2-06-21556/31 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-06-21556

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Kaija Kaijanen

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. juuni 2008. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-06-21556

Tsiviilasi

L.K.e (K) hagi J.T.i (T) vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 034/2006/289

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja L.K. (isikukood xxx, elukoht xxx

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Veikko Toomere

(MAQS Law Firm Advokaadibüroo OÜ; Roosikrantsi 11;

10119 Tallinn)

Kostja J.T. (isikukood xxx, elukoht xxx)

Kostja lepinguline esindaja Margus Sorga (ik xxx; xxx

Kohtuistungi toimumise aeg

3. juuni 2008. a.

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja L.K.

Hageja lepinguline esindaja advokaat Veikko Toomere

Kostja lepinguline esindaja Margus Sorga

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Tunnistada J.T.i avalduse ning 24. aprillil 2003. a. J.T.i, osaühingu

OOO...Grupp&Partnerid, L.K.e ja J.M.i vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud

laenu- ja käenduslepingu alusel täiteasjas nr 034/2006/289 L.K.e suhtes algatatud

täitemenetlus lubamatuks.

3. Jätta Harju Maakohtu 22. septembri 2006. a. määrusega tsiviilasjas nr 2-06-21556

kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud kostja J.T.i kanda.

Edasikaebamise kord

Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 25. juunil 2008. a. Kaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. 15. augustil 2006. a esitas L.K. Harju Maakohtule hagi J.T.i vastu, paludes tunnistada

lubamatuks täiteasjas nr 034/2006/289 kostja avalduse alusel alustatud sundtäitmine.

Hagiavalduse kohaselt alustas Harju tööpiirkonna kohtutäitur Kristiina Feinman 2. juuni 2006. a

kostja avalduse ja Tallinna notar Piret Pressi juures koostatud 24. aprilli 2003. a laenu- ja

käenduslepingu alusel täitemenetlust laenu- ja käenduslepingust tuleneva solidaarnõude

täitmiseks hageja ja J. Mi vastu.

24.04.2003.

a

sõlmitud

laenu-

ja

käenduslepinguga

kohustus

kostja

andma

OÜ-le OOO...Grupp&Partnerid laenu 400 000 krooni, kandes laenusumma osaühingu

pangakontole Sampo Pangas hiljemalt 01.07.2003. a. Osaühing OOO...Grupp&Partnerid

kohustus laenusumma tagastama hiljemalt 10.04.2004. a ning tagastamisega viivitamisel

kohustus tasuma viivist iga viivitatud päeva eest 0,5% laenusummalt päevas. Pooled ja J. M

leppisid lepingu punktis 4.1 kokku, et hageja ja J. M võtavad käendajatena kohustuse tagada

laenuandja ees Osaühing OOO...Grupp&Partnerid lepingust tulenevad kohustused koos

kõrvalkohustustega. 24.04.2003. a sõlmisid hageja ja J. M pantijatena ning kostja pandipidajana

hagejale ja J. Mile kuuluvate osaühingu osade notariaalse pandilepingu, mille punkti 1.3 kohaselt

on pandiga tagatud kõik kostja osaühingu ja pandipidaja vahelisest 24.04.2003. a laenulepingust

tulenevad nõuded, sh intress, leppetrahv, kohtukulud ja asja müügiga seotud kulutused.

Sundtäitmine

on

lubamatu,

kuna

tegelikkuses

laenuandja

laenusummat

osaühing

OOO...Grupp&Partnerid kasutusse ja käsutusse andnud ei ole ning on jätnud omapoolsed

lepinguga võetud kohustused täies ulatuses täitmata. Sellest tulenevalt puuduvad hagejal kostja

ees

mis

tahes

võlgnevused

või

muud

kohustused.

Kostja

ise

on

osaühing

OOO...Grupp&Partnerid osanik ja juhatuse liige ning kostjapoolne lepingu täitmata jätmine on

põhjuseks, miks osaühingu OOO...Grupp&Partnerid majandustegevus on lõppenud ja ettevõte on

sattunud finantsraskustesse. Käesoleva ajani ei ole kostja vastava nõudega osaühing

OOO...Grupp&Partnerid poole pöördunud ega ka ise osaühing OOO...Grupp&Partnerid osaniku

ja juhtorgani liikmena lepingu täitmise otsust teinud ega vastavat arutelu algatanud. Hageja on

seisukohal, et laenuandja enda poolt võetud laenuandmise kohustuse täitmata jätmise korral

laenulepingu kohtutäiturile sundtäitmiseks esitamine on lubamatu. Samuti ei saa laenuandja

käenduslepingust tulenevat kohesele rahalise nõude sundtäitmisele allumise kohustust pöörata

sundtäitmisele, kui laenuandja on jätnud täitmata sellele eelneva kohustuse nõuda laenusumma

tagastamist ennekõike laenusaajalt.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

2. Kostja oma 10.10.2006. a kohtule saadetud vastuses hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt

alust sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ei ole, sest hageja ei ole nõuet täitnud ja puuduvad

muud kokkulepped. Kostja nõue on pangakonto väljavõtetega tõendatud ja puudub alus väita,

nagu oleks laenuleping rahatu. Hageja ei ole ka tõendanud ega põhjendanud, miks laenuleping

on rahatu – pangakonto väljavõttest nähtub selgelt kostja rahaülekanded Osaühingule

OOO...Grupp&Partnerid. Lisaks rõhutab kostja, et ka hageja oli kostjaga samavõrd laenusaaja

ehk osaühingu OOO...Grupp&Partnerid osanik ja juhatuse liige, mistõttu vastutabsamuti

äriühingu tegevuse tulemuslikkuse eest. Hageja ei ole ka tõendanud, et äriühingu väärtus

vähenes kostja tegevuse tulemusena või milles see tegevus seisnes, mille tulemusena kogu

osaühingu OOO...Grupp&Partnerid majandustegevus seiskus. Hageja on väitnud, et osaühing

OOO...Grupp&Partnerid on finantsraskustes ja majandustegevus on lõppenud, kuid väidab

samas, et käendajad on kohustatud käenduskohustuse täitma alles pärast seda kui äriühing ise ei

suuda laenulepingukohaseid kohustusi täita. Kuivõrd vaidlust selle üle, et osaühing

OOO...Grupp&Partnerid on finantsraskustes ja tegevust ei toimu, ei ole, siis on tõendatud et

osaühing OOO...Grupp&Partnerid ei suuda oma laenu tagasimaksmise kohustust täita.

Eeltoodust tulenevalt palus kostja jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda.

05.03.2007. a esitas kostja kohtule täiendatud vastuse hagile. Täiendatud vastuse kohaselt oli

24.04.2003. a sõlmitud laenulepingu kohaselt poolte tahteks fikseerida, mis tingimustel kostja

osaühingule laenu annab, sealhulgas ka tingimuste fikseerimise ajaks tegelikult üle antud

laenusummad. Laenulepinguga fikseeriti laenu lõppsumma ning laenulepingu notariaalse

tõestamise hetkeks oli osa laenust osaühingu vajadustest lähtudes temale juba üle antud. Poolte

sõlmitud käendusleping on kehtiv tehing. Hageja käenduskohustus on tekkinud, kuna

põhivõlgnik ei ole suutnud kostjale laenu tagasimaksmise kohustust täita, mida tõendavad kostja

30. detsembri 2004. a, 12. septembri 2005. a ja 6. märtsi 2006. a nõuded osaühingule, millele

võlgnik kirjalikult ei vastanudki.

MENETLUSE KÄIK

3. 20.03.2007. a toimunud kohtuistungil jäid pooled oma varasemate seisukohtade juurde.

02.04.2007. a kohtuotsusega jättis Harju Maakohus L.K.e hagi J.T.i vastu rahuldamata.

4. 04.05.2007. a esitas

L.K.e esindaja

Harju Maakohtu 02.04.2007. a otsusele

apellatsioonkaebuse. 17.09.2007. a kohtuotsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus Harju

Maakohtu 02.04.2007. a otsuse muutmata ning apellatsioonkaebuse rahuldamata.

5. 17.10.2007. a esitas L.K.e esindaja Tallinna Ringkonnakohtu 17.09.2007. a otsusele

kassatsioonkaebuse.

31.01.2008.

a

kohtuotsusega

rahuldas

Riigikohus

L.K.e

kassatsioonkaebuse, tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 17.09.2007. a otsuse ja Harju Maakohtu

02.04.2007. a otsuse ning saatis asja Harju Maakohtule menetlemiseks.

6. 22.04.2008. a toimunud kohtu eelistungil andis kohus pooltele uute taotluste ja tõendite

esitamiseks tähtaja 15.05.2008. a.

26.05.2008. a (elektrooniliselt esitatud 15.05.2008. a) teatas kostja kohtule, et 28.04.2008. a on

Harju Maakohus algatanud laenusaaja osaühing OOO...Grupp&Partnerid pankrotimenetluse.

Nimetatud

pankrotimenetluses

kontrollis

ajutine

pankrotihaldur

osaühing

OOO...Grupp&Partnerid tehinguid ja tuvastas varalise seisundi. Ajutise pankrotihalduri aruande

kohaselt on äriühingul reaalset vara vaid 12.85 krooni ning et tehingute tagasivõitmiseks

pankrotiseaduse alusel võimalused puuduvad. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et on

vajalik osaühing OOO...Grupp&Partnerid pankrotimenetluse lõpetamine ilma pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu. Ajutine pankrotihaldur on ka tuvastanud, et osaühing

OOO...Grupp&Partnerid ei ole sõlminud rohkem laenu-, krediidi ja finantseerimislepinguid kui

24.04.2003. a sõlmitud laenu- ja käendusleping (mis on käesolevas asjas täitedokumendiks)

ning, et kostjal on osaühing OOO...Grupp&Partnerid vastu nõue põhivõlas summas 197 600

krooni. Eeltoodu alusel leiab kostja, et on tõendatud nii osaühing OOO...Grupp&Partnerid

maksujõuetus kui ka asjaolu, et J.T. sai laenu üle anda vaid täitedokumendiks oleva laenulepingu

alusel. Samuti on osaühing OOO...Grupp&Partnerid juhatuse liige ja raamatupidaja 29.03.2005.

a kinnitanud, et äriühing on 24.04.2003. a laenu- ja käenduslepingu kohase laenu kätte saanud.

19.05.2008. a esitas hageja oma seisukoha kostja poolt 15.05.2008. a esitatud vastuväidetele.

Hageja on seisukohal, et kostja esitatud tõendid ei ole asjakohased, kuivõrd kostja ei ole esitanud

ühtki tõendit, mis tõendaksid hageja käenduskohustuse tekkimist (mida saaks tõendada

tõenditega, et kostja on täitnud enda lepingust tuleneva kohustuse ja kandnud lepingu alusel

osaühing OOO...Grupp&Partnerid üle lepingus nimetatud summa 400 000 krooni). Asjaolu, kas

osaühing OOO...Grupp&Partnerid on maksujõuline äriühing või mitte, ei ole käenduskohustuse

tekkimise seisukohalt oluline. Samuti ei anna asjaolu, et ajutine pankrotihaldur on tuvastanud

äriühingu võlgnevuse kostja ees, alust väiteks, et hageja käenduskohustus kostja ees oleks

kunagi üldse tekkinud. Kostja ja äriühingu vahelised eelnevad laenusuhted ei oma seotust

täitedokumendiks oleva lepinguga.

7. 03.06.2008. a toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude ja kostja oma vastuväidete juurde.

KOHTU SEISUKOHAD

8. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

9. Kohtu poolt on dokumentaalsete tõendite alusel tuvastatud järgmised asjaolud:

J.T.i, osaühingu OOO...Grupp&Partnerid, L.K.e ja J.M.i vahel sõlmiti 24. aprillil 2003. a.

notariaalselt tõestatud laenu- ja käendusleping (I kd, tl 5-10).

2. juunil 2006. a. on J.T.i avalduse ning 24. aprilli 2003. a. J.T.i, osaühingu

OOO...Grupp&Partnerid, L.K.e ja J.M.i vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud laenu- ja

käenduslepingu alusel alustatud täitemenetlus L.K.e suhtes (täiteasi nr 034/2006/289)

447 372 krooni sissenõudmiseks. Asjaolu on tõendatud L.K.ele saadetud 2. juuni 2006. a.

täitmisteatega täiteasjas nr 034/2006/289 (edaspidi laenu- ja käendusleping I kd, tl 29).

Vastavalt laenu- ja käenduslepingu p-ile 2.1. kohustus J.T. andma osaühingule

OOO...Grupp&Partnerid laenu 400 000 krooni ja p-ile 2.2. andma laenusumma

laenusaaja kasutusse ja käsutusse, kandes selle laenusaaja pangakontole nr

332069940002 Sampo Pangas hiljemalt 1. juuliks 2003. a (I kd, tl 6).

Laenu- ja käenduslepingu p-i 2.3 järgi kohustub laenusaaja laenusumma tagastama

hiljemalt 10. aprillil 2004. a. (I kd, tl 6)

Laenu- ja käenduslepingu p-i 4.1.2 järgi kohustuvad käendajad laenu- ja käenduslepingu

p-is 2.3 nimetatud laenusaaja kohustuse rikkumise korral vastutama üksnes juhul, kui

laenuandja ei saa nõuet laenusaaja vastu rahuldada (I kd, tl 7).

Osaühing OOO...Grupp&Partnerid on alaliselt maksejõuetu. Asjaolu üle vaidlust ei ole

(II kd, tl 76). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt (KIS) on Harju Maakohtu 10. juuni 2008.

a. määrusega tsiviilasjas nr 2-08-15167 osaühingu OOO…Grupp & Partnerid

pankrotimenetlus lõpetatud pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu.

10. Hageja on esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks esmajoones põhjendusel, et

nõuet, mida täitemenetluses sisse nõutakse, ei ole tekkinud.

Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-le 1 võib võlgnik esitada sissenõudja vastu

hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue

on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust

ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 3 järgi võib hagi esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem

kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Käesolevas tsiviilasjas on Harju Maakohtu 5.

veebruari 2007. a. vaheotsusega jäetud kostja 9. jaanuari 2007. a. taotlus aegumise

kohaldamiseks rahuldamata. Osundatud kohtuotsuses on tuvastatud, et vaidlusaluses täiteasjas on

täitmisteade hagejale kätte toimetatud 17. juulil 2006. a, hagi esitamise viimane tähtpäev oli 16.

augustil 2006. a. ning hagi esitati tähtaegselt 15. augustil 2006. a.

Selgituseks käesolevas tsiviilasjas tehtud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. jaanuari 2007. a.

otsuse nr 3-2-1-134-07 p-is 15 toodud tähelepanekule, märgib kohus, et asja menetlemisel on

pooled väljendanud seisukohta, et vaidlust täitmisteate kättetoimetamise osas ei ole (II kd, tl 49).

Seega tuleb asuda seisukohale, et Tallinna Ringkonnakohtu 17. septembri 2007. a. otsuse

põhjendavas osas on märgitud ekslikult justkui oleks hageja täitmisteate kätte saanud 15. juulil

2006. a. ning see ei oma käesolevalt täiendavalt tähtsust eelkõige põhjusel, et jõustunud Harju

Maakohtu 5. veebruari 2007. a. vaheotsusega on tuvastatud hagiavalduse tähtaegne esitamine

ning jäetud kostja taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamata.

11. Samuti leiab kohus, et käesolevas asjas nõudenormiks oleva TMS § 221 lg 1 alusel on

lubatav võlgniku poolt hagi esitamine ka põhjendusel, et sundtäitmisele võetud nõuet ei ole

tekkinud. Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 9 tuvastanud, et täiteasjas nr 034/2006/289 on

täitemenetlus alustatud kostja (sissenõudja) avalduse ja 24. aprilli 2003. a. J.T.i, osaühingu

OOO...Grupp&Partnerid, L.K.e ja J.M.i vahel sõlmitud notariaalselt tõestatud laenu- ja

käenduslepingu alusel. Seega on täitedokumendiks notariaalselt tõestatud kokkulepe, mille puhul

on võlgnik allunud kohesele sundtäitmisele ning millest tulenevat nõuet on võimalik pöörata

sundtäitmisele ilma seda kohtulikult või muul viisil tunnustamata. Seega ei ole ükski sõltumatu

organ poolte vaidlust enne täitedokumendi kohtutäiturile esitamist läbi vaadanud ning

eesmärgiga tagada võlgnikule efektiivsem õiguskaitse, tuleb võimaldada sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi esitamist TMS § 221 lg-s 1 loetlemata põhjustel, antud juhul

asjaolu tõttu, et sissenõudja poolt sundtäitmisele esitatud nõuet ei ole tekkinud (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 31. jaanuari 2007. a. otsuse nr 3-2-1-134-07 p 11).

12. Käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidlust selle üle, et poolte vahel on sõlmitud kehtiv

käendusleping, kuid hageja hinnangul käendusega tagatavat kostja nõuet põhivõlgniku vastu ei

eksisteeri põhjusel, et tegelikkuses ei ole laenuandja laenusummat laenusaaja kasutusse ja

käsutusse andnud ning on jätnud omapoolsed laenu- ja käenduslepinguga võetud kohustused

täies ulatuses täitmata. Hagiavalduse kohaselt on 24. aprilli 2003. a. laenu- ja käenduslepingu

näol tegemist rahatu lepinguga (tl 2, I kd). Nimetatust saab kohtu arvates teha järelduse, et

hageja tugineb asjaolule, et laenuandja ei ole laenulepingut täitnud mitte aga sellele, et

laenuleping oleks rahatuse tõttu kehtetu.

Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lg-le 1 kohustuse rikkumise korral vastutavad

põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et

käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

Tulenevalt osundatud sättest on käendaja vastuse tekkimise eelduseks peale kehtiva

käenduslepingu ka, et käendusega tagatav võlausaldaja nõue oleks olemas (käenduse seotus

tagatava nõudega) ja et oleks saabunud juhtum, mille korral on käendaja kohustatud vastavalt

käenduslepingule kohustatud põhivõlgniku kohustuse täitma.

Käesoleva kohtuotsuse p-is 9 on kohus tuvastanud, et käendajate vastutus laenu- ja

käenduslepingu p-is 2.3 nimetatud laenusaaja kohustuse rikkumise korral tekib üksnes juhul, kui

laenuandja ei saa nõuet laenusaaja vastu rahuldada. Kohus on lugenud ka tuvastatuks, et

põhivõlgnik – osaühing OOO...Grupp&Partnerid on maksejõuetu. Seega esineb asjaolu, mis

oleks aluseks käendaja vastuse tekkimiseks kooskõlas laenu- ja käenduslepingu p-iga 4.1.2 juhul,

kui oleks täidetud käendaja vastutuse tekkimise esmane eeldus, et eksisteeriks käendusega

tagatav võlausaldaja nõue. Vastavalt VÕS § 149 lg-le 1 võib käendaja esitada võlausaldaja

nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on

seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui

põhivõlgnik neist loobus.

13. Vastavalt VÕS § 396 lg-le 1 kohustub üks isik (laenuandja) laenulepinguga andma teisele

isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

Kohus on käesoleva kohtuotsuse p-is 9 tuvastanud, et laenu- ja käenduslepingu punkti 2.2

kohaselt annab laenuandja laenusumma laenusaaja kasutusse ja käsutusse, kandes selle

laenusaaja pangakontole nr 332069940002 Sampo Pangas hiljemalt 1. juulil 2003. a. ning

nimetatud lepingu punkti 2.3 järgi kohustub laenusaaja laenusumma tagastama hiljemalt 10.

aprillil 2004. a. Tulenevalt VÕS § 396 lg-st 1 ja osundatud pooltevahelise kokkuleppe järgi on

laenu tagasimaksmise kohustuse tekkimise eelduseks, et laenusumma oleks laenusaajale

osaühing OOO...Grupp&Partnerid üle antud.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi

kolmanda lõike järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

Käesolevas tsiviilasjas ei ole tõendamist leidnud, et laenusumma oleks vastavalt laenu- ja

käenduslepingu punktile 2.2 antud põhivõlgniku kasutusse ja käsutusse, kandes selle laenusaaja

pangakontole nr 332069940002 Sampo Pangas. Osundatud pangakonto väljavõttest

ajavahemikus 01. märtsist 2003. a.-13. juuli 2006. a. ei nähtu (tl 15-19, I kd), et kostja oleks

kokkulepitud laenusumma nimetatud kontole kandnud. Kostja väitel oli laenu- ja käenduslepingu

kohaselt poolte tahteks fikseerida kostja poolt osaühingule OOO…Grupp&Partnerid laenu

andmise tingimused, sealhulgas ka tingimuste fikseerimise ajaks tegelikult üle antud laenu

summad. Kohtu hinnangul ei ole kostja tuginenud asjaolule ega tõendanud, et sõlmitud laenu- ja

käenduslepingus väljendatud tahteavaldused ei vasta poolte tegelikule tahtele ning et

tegelikkuses soovinuks pooled reguleerida mingeid varasemaid võlasuhteid.

Samuti väidab kostja, et laenulepingu notariaalse tõestamise hetkeks oli osa laenust juba

tegelikkuses lähtudes osaühingu OOO…Grupp&Partnerid vajadustest üle antud.

Kostja on esitanud osaühingu OOO…Grupp&Partnerid Hansapanga arvelduskonto nr

221020735134 väljavõtte perioodil 01. jaanuarist 2003. a. – 16. veebruarini 2007. a. (tl 115-130,

I kd). Antud väljavõtte kohaselt on kostja osundatud kontole teinud nii mitmeid ülekandeid kui

ka sularaha sissemakseid erinevates summades nii enne kui ka pärast laenu- ja käenduslepingu p

2.2. sätestatud laenusumma üleandmise tähtpäeva 1. juulil 2003. a. ning selgitustena on märgitud

nt “J.T. SS“, “J.T. SS sularaha sissemaks“, “Tischler SS“. Antud tõenditest aga ei nähtu, et raha

üleandmine kostja poolt osaühingule OOO…Grupp&Partnerid oleks toimunud 24. aprilli 2003.

a. laenu- ja käenduslepingu täitmisena.

14. Kostja on esitanud 15. mail 2008. a. täiendavate tõenditena tsiviilasjas nr 2-08-15167 Harju

Maakohtule

osaühingu

OOO…Grupp&Partnerid

pankrotimenetluses

esitatud

ajutise

pankrotihalduri aruande ja osaühingu OOO…Grupp&Partnerid 29. märtsi 2005. a. juhatuse

kinnituse J.T.ile (tl 63-68, II kd). Kohus leiab, et ka nimetatud tõendid ei anna alust veenvalt

järeldada, et kostja oleks osaühingule OOO…Grupp&Partnerid 24. aprilli 2003. a. laenu- ja

käenduslepingu täitmisena laenusumma üle andnud. Ajutise pankrotihalduri aruande III jaos

“VÕLAD“ on märgitud, et …//Võlgnik (Osaühing OOO…Grupp&Partnerid) on oma

majandustegevust finantseerinud ühe osaniku J.T.iga 24. aprillil 2003. a. sõlmitud laenu- ja

käenduslepingu baasil, mille alusel on ka J. Tischleri nõue 197 600 krooni, millele lisanduvad

lepingus kokku lepitud intress ja viivised, tekkinud. Muid krediidi-, laenu- ega

finantseerimislepinguid võlgnik sõlminud ei ole// (tl 65, II kd). Kohtu hinnangul ei saa ajutise

pankrotihalduri aruandega tõendada mingite õigussuhete olemasolu, sest aruandest ei nähtu,

millest lähtudes haldur sellisele järeldusele on jõudnud ning ajutise halduri aruanne kajastab vaid

viimase arvamust õigussuhete olemasolu kohta. Ka võlausaldajale J.T.ile antud osaühingu

OOO…Grupp&Partnerid 29. märtsi 2005. a. juhatuse kinnitus ei tõenda kohtu arvates

laenusumma üleandmist kooskõlas laenu- ja käenduslepingu p-iga 2.2 (tl 68, II kd). Osundatud

tõendis on märge, et käesolev kinnitus on käsitatav ka saldokinnitusena. Kostja ise on

seisukohal, et antud kinnituse näol on tegemist täitmise kviitungiga VÕS § 95 mõistes (tl 76

pöördel, II kd). Saldo on võlgnetavate nõuete ja kohustuste vahe (VÕS § 203 lg 1 teine lause)

ning kohus leiab, et saldokinnitust ei saa käsitleda võlatunnistusena, milles oleks avaldatud

põhivõlgniku õiguslikult siduv tahe, mistõttu ei saa kõne all oleva saldokinnituse andmisest teha

järeldust, et osaühing OOO…Grupp & Partnerid OÜ on tunnustanud sõlmitud laenu- ja

käenduslepingust tuleneva kohustuse olemasolu kostja ees.

15. Kostja ei ole esitanud ka tõendeid, et laenusaaja oleks andnud VÕS § 89 lg 1 mõttes

nõusoleku täitmise asendamiseks ja võtnud vastu laenu- ja käenduslepingu punkti 2.2 täitmisena

sularaha üleandmist või rahasummade ülekandmist osaühingu OOO…Grupp & Partnerid OÜ

teistele pangakontodele.

16. Kohus ei nõustu ka kostja seisukohaga, et 10. oktoobril 2003. a. osaühingu OOO…Grupp &

Partnerid poolt Sampo Panga arvelduskontolt 65 000 krooni suuruse makse tegemisest kostjale

saaks järeldada (tl 113, I kd ja tl 76 pöördel; II kd), et osaühing OOO…Grupp & Partnerid on

tunnustanud sõlmitud laenu- ja käenduslepingust tuleneva kohustuse olemasolu kostja ees

eelkõige põhjusel, et põhivõlgniku vastuväidetest loobumine ei välista käendaja vastuväiteid

võlausaldaja nõudele (VÕS § 149 lg 1).

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et esineb alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks vastavalt

TMS § 221 lg-le 1 ning hagi tuleb rahuldada.

17. Vastuseks hageja väitele 24. aprilli 2003. a. osade pandilepingu eseme väärtuse vähenemise

kohta märgib kohus, et antud asjaolu ei saa olla aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.

Vastavalt VÕS § 149 lg-le 6 saaks käendaja, kes on põhivõlgniku kohustuse tagamiseks seadnud

pandiõiguse, nõuda kuni pandieseme müügi toimumiseni tema vastu algatatud täitemenetluse

peatamist.

18. 22. septembri 2006. a. käesolevas tsiviilasjas tehtud määrusega on Harju Maakohus

rahuldanud hageja hagi tagamise taotluse ning hagi tagamiseks peatanud täitemenetluse

täiteasjas nr 034/2006/289. Kohus leiab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

445 lg-s 2 sätestatule on vajalik jätta kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse käesoleva

kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.

19. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja

võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult

30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa

kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele

lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Kaija Kaijanen

Kohtunik