondamine on

põhjendatud

üksnes

siis, kui puuduvad vakantsed ametikohad. Asjaolu, et Kagu

Piirivalvepiirkonna

struktuur

muutus,

ei

tähenda

veel

koondamissituatsiooni,

nagu

põhjendamatult on leidnud kohus;

5) on jäetud põhjendamata, millistest kaalutlustest lähtudes pidi Kagu Piirivalvepiirkonna ülem

oma 28.12.2007 käskkirja p 4 ümber hindama Lääne Piirivalvepiirkonna ülema hilisema,

s.o 04.01.2008 käskkirja valguses. Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 28.12.2007 käskkirja p 4 on

õiguspärane,

kooskõlas

kohtule

esitatud

Piirivalveameti

haldussisese

dokumendiga

(Piirivalveameti peadirektori 07.11.2007 kiri nr 2-1/6811 „Õiguslik hinnang piirivalveametniku

nõusolekuta ametikohale nimetamisele“), siseministri määrusega ja PvTS §-iga 31 lg 1 p 1. Kagu

Piirivalvepiirkonna ülemal oli iseseisev otsustusõigus vaidlustatud käskkirja vastuvõtmiseks ning

kohtuotsuses toodud asjaolud ei anna alust õiguspärase käskkirja tühistamiseks.

5. R. Vissel vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 7. aprilli 2008 otsuse muutmata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) on kohus põhjalikult analüüsinud kõiki asjas kogutud tõendeid ning teinud nende alusel

põhjendatud järelduse, et R. Visseli üleviimine Koidula maanteepiiripunkti toob kaasa

elukohavahetuse ning järelikult pidanuks üleviimiseks olema ametniku nõusolek;

2) on asjaolu, et piirivalvepiirkond ei korralda igapäevast bussiühendust vastustaja elukoha ning

Koidula piiripunkti vahel, halduskohtu istungil kinnitanud ka apellandi esindaja. R. Visselile

teadaolevalt

on

käesolevaks

ajaks

piirivalvepiirkond

regulaarse

bussiühenduse

uute

teenistuskohtadega lõpetatud ning seega on väited transpordiga kindlustatuse kohta

paljasõnalised;

3) on PvTS §-is 31 lg 1 p 1 sätestatud piirang teise teenistuskohta üleviimisele kehtestatud

selleks, et vältida juhtkonna omavoli ning kaitsmaks piirivalveametnike õigusi normaalsele

eraelule ning puhkeajale. Töö- ja puhkeaja seaduse § 2 lg 1 ja 2 kohaselt on tööaeg seaduse, muu

õigusakti, kollektiiv- või töölepingu või poolte kokkuleppega määratud aeg, mille kestel töötaja

on kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. Puhkeaeg on

aeg, mis ei ole tööaeg. Olukord, kus töötaja peab töökohta jõudmiseks ja koju naasmiseks

kulutama märkimisväärse osa puhkejast, tekitab põhjendatud vajaduse elukoha muutmiseks

selliselt, et see asuks töökohale lähemal. Viide Tartu Ringkonnakohtu 30.01.2008 määrusele on

ebakohane, kuna tegemist on esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise peale esitatud

määruskaebuse lahendamisel tehtud määrusega, milles ei ole hinnatud kõiki asjas esitatud

tõendeid sisuliselt ning mida seetõttu ei ole õige käsitleda apellatsioonikohtu seisukohaga

üleviimise seaduslikkuse kohta;

4) on arusaamatu seisukoht, et kuna tegemist on iseseisva piirivalveasutusega, siis ei puutu

asjasse Lääne Piirivalvepiirkonnas toimunud ametnike koondamine. Kagu Piirivalvepiirkonna

põhimääruse § 1 lg 1 sätestab, et Kagu Piirivalvepiirkond on Piirivalveameti kohalik täidesaatva

riigivõimu volitusi omav asutus, kes tagab riigipiiri valvamise ja kaitsmise ning piirirežiimi

nõuete täitmise oma tegevuspiirkonnas. Seega on tegemist osaga Piirivalveametist ning laiemalt

täidesaatvast võimust, kus kehtivad regulatsioonid ei saa olla vastuolus Eesti Vabariigi

seadustega. Apellatsioonkaebusele lisatud piirivalveameti õiendit ei saa käsitleda tõendina, kuna

tegemist on apellandi kõrgemalseisva organi poolt väljastatud arvamusega Siseministri

21.12.2007 määruse nr 86 kohta. Nimetatud käskkirjaga vähendati Kagu Piirivalvepiirkonnas

piirivalveametnike arvu 400-ni. Määrus kehtestab ametikohtade arvu alates 01.01.2008 ning

sellest ei nähtu, et likvideeritakse ainult täitmata ametikohad. R. Visseli senine ametikoht kadus

ning tema üleviimine Koidula maanteepiiripunkti allohvitseri ametikohale oli võimalik vaid

tema nõusolekul. Kuna selline nõusolek puudus ning teisi ametikohti R. Visselile ei pakutud, siis

on tegemist olukorraga, mille seaduslikuks lahenduseks on ametniku koondamine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

7. aprilli 2008 otsus muutmata.

Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS

§ 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi.

Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse

tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust

ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu.

7. Siseministri 10. detsembri 2007 määrusega nr 77 muudeti alates 1. jaanuarist 2008 Kagu

Piirivalvepiirkonna põhimääruse § 15 lg 1 ning Eesti-Läti piiril paiknevad struktuuriüksused (sh

Vastse-Roosa piirivalvekordon) likvideeriti. Piirivalveameti 27. detsembri 2007 käskkirjaga

nr 248 kinnitati muuhulgas Kagu Piirivalvepiirkonna uus struktuur ja koosseisud.

Kagu Piirivalvepiirkonna 29. oktoobri 2007 käskkirjaga nr 1021P nimetati R. Vissel Kagu

Piirivalvepiirkonna

Vastse-Roosa

piirivalvekordoni

piirivalvevanemveebli

auastmega

vanemallohvitseri ametikohale.

Kagu Piirivalvepiirkond teatas 30.11.2007 R. Visselile, et kuna alates 01.01.2008 likvideeritakse

struktuuriüksused Eesti-Läti piiril, siis seoses teenistuslike vajadustega viiakse ta alates

01.01.2008 PvTS § 31 lg 1 p 1 alusel Koidula maanteepiiripunkti allohvitseri ametikohale.

R. Vissel teatas 13.12.2007 Kagu Piirivalvepiirkonna ülemale, et ta ei ole nõus üleviimisega, sest

see toob kaasa elukohavahetuse.

Kagu Piirivalvepiirkonna 28. detsembri 2007 käskkirjaga nr 1229P viidi R. Vissel alates

01.01.2008 Koidula maanteepiiripunkti allohvitseri ametikohale.

8. Antud asjas on vaidlusaluseks küsimuseks PvTS § 13 lg 1 p 1 kohaldamine, s. o kas kaebaja

üleviimine alates 01.01.2008 Vastse-Roosa piirivalvekordoni vanemallohvitseri ametikohalt

Koidula maanteepiiripunkti allohvitseri ametikohale on võimalik ilma tema nõusolekuta, kuna

see ei too kaasa tema elukohavahetust või toob üleviimine ikkagi kaasa elukohavahetuse

vajaduse ja seetõttu on üleviimiseks vajalik kaebaja nõusolek.

Vastavalt PvTS §-ile 31 lg 1 võib lisaks avaliku teenistuse seaduses sätestatud juhtudele

piirivalveametniku tema nõusolekuta üle viia muule piirivalveametniku ametikohale, kui see ei

too kaasa tema elukohavahetust:

1) sama astme ametikohale samas või teises piirivalveasutuses või piirivalve

õppeasutuses.

9. PvTS § 31 lg 1 p 1 ei erista seda, kas piirivalveametniku üleviimine on tingitud

koondamissituatsioonist või on üleviimiseks mingi muu põhjus. Ainsaks piiranguks

piirivalveametniku nõusolekuta üleviimisel on see, et üleviimine ei tohi kaasa tuua

elukohavahetust. Seega on PvTS § 31 lg 1 p 1 alusel antav haldusakt kaalutlusõiguse alusel antud

haldusakt ning selle põhjendustes tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on akti

andmisel lähtunud. Kagu Piirivalvepiirkonna ülema 28.12.2007 käskkirjas nr 1229P (tl 7-8)

igasugused kaalutlused puuduvad, kuigi R. Vissel on oma 13.12.2007 teatises märkinud, et ta ei

nõustu üleviimisega, sest see toob paratamatult kaasa tema elukohavahetuse.

10. Kohtumenetluse käigus on Kagu Piirivalvepiirkond esitanud oma kaalutlused, millistest

lähtudes on vaidlustatud käskkiri antud. Nende kohaselt kaebaja üleviimine Vastse-Roosa

piirivalvekordoni vanemallohvitseri ametikohalt Koidula maanteepiiripunkti allohvitseri

ametikohale ei too kaasa ta elukohavahetust, sest on võimalik korraldada piirivalveametnike, kes

elavad Valga suunal, teenistusse sõitmine piirivalvetranspordiga ning teenistuse korraldamine

toimub tööaja summeeritud arvestuse alusel.

Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et R. Visseli üleviimine Koidula maanteepiiripunkti

toob kaasa elukohavahetuse ning järelikult pidanuks üleviimiseks olema ametniku nõusolek.

Kaebaja enda väite kohaselt seoses üleviimisega kehtiv teenistuskorraldus häirib tema

elukorraldust ja kahjustab tema õigust perekonnaelule. Kaebaja elukoht on Varstu vallas, peres

on kaks alaealist last. Vaidlustatud käskkirjaga on ta viidud üle teenistuskohta, mis asub

elukohast enam kui 75 km kaugusel. Kuna endine teenistuskoht oli 19 km kaugusel elukohast,

siis on põhjendatud kaebaja väide, et seoses üleviimisega pikeneb oluliselt teenistuskohta

sõitmiseks kuluv aeg ja väheneb elukohas viibimise aeg, s. o sisuliselt väheneb isiku puhkeajaks

ettenähtud aeg.

Kaebaja ei ole väitnud, et pikeneb tööaeg ja seda ei ole leidnud ka halduskohus. Vastavalt PvTS

§-ile 57 lg 1 määratakse piirivalveametniku töö- ja puhkeaeg töö- ja puhkeaja seaduse alusel,

arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

Töö- ja puhkeaja seaduse § 2 lg 1 ja 2 kohaselt on tööaeg seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või

töölepingu või poolte kokkuleppega määratud aeg, mille kestel töötaja on kohustatud täitma oma

tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. Puhkeaeg on aeg, mis ei ole tööaeg.

Olukord, kus töötaja peab töökohta jõudmiseks ja koju naasmiseks kulutama märkimisväärse osa

oma puhkejast, tekitab põhjendatud vajaduse elukoha muutmiseks selliselt, et see asuks

töökohale lähemal. Asjaolu, et tööandja kompenseerib osaliselt sõidukulud ning teatud osas on

teenistusse jõudmiseks võimalik R. Visselil kasutada piirivalvepiirkonna poolt käima pandud

transporti, ei vähenda oluliselt töökohta jõudmiseks ja koju naasmiseks kuluvat aega. Ka see

asjaolu, et teenistus toimub summeeritud tööajaarvestusega, mille puhul on vahetuse pikkus

12 tundi, seejärel puhkus 12 tundi ning piirivalvuritele on tagatud teenistuskohas

ööbimisvõimalus, ei kompenseeri üleviimisega tekkivat puhkeaja kaotust. Juhul, kui R. Vissel

kasutaks ööbimisvõimalust teenistuskohas, oleks see küll puhkeaeg, kuid tema perekonnaga koos

veedetud aeg väheneks veelgi. Iseenesest õige on apellandi väide, et summeeritud tööaja arvestus

ei tähenda seda, et ametnik peabki jääma vahetuste vaheliseks ajaks teenistuskohta, vaid võib

vahepeal naasta oma elukohta, kuid samas oleneb siiski elukohta jõudmine suuresti transpordi

kasutamise võimalustest.

Apellandi

väite

kohaselt

vastavalt

PvTS

§-ile

kompenseerib

piirivalveasutus

piirivalveametnikule sõidu elukohast teenistuskohta ja tagasi siseministri ettenähtud tingimustel,

korras ja ulatuses ning seetõttu on R. Visselil võimalik muuhulgas kasutada ka oma transporti.

Vastavalt Siseministri 12. juuli 2007 määruse nr 58 §-ile 3 hüvitatakse piirivalveametniku

sõidukuludena tööajagraafikule vastavad sõidud, kuid mitte rohkem kui neli sõitu kuus. Ühe

sõiduna käsitletakse sõitu elukohast teenistuskohta või sõitu teenistuskohast elukohta.

Lähtudes eeltoodud sõidukulude hüvitamisest, oleks arvatavasti isikliku transpordi kasutamine

R. Visseli poolt seotud täiendavate kulutuste kandmisega ning see oleks õigustatud juhul, kui

üleviimiseks oleks olnud tema nõusolek.

11. Apellandi poolt viide Tartu Ringkonnakohtu 30.01.2008 määrusele ei ole asjakohane, sest

tegemist on esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise peale esitatud määruskaebuse lahendamisel

tehtud määrusega ning arvestades esialgse õiguskaitse eesmärki (tagada kohtuotsuse täitmine), ei

ole selles märgitud asjaolud ülekantavad sisulisele lahendile.

12. Eeltoodu alusel on õige halduskohtu seisukoht, et Kagu Piirivalvepiirkonna ülem on

ebaõigesti kohaldanud PvTS § 31 lg 1 p 1 R. Visseli üleviimisel alates 01.01.2008 Koidula

maanteepiiripunkti allohvitseri ametikohale.

13. Ebaõige on ka apellatsioonkaebuses esitatud väide, et antud juhul ei esinenud

koondamissituatsiooni ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud sellekohane põhjendus ei anna

alust asuda selles osas teisele seisukohale kui halduskohus.

Vastavalt PvTS §-ile § 77 lg 1 vabastatakse piirivalveametnik piirivalveteenistusest koondamise

tõttu avaliku teenistuse seaduses sätestatud alustel.

ATS § 116 lg 1 kohaselt võib ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse

koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või

ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel.

ATS § 47 alusel ametniku teisele ametikohale üleviimine, samuti talle ametikohaväliste

ülesannete andmine on lubatud ainult ametniku kirjalikul nõusolekul, välja arvatud käesoleva

seaduse §-des 60, 61 ja 64 sätestatud juhtudel. Ametniku teise paikkonda üleviimine on lubatud

ainult ametniku kirjalikul nõusolekul, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 61 sätestatud juhul.

Kui seoses muudatustega asutuse struktuuris ja teenistujate koosseisus ei ole isik nõus

üleviimisega

ATS

§

alusel,

on

tegemist

ATS

§-is 116

lg 1

kirjeldatud

koondamissituatsiooniga. Nii ametikohtade vähenemine kui ka teenistuse ümberkorraldamine

võib kaasa tuua koondamissituatsiooni, mille tulemusena võidakse ametnik teenistusest

vabastada, kui teda ei ole tema nõusolekul võimalik üle viia teisele ametikohale (ATS § 116

lg 3).

Antud juhul on ümber korraldatud Kagu Piirivalvepiirkond (s. o piirivalveasutus). Ka apellant on

oma apellatsioonkaebuses märkinud, et tingituna teenistuslikust vajadusest korraldati ümber

Kagu Piirivalvepiirkonna struktuuriüksused. Ametniku üleviimise vajadus võib olla tingitud just

teenistuse ümberkorraldamisest (antud juhul piirivalveasutuse ümberkorraldamisest) ja tuua

endaga kaasa ATS §-is 116 sätestatud tagajärjed. Seetõttu kuigi apellandi poolt ringkonnakohtu

istungil esitatud Piirivalveameti 14.04.2008 tõendi kohaselt Siseministri 21.12.2007 määrusega

nr 86 vähendati Kagu Piirivalvepiirkonnas alates 01.01.2008 piirivalveametnike ametikohtade

arvu ainult täitmata ametikohtade arvel, ei välista see koondamissituatsiooni olemasolu seoses

piirivalveasutuse ümberkorraldamisega. Kui ametnik teenistuse ümberkorraldamisel nõusolekut

teisele ametikohale üleviimiseks ei anna, vabastatakse ta ATS § 116 lg 1 alusel teenistusest ka

siis, kui ametikohtade arv asutuses ei vähene.

14. Asjakohatu on apellandi väide, et halduskohus on põhjendanud oma seisukohti Lääne

Piirivalvepiirkonna poolt PvTS § 31 antud tõlgendusega. Kohtuotsuse kohaselt on kohus vaid

märkinud, et erinevate piirivalvepiirkondade poolt on antud PvTS §-ile 31 erinev tõlgendus ja on

seda erinevalt rakendanud, kuid halduskohus ei ole põhjendanud oma seisukohti läbi selle.

15. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi poolt apellatsiooniastmes

kantud menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja on esitanud taotluse

välja mõista apellandilt kantud õigusabikulu 590 krooni ja see kuulub rahuldamisele.

Maili Lokk

Agu Timmi

Viivi Tomson