Legislator Case Law & Legislation
2-06-29476/17 AI generated

2-06-29476/17 · Tallinna Ringkonnakohus

Case Number 2-06-29476/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Harju Maakohtu 17.03.2008 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi Välja mõista M. L.lt T. L. kasuks igakuine elatis 3031,34 krooni kuus M-S. L. (ik

Legislator headnote

AI generated

2-06-29476/17 · Tallinna Ringkonnakohus: L.lt T. L. kasuks igakuine elatis 3031,34 krooni kuus M-S. L. (ik

Keywords

AI generated
approximate cost estimate protection of the euro living expenses conversion rates for the ECU maximum sum mortgage meeting the threshold
AI generated
2-20-121201/13
K R A esitas esindaja kaudu 02.06.2020.
2-24-2768/6
Rahuldada R Mi avaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise Kuulutada välja R Mi (isikukood xxx) pankrot 27.
2-20-4863/20
YYY esitas 30.03.2020 Tartu Maakohtusse ZZZ vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista elatusraha kehtivas miinimumsummas.
2-19-108472/21
M. S. ja Z. S. esitasid oma seadusliku esindaja V. S. kaudu 17.04.2019 Viru Maakohtule hagi elatise nõudes A. S.i vastu, milles palusid kostjalt välja mõista elatise seadusega kehtestatud minimaalmääras. Hagi asjaolude kohaselt sündisid hagejad kostja ja hagejate seadusliku esindaja kooselust 04.08.2015. Aprillis 2018 a. hageja Z. S. sai tõsise diagnoosi: xxx, ning terve 2018 aasta jooksul oli ravil Tartu Ülikooli kliinikumis. Selle tõttu Sotsiaalkindlustusamet määras hagejale Z. S.le raske puue. Kostja ei ela koos hagejatega. Kostja elukoht on: xxx. Alates veebruarist 2018 a., kostja enam ei osale hagejate ülalpidamises. Abielu lahutamisel notari juures notar pakkus kostjale kompromissina tasuda hagejatele elatist miinimumsummas (270 eurot lapse kohta, ehk kokku 540 eurot). Kostja andis suulise nõusoleku. Kostja kannab vabatahtlikult hagejate seaduslikule esindaja pangakontole alates 15.03.2019 elatisraha summas 480 eurot. Hagejate esindaja 19.03.2019 e-toimiku portaali kaudu esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja A. S.ilt 540 euro elatise saamiseks. Kostja maksab hagejatele elatisraha mis on väiksem kui riigi poolt kehtestatud miinimum ning Sotsiaalkindlustusamet maksab elatisabi kostja eest maksimussuuruses 100 euro lapse kohta.
2-10-61369/11
Jätta menetluskulud kostja kanda Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

2-06-29476

Tallinna Ringkonnakohus

20.06.2008, Tallinn

Ulvi Loonurm, Ande Tänav, Ene Randmäe

T. L. hagi M. L. vastu elatise saamiseks

Harju Maakohtu 17.03.2008 otsus

M. L. apellatsioonkaebus

12.06.2008, avalik kohtuistung

Hageja T. L., (ik XXXXXXXXXXX, elukoht

XXXXXXXXXX XXX, XXXXXXX XXXXX), lepinguline

esindajad

esindaja adv Mare Lust

Kostja

M. L.,

(ik

XXXXXXXXXXX,

elukoht

XXXXXXXXXX XXX, XXXXXXX XXXXX), lepinguline

esindaja adv Mariann Tusti

Resolutsioon

1. Tühistada Harju Maakohtu 17.03.2008 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi

osaliselt.

2. Välja mõista M. L.lt T. L. kasuks igakuine elatis 3031,34 krooni kuus M-S. L. (ik

XXXXXXXXXXX) ülalpidamiseks alates 01.09.2006 kuni M-S. L. täisealiseks saamiseni,

s.o kuni 16.05.2014. M. L. poolt alates 01.09.2006 makstud elatis tasaarvestada

väljamõistetud elatisega.

3. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva

jooksul otsuse kättetoimetamisest alates.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. 17.10.2006 kohtule esitatud hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks poolte

ühise lapse ülalpidamiseks elatis 4600 krooni kuus alates 15.04.2006 kuni lapse täisealiseks

saamiseni.

2. Poolte abielust sündis XX.XX.XXXX poeg M-S. L., kes elab käesoleval ajal ema juures Soomes.

Kostja poja ülalpidamisest osa ei võta. Poolte abielu lahutati 15.05.2006 Harju Maakohtu otsusega.

Hagejal kulub lapse ülalpidamiseks igakuiselt: toidule 3500 krooni, transpordile 500 krooni,

telefonile ja taskurahale 500 krooni, kommunaalkuludele 700 krooni, hügieenile ja ravimitele 700

krooni, jalanõudele ja riietele 800 krooni, raamatutele ja koolitarvetele 500 krooni, hobidele

(jalgrattasõit, mäesuusatamine ja ujumine) 1000 krooni, reisidele (suvine, talvine) kokku 1000

krooni. Kokku kulub lapse ülalpidamiseks 9200 krooni kuus. Kuna PKS § 49 sätestab vanemate

Tsiviilasja number

Kohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

Kohtukoosseis

Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtuistungi toimumise aeg

Menetlusosalised ja nende

õiguste ja kohustuste võrdsuse, siis taotles hageja kostjalt 4600 krooni väljamõistmist. Kostja

varaline seisund võimaldab sellises suuruses elatise maksmist.

Kostja vastuväited

3. 15.12.2006 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Poolte

laps elas kuni maini 2006 koos isa ja vennaga. Hageja viibib alates 2003 Soomes tööl ja kogu selle

aja on olnud laps isa ülalpidamisel. 2006 kevadel viis ema isale teatamata lapse Soome ja esitas hagi

lapse elukoha määramiseks. Kohtus sõlmisid pooled kompromissi. Pooltel pole kunagi olnud

probleeme lapse ülalpidamisega ja kõik vajalikud kulutused on tehtud omavahelisel kokkuleppel.

4. Põhjendatud ei ole elatise väljanõudmine tagantjärele, kuna lapse elukoht määrati poolte

kokkuleppel 24.08.2006 ja elatist asus kostja maksma septembrist. Põhjendamata on ka elatise

suurus 9200 krooni kuus, kuna tegemist on 10 aastase lapsega. Hageja väidetel kulub tal lapse

ülalpidamiseks suurem summa kui Eesti Vabariigi keskmine palk. Elatise määramise õiguslikuks

mõtteks on kindlustada lapse toimetulek ja normaalne areng. Kahtlemata on kõikvõimalike hobide

ja harrastustega tegelemine lapse arengule hea ja kostjal pole midagi selle vastu, kuid selliste

küsimuste lahendamine peaks eeldama mõlema vanema koostööd. Ka puhkusereisidel käimine on

lapse arengule kasulik, kuid see ei ole hädavajadus, milleks kohus peaks välja mõistma igakuise

elatise. Laps ei ole allergik ega põe kroonilisi haigusi, mille tõttu on arusaamatu 700 krooni

kulumine hügieenile ja ravimitele. Samuti on tõendamata transpordikulu 500 krooni kuus ja kulud

raamatutele ja õppevahenditele sellises suuruses. 11.03.2008 kohtuistungil oli kostja nõus maksma

elatist 3000 krooni, kuid hageja polnud sellega nõus.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

5. Kohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis Kostjalt hageja kasuks välja elatise 4100 krooni kuus

alates septembrist 2006 kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Kohus luges põhjendatuks ja vajalikuks hageja poolt välja toodud igakuised kulutused toidule 3500

krooni, transpordile 500 krooni, telefonile ja taskurahale 500 krooni, kommunaalkuludele 700

krooni, hügieenile ja ravimitele 700 krooni, jalanõudele ja riietele 800 krooni, raamatutele ja

koolitarvetele 500 krooni, hobidele 1000 krooni. Kohus ei pidanud põhjendatuks arvata elatise hulka

kulutused reisidele 1000 krooni kuus. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise

väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest ning lapse ülalpidamine peab katma lapse

igapäevased põhjendatud vajadused. Kohus oli seisukohal, et lapse reisikulud tuleb kanda vanematel

väljaspool elatise nõuet omavahelise kokkuleppe alusel. Seega leidis kohus, et poolte alaealise poja

ülalpidamiseks kulub kuus 8200 krooni.

6. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku

ülalpidamise. Vanemate kohustus alaealist last ülal pidada tuleneb seadusest ning vanemad peavad

seda kohustust kandma võrdselt. Samuti arvestas kohus elatise väljamõistmisel vanemate varalist

olukorda. Kumbki pool ei ole maakohtule oma palgatõendit esitanud, samuti ei saa kohus elatise

väljamõistmisel antud asjas aluseks võtta Eesti Vabariigi Riigikohtu praktikat, kuna poolte laps elab

Soome Vabariigis, kus kulutused lapsele erinevad Eesti Vabariigis tehtavatest kulutustest.

7. Samuti ei ole kostja elatise suuruse vaidlustamisel esile toonud enda rahalisi võimalusi.

Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et pooltel on võimalik kanda lapse igakuulised kulutused summas

8200 krooni ning kummagi vanema kanda tuleb jätta sellest pool, s.o 4100 krooni. Elatis kuulub

kostjalt välja mõistmisele alates septembrist 2006, kuna tõendamata on asjaolu, millal täpselt poolte

ühine poeg hageja juurde elama asus ning kohtule esitatud kompromissi kohaselt leppisid pooled

24.08.2006 kokku asjaolus, et poolte ühise poja elukoht on ema elukoht. Kostja poolt alates

septembrist 2006 makstud elatis tuleb tasaarvestada väljamõistetud elatisega.

Apellatsioonkaebuse põhjendused

8. Kostja palub tühistada kohtuotsus osas, millega hagi rahuldati ja teha uus otsus, millega jätta hagi

rahuldamata. Kaebuse esitaja leiab, et ei ole põhjendatud ega tõendatud, et hügieenile ja ravimitele

kulub 700 krooni kuus. Lapsel ei ole kroonilisi haigusi ega allergiaid. Põhjendatud kulu oleks 200

krooni kuus. Väär on maakohtu järeldus, et arvesse ei saa võtta Riigikohtu praktikat, kuna laps elab

Soomes ja seal on kulutused lapsele teistsugused. Meedias on viimase aasta jooksul ilmunud

artikleid, kus leitakse, et teatud kaubad on Soomes odavamad kui Eestis. Samas on suur erinevus

palgatasemes, nimelt Soomes on palgad tunduvalt kõrgemad. Kohus ei ole kulutuste arvestamisel

hinnanud dokumente selle kohta, et Soome Vabariigis saab hageja lapsetoetust 137 eurot, mis tuleks

lahutada lapse vajaduste summast. Tulenevalt eeltoodust oleks põhjendatud elatis 2778,66 krooni

(8200 - 2142,68 - 500 = 5557,32 : 2).

Vastus apellatsioonkaebusele

9. Hageja leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning palub jätta apellatsioonkaebuse

rahuldamata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

10. Ringkonnakohus, ära kuulanud asjast osavõtnud isikud ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et

maakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud

faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise

menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea

nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

11. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes

kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vaidlust ei ole vanemate varalise

seisundi osas. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga osas, millega maakohus luges lapse

põhjendatud ja vajalikeks kuludeks kokku 8200 krooni kuus. Kostja on leidnud, et sellest summast

pole põhjendatud hügieenile ja ravimitele kuluv 700 krooni ning on omalt poolt pakkunud, et

põhjendatud kulu on 200 krooni kuus. Samas pole kostja esitanud tõendeid, millele tema väide

tugineb. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt arvestatud kulutuste suurus hügieenile ja ravimitele

on mõõdukas ega ole üleliia suur, arvestades sh lapse vanust ja spordiharrastusi.

12. Vastavalt TsMS § 232 lg-le 1 hindab kohus kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.

Maakohus on seda nõuet rikkunud ja jätnud hindamata tõendi Soome Vabariigis saadava

lapsetoetuse kohta (t.lk 78). Sellest tulenevalt ei ole maakohtu otsus kooskõlas TsMS § 438 lg-ga 1,

kuivõrd kohus peab otsust tehes hindama kõiki esitatud tõendeid. Vastavalt eelnimetatud

dokumendile saab hageja lapsetoetust 136,6 eurot ehk 2137,33 krooni (136,6 x 15,6466) kuus. Kuna

lapsetoetus on mõeldud lapse hooldamise ja ülalpidamise kulude kandmiseks, siis on põhjendatud

arvata see summa maha lapse vajaduste kogusummast. Seega on põhjendatud mõista kostjalt hageja

kasuks välja elatis 3031,34 krooni (8200 – 2137,33 = 6062,67 : 2) kuus.

13. Vaidlus puudub selles, et elatis kuulub väljamõistmisele alates 01.09.2006 ja et alates sellest

ajast kostja poolt tasutud elatis tuleb tasaarvestada väljamõistetud elatisega.

U.Loonurm

A.Tänav

E.Randmäe