2-08-3971/15 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht

18. juuni 2008. a Tartu Tsiviilasja number 2-08-3971 Tsiviilasi Anneli Ostra ja Silver Kikase hagi Mare Dreyersdorffi vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 12.02.2008. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Mare Dreyersdorffi määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Tartu Maakohtu 12.02.2008 määrus, millega peatati tsiviilasja nr 2-08-3971 menetluse ajaks täitemenetlus Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Aive Kolsari menetluses olevates täiteasjades nr 170/2008/5 ja nr 170/2008/6.

Teha uus määrus, millega jätta Anneli Ostra ja Silver Kikase taotlus hagi tagamiseks rahuldamata.

Määrus on lõplik.

ASJAOLUD

05.02.2008 esitasid Anneli Ostra ja Silver Kikas maakohtule hagi Mare Dreyersdorffi vastu, paludes tunnistada sundtäitmine Tartu Maakohtu 09.11.2007 otsuse alusel tsiviilasjas nr 2-07-19985 lubamatuks. Hagi tagamiseks palusid hagejad peatada täitemenetlus täiteasjades nr 170/2008/5 ja 170/2008/6. Taotluse kohaselt on kohtutäitur Aive Kolsar algatanud täitemenetluse kostja nõude täitmiseks. Kohtutäitur on pööranud sissenõude nii hagejate vallaskui ka kinnisasjadele. Hagejatele kuuluva Põlvas xxxxx asuva kinnisasja arestimiseks on kohtutäitur 01.02.2008 koostanud kinnisasja arestimise akti ning kohtutäituri avalduse alusel on kinnistusraamatusse kantud kinnisasja käsutamise keelumärge. 01.02.2008 arestis kohtutäitur hagejate valduses olevad vallasasjad (mööbli, kodutehnika jmt) ning koostas vallasvara arestimise akti. Kohtutäitur on hagejatele avaldanud, et alustab vara müüki koheselt pärast arestimist. Käesoleva hagi eesmärk on vältida täitemenetlust ning hagejate vallasja kinnisasjadele sissenõude pööramist. Täitemenetluse peatamata jätmise korral muutub kohtuotsuse täitmine võimatuks, kuna kohtumenetluse ajal pööratakse sissenõue hagejate vallasja kinnisasjadele ning need müüakse täitemenetluses.

Tartu Maakohus rahuldas 12.02.2008 määrusega hagi tagamise taotluse ning peatas käesoleva tsiviilasja menetluse ajaks täitemenetluse Tartu tööpiirkonna kohtutäituri A. Kolsari menetluses olevates täiteasjades nr 170/2008/5 ja 170/2008/6.

Juhindudes TsMS §-dest 377 lg 1 ja 378 lg 1 ning arvestades hagiavalduses ja hagi tagamise taotluses toodut ning kohtule esitatud dokumente, pidas kohus põhjendatuks hagejate taotluse rahuldada ning täitemenetluse peatada, kuna hagi tagamata jätmisel võib kohtuotsuse täitmine muutuda raskendatuks või võimatuks. Hagi eesmärgiks on vältida täitemenetlust ning hagejate kinnistule ja vallasasjadele sissenõude pööramist. Täitemenetluse jätkamisel kinnistu arestitaks, müüdaks ning vara müügist saadud raha arvel rahuldataks sissenõudja nõue (TMS § 52 lg 1). Tegemist ei ole ebaproportsionaalse hagi tagamise abinõuga ning täitemenetluse peatamisega ei saa sissenõudja huvid kahjustatud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

M. Dreyersdorff taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt puudub määruses sisuline põhjendus. Kostjale ei ole hagi siiani kätte toimetatud, seega ei ole kostjale hagi alus teada ning ka määrusest ei nähtu, miks kostja ei saa jõustunud otsusele toetudes täitmist nõuda. TsMS § 378 lg 1 p 6 lubab täitemenetluse peatamist hagi tagamise abinõuna vaid juhul, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud. TMS § 221 lg 1, 2 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud, kuid nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hagejad ostsid kostja käest maja ning jäid selle tasumise eest võlgu, nii et kostja oli sunnitud pöörduma kohtusse. Selles menetluses oli praegustel hagejatel võimalik esitada kõik vastuväited kostja nõudele. Aastaid pärast maja müüki ja otsuse jõustumist esitatavaid vastuväiteid ei saa tõsiselt võtta. Kuivõrd taotluses ja määruses pole välja toodud, milles võiksid seisneda pärast kohtulahendi jõustumist tekkinud alused sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, siis pole hagi rahuldamine tõenäoline ning sellist hagi pole tarvidust tagada. Isegi juhul, kui peaks tuvastatama mingid hagejate nõuded kostja vastu, saab kostja need täita siis, kui vastav otsus on jõustunud. Praegu aga pole põhjust peatada täitemenetlusi nii hagejate kinniskui vallasasjade suhtes ning lükata edasi kostja ammu sissenõutavaks muutunud nõude täitmist. Hagi eesmärgiks on vältida täitemenetlust ning hagejate kinnistule ja vallasasjadele sissenõude pööramist, kuid sellise hagi esitamiseks peab olema mõjuv põhjus. Kostja pöördus ju ise samal eesmärgil kohtusse – et hagejatelt raha kätte saada.

VASTUSTAJATE VASTUVÄITED

A. Ostra ja S. Kikas taotlevad määruskaebuse rahuldamata ning hagi tagamise määruse muutmata jätmist.

Vastuväidete kohaselt on vastavalt TsMS § 378 lg 1 p 6 hagi tagamise abinõu täitemenetluse peatamine, täitemenetluse jätkamise lubamine üksnes tagatise vastu või täitetoimingu tühistamine, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. TsMS § 378 lg 1 p 6 ei tulene, et täitemenetluse võib peatada üksnes siis, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud.

Tartu Maakohtu 09.11.2007 otsuse alusel tsiviilasjas nr 2-07-19985 on kostjal nõue hagejate vastu summas 302 050 krooni. Hagejatel on 16.10.2006 sõlmitud kinnistu müügilepingu järgse müügihinna alandamise tõttu kostja vastu nõue summas 500 000 krooni. Hagejad tasaarvestasid oma nõude summas 500 000 krooni kostja nõudega summas 302 050 krooni. Hagejad teatasid kostjale puudustest asjas, ostuhinna alandamisest ning tasaarvestamisest nii lihtkirjaliku kui ka notariaalselt tõestatud avaldustega. Kostja on avaldused kätte saanud. Tulenevalt VÕS §-dest 197 ja 198 on Tartu Maakohtu 09.11.2007 otsusest tulenev kostja nõue hagejate vastu tasaarvestamise tulemusena lõppenud. Kuna hagejad on täitedokumendist

– Tartu Maakohtu 09.11.2007 otsusest – tuleneva kostja nõude tasaarvestanud, siis esitasid nad hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 lg 1 järgi.

Kohtutäitur A. Kolsar on algatanud täitemenetluse kostja nõude täitmiseks. Vastavalt TMS § 52 lg 1 varale sissenõude pööramisel vara arestitakse ja müüakse. Sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel. Hagi eesmärk on vältida täitemenetlust ning hagejate kinnisasjale sissenõude pööramist. Täitemenetluse peatamata jätmise korral muutub kohtuotsuse täitmine võimatuks, kuna kohtumenetluse käigus pööratakse sissenõue hagejate kinnisasjale. Seetõttu on vajalik hagi tagada ja peatada täitemenetlus täiteasjas nr 170/2008/6. Hagejate nõue kostja vastu on põhjendatud ja hagi rahuldamine tõenäoline. Kui täitemenetlust ei peatata, siis Tartu Maakohtu 09.11.2007 otsus täidetakse ning käesolevas asjas muutub kohtuotsuse täitmine – sundtäitmise lubamatuks tunnistamine – võimatuks, sest kohtuotsus on juba sundtäidetud.

Käesolevas asjas on hagi esemeks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue, seetõttu ei oma tähtsust kostja väide, et tema saab kohtuotsuse täita siis, kui see on jõustunud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja Tartu Maakohtu 12.02.2008 määrus tuleb tühistada ning hagi tagamise avaldus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 377 lg 1 alusel kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Eelviidatud sättest tulenevalt peab hageja põhistama hagi tagamise alust, milleks on eriline vajadus kiirustada, kuna on olemas kartus, et hageja ei saa oma nõuet kostja vastu pärast kohtulahendi saamist sundtäitmise teel realiseerida.

Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole hagejad hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud. Samuti ei nähtu hageja poolt esitatud tõenditest asjaolusid, millest saaks järeldada, et hagi rahuldamise korral oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud. Hagejate suhtes on algatatud täitemenetlus, milles kostja nõuab hagejatelt 302 050 krooni tasumist tulenevalt Tartu Maakohtu 09.11.2007 jõustunud kohtuotsusest.

Hageja soovib hagi tagamise abinõuna nimetatud täitemenetluse peatamist, kuna on esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi põhjendusega, et soovib hinna alandamise avaldusest tekkinud nõuet tasaarvestada täitedokumendi alusel väljamõistetud nõudega. Täitemenetluse seadustiku § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Ringkonnakohus leiab, et hinna alandamise avaldus ei anna alust sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kuna hinda ei ole VÕS § 112 lg 2 järgi alandatud enne, kui vastaspool saab teada hinna alandamisest. Käesoleval juhul nähtub asja materjalidest, et hagejad tegid hinna alandamise avalduse 14.02.2008 so pärast sundtäitmise algatamist ning ka pärast hagi esitamist 05.02.2008. Ringkonnakohtu arvates tuleb käesolevas asjas arvestada ka seda, et täitedokumendiks on jõustunud kohtulahend, mille sisu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga muuta ei saa.

Ringkonnakohus möönab, et hinna alandamine toimub VÕS § 112 lg 2 kohaselt avalduse esitamisega teisele poolele, kuid juba tasutud hinna alandamise korral tuleb VÕS § 112 lg 3 kohaselt poolel, kes hinna alandamise avalduse tegi, esitada ülemäära makstu tagastamise osas nõue VÕS § 189 lg 1 sätete alusel. Asja materjalidest ei nähtu, et hagejad oleksid VÕS § 112 lg 3 ja 189 lg 1 alusel nõuet esitanud. Ringkonnakohtu arvates väide, et hagejad soovivad tasaarvestada enda poolt tasumata müügihinda ja hinnaalandamisest tekkinud nõuet, ei anna alust hagi tagamiseks, kuna hagi tagamata jätmine ei takista kohtulahendi täitmist käesolevas asjas ega tee seda ka raskemaks põhjusel, et kostjal puuduksid varalised vahendid või ta hoiaks kõrvale oma kohustuse täitmisest. Käesoleva asja tulemuseks hagi rahuldamise korral saab olla üksnes see, et hagejad ei pea oma nõuet täitma. Ringkonnakohus märgib, et hagejatel on õigus kasutada teisi õiguskaitsevahendeid, sh esitada nõue VÕS § 112 ja § 189 lg 1 alusel ning selles menetluses on hagejatel võimalus oma varalisi huve kaitsta.

Andra Pärsimägi