2-08-3403/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Osaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Jaanus Saaremõts

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

17. juuni 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-3403

Tsiviilasi

AS E hagi OÜ G vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS E(registrikood xxx asukoht xxx)

Hageja esindaja vandeadvokaat Arne Ots

Hageja esindaja Ingrid Aloe

Kostja OÜ G(registrikood xxx, asukoht xxx)

Kostja esindaja vandeadvokaat Erki Kergandberg

Kostja esindaja vandeadvokaadi abi Elmer Muna

Kohtuistungi toimumise aeg

21. mai 2008

RESOLUTSIOON

Rahuldada AS E hagi OÜ G vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes.

Mõista välja OÜ GAS E kasuks 10 069 737 (kümme milojonit kuuskümmend ühekse tuhat

seitsesada kolmkümmend seitse) krooni ja 84 senti

Välja mõista OÜ G AS E kasuks viivis 0,5 (null koma viis) protsenti päevas alates 31.jaanuar 2008

kuni põhinõude täitmiseni.

Selgitada, et otsus võidakse tühistada või muuta tasaarvestuse vastuväite lahendamisel.

Menetluskulude jaotus

Kohtukulud jätta kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633).

Hageja nõue

31.01.2008 esitas AS E(edaspidi hageja) hagi OÜ G(edaspidi kostja) vastu 5 069 737.84

krooni ja viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.02.2006 töövõtulepingu

nr 02.06.004A (t lk 11-14), mille objektiks oli kostja esindushoone ehitus. 10.04.2007

sõlmisid pooled lepingu muudatuse nr 1 (t lk 15), millega muudeti muu hulgas tööde eest

tasumiseks täiendava tähtaja määramiseks. Kuna pooled olid kokku leppinud ka teatud

lisatööde teostamises kostja esindushoone ehitamisel, esitas hageja kostjale vastavalt tööde

eest tasumisele kuuluva lepingu hinna kirjalikus vormis fikseerimise eesmärgil

allkirjastamiseks Lepingu muudatuse nr 2 (t lk 17-18). Kostja ei ole nimetatud muudatust

tänaseni allkirjastatult hagejale tagastanud. Hageja on kostjale tasumiseks esitanud arved nr

52086, 52115, 52174, 52212, 52239 ja 52341 (t lk 19-24) kogusummas 5 069 737.84 krooni,

mida kostja ei ole tänaseni hagejale tasunud. 08.01.2008 e-kirjaga saatis hageja kostjale uue

kokkuleppe, mille eesmärgiks oli võlasumma tasumise ajatamine ja nõude tagamiseks

hüpoteegi seadmine. Kostja pole kõnealust uut kokkulepet allkirjastanud. Töövõtulepingu p

2.1 alusel kohustus kostja tasuma hagejale kokku 5 884 731.00 krooni. Muudatuse nr 1

kohaselt leppisid pooled kokku lepingu hinna suurendamises selliselt, et kostja kohustus

tasuma hagejale 10 600 074.00 krooni. vastavalt poolte kokkuleppele ja Muudatuses nr 2

sätestatule kuulus kostja poolt hagejale tasumisele kokku 11 350 492.00 krooni. kokkuleppe p

1 kohaselt kohustus kostja tasuma arve nr 52086 järgse summa hiljemalt 20.12.2007.

kokkuleppe p 2 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale kõigilt arvel nr 52086 näidatud

summadelt intressi 7% aastas vastaval arvel näidatud maksetähtpäevast kuni selle arve kohase

tasumiseni. Ka intress tuli tasuda hiljemalt 20.12.2007. Kokkuleppe p-s 3 on sätestatud, et

juhul kui kostja rikub kokkuleppe p-s 1 sätestatud kohustust, loetakse, et kokkulepet ei ole

sõlmitud ning kostja kohustub kokkuleppe p-s 2 ja 4 sätestatud intressi asemel maksma

viivist. Kostja ei tasunud arveid kokkuleppes toodud tähtajaks, ka ei ole ta arveid käesolevaks

ajaks tasuma hakanud. Kostja põhivõlg hageja ees on kokku 5 069 737.84 krooni.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Töövõtulepingu p 7.4 kohaselt on hagejal õigus lepingu hinna maksmisega viivitamisel nõuda

kostjalt viivist 0,5% viivitatud summast päevas. Hagi esitamisel on hageja viivisenõue

5 000 000.00 krooni. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlg summas

5 069 737.84 krooni ning viivised summas 5 000 000.00 krooni. Menetluskulud palus hageja

jätta kostja kanda.

Vastuses kostja kirjalikule seisukohale lisas hageja, et tunnista kostja vastunõude olemasolu

ning tasaarvestusi. Kostja tehtud ühepoolsed tasaarvestused on tühised tehingud, kuna VÕS §

200 lg 4 kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada

vastuväiteid. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 kohaselt seadusest tuleneva

keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua

kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi

saabuda. Kostja väidetavad vastunõuded ei ole menetletavad käesolevas vaidluses, kuna

kostja ei ole vastuhagi esitanud. Ka lisas hageja, et kostja võttis oma vastuses hagi õigeks

põhivõla 5 069 737,84 krooni ulatuses ning on omaksvõtuga seotud. Nimetatud põhivõla

summa sisaldas muuhulgas Lepingu 17. detsembri 2007. a muudatuses nr 2 toodud Lepingu

hinna suurendamist 750 418 krooni võrra 11 350 492 kroonini (ilma käibemaksuta). Seega ei

ole pooltel vaidlust ka Lepingu hinna suurendamise osas 11 350 492 kroonini vastavalt

Muudatusele 2, mida kostja ei allkirjastanud. Kuivõrd kostja on hagi õigeks võtnud põhivõla

osas, siis ei ole asjas vaidlust selles, et hagejal on kostja vastu ka viivisenõue.

Sisulisel kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude ja põhjenduste juurde ning taotles osaotsuse

tegemist.

Kostja vastuväited

Kostja ei eita, et ta ei ole tasunud arvete nr 52086, 52115, 52174, 52212, 52239 ja 52341

alusel tasumisele kuuluvat 5 069 73.84 krooni.

Hageja on kohtule esitanud asjas tähtsust mitteomavaid dokumente, mis tuleb jätta

tähelepanuta ning jätnud esitamata Töövõtulepingu ja Muudatuse osaks olevad dokumendid.

Hageja on kohtule esitanud hagiavalduse lisana 4 dokumendi pealkirjaga Muudatus nr 2 ja

väitnud hagiavalduse p-s 1.4, et nimetatud dokument kajastab hageja ja kostja kokkulepet

Töövõtulepingu hinnamuudatuse osas. Hagiavalduse p-s 2.1.2 väidab hageja, et eelnimetatud

dokumendi

alusel

kuulus

kostja

poolt

hagejale

tööde

eest

tasumisele

kokku

11 350 492 krooni. Töövõtulepingu p 9.3 kohaselt võib Töövõtulepingut muuta üksnes poolte

kirjalikul kokkuleppel. Hageja poolt esitatud dokument ei ole kostja poolt allkirjastatud ja

pooled ei ole kunagi saavutanud poolte poolt allkirjastamata dokumendist nähtuvat

kokkulepet. Seega tuleb nimetatud dokument jätta tähelepanuta. Hageja on kohtule esitanud

hagiavalduse lisana 9 dokumendi pealkirjaga Kokkulepe ja hageja juhatuse assistendi poolt

08. jaanuaril 2008. a. saadetud e-kirja. Kostja pole seda kokkulepet allkirjastanud. Nimetatud

asjaolu kinnitab ka hageja. Töövõtulepingu p 9.3 kohaselt võib Töövõtulepingut muuta

üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel. Hageja poolt esitatud dokument ei ole kostja poolt

allkirjastatud ja vaidluse pooled ei ole kunagi saavutanud dokumendist nähtuvat ja hageja

poolt väidetu kohaselt väidetavalt saavutatud kokkulepet. Seega tuleb ka nimetatud dokument

jätta tähelepanuta. Hageja poolt esitatud Muudatuse ja Kokkuleppe käsitlus on

põhjendamatult ühekülgne. Töövõtulepingu muutmise põhjuseks on olnud hageja suutmatus

teostada töid tähtaegselt ja nõuetekohase kvaliteediga. Töövõtulepingu täitmise tähtaja

muutmise põhjuseks oli hageja suutmatus töid tähtaegselt teostada. Oma väite tõestuseks

soovib kostja juhtida tähelepanu Töövõtulepingu lisaks 3 olevale ajagraafikule (t lk 77) ja

Muudatuse lisaks 3 olevale ajagraafikule (t lk 81). Võrreldes Esialgses ajagraafikus ja

Muudetud ajagraafikus märgitud tööde teostamise kestvust ja algus-ja lõpp-päevi on ilmne, et

hageja on järjepidevalt teostanud töid hilinemisega.

Lähtuvalt Töövõtulepingu p-s 3.3 sätestatust pidi Töövõtuleping olema täidetud (s.o töö

kostjale üle antud) hiljemalt 07. veebruariks 2007. a. Muudatuse p-s 2 on hageja ja kostja

seoses

eelnevaga

kokku

leppinud

Töövõtulepingu

täitmise

tähtpäeva

muutmises

15. augustiks 2007. a., seega andis kostja Muudatusega hagejale 190-päevase ajapikenduse, et

hageja suudaks oma kohustusi täita. Kostja rõhutab, et Muudatuse sõlmimine ei olnud

ajendatud kostja poolt arvete tähtaegsest mittetasumisest, vaid hageja suutmatusest oma

kohustusi tähtaegselt täita. Vastavalt Töövõtulepingu p-le 3.3 pidi hageja tegema töö ja andma

selle kostjale üle hiljemalt 365 päeva pärast Töövõtulepingu allkirjastamist. 365 päeva

Töövõtulepingu sõlmimisest möödus 07. veebruaril 2007. a. Hageja ei täitnud oma kohustusi

nimetatud kuupäevaks. Töövõtulepingu Muudatus, millega muudeti töö täitmise tähtaega,

sõlmiti alles kaks kuud hiljem. Ka hageja pole väitnud, et tal oli õigus Töövõtulepingu

täitmisega viivitada. Tulenevalt Töövõtulepingu p-st 3.5 on kostjal õigus nõuda hagejalt

leppetrahvi. Kostja nõuab hagejalt Töövõtulepingu p-i 3.5 alusel leppetrahvi ajavahemiku

08. veebruar 2007. a. – 10. aprill 2007. a. tähtaegselt teostamata töö eest 5 % Töövõtulepingu

esialgsest hinnast ehk 294 236,55 krooni. Vastavalt Muudatuse p-le 3.3 pidi hageja tegema

töö ja andma selle kostjale üle hiljemalt 15. augustiks 2007. a. Lähtuvalt hageja poolt esitatud

töö

lõppülevaatuse

aktidest

on

ilmne,

et

lõppülevaatust

asuti

teostama

alles

07. novembril 2007. a., osad puudused likvideeriti 14. detsembriks 2007. a. ja osad

19. detsembri 2007. a.

lõppülevaatuse

akti

lisas 1

fikseeritud

puudused

on

siiani

likvideerimata. Otseselt vale ja kohut eksitav on hageja poolt hagiavalduse p-s 2.1.9 esitatud

väide, et hageja on Töövõtulepingus kokku lepitud tööd nõuetekohaselt teostanud – hageja

enda poolt lisatud 19. detsembri 2007. a. tööde lõppülevaatuse aktist nähtub, et

Töövõtulepinguga kokkulepitud tööd ei ole lõpuni teostatud ja kostja ei ole kõiki töid vastu

võtnud. Kostja ei eita, et esindushoone on käesolevaks ajaks tema poolt olude sunnil peale 10-

kuulist hilinemist faktiliselt vastu võetud ja kostja ootab hageja poolt mittenõuetekohaselt ja

lõpetamata tööde lõpetamist. Seega on hageja Muudatusega täiendatud Töövõtulepingu

täitmisel viivituses alates 16. augustist 2007. a. kuni käesoleva ajani. Kostja nõuab hagejalt

Muudatusega täiendatud Töövõtulepingu mittenõuetekohase (sh mittetähtaegse) täitmise eest

ajavahemikul 16. august 2007. a. kuni kostja poolt olude sunnil töö faktilise vastuvõtmiseni

19. detsembril 2007. a. vastavalt Muudatusega täiendatud Töövõtulepingu p-le 3.5 leppetrahvi

5 % Muudatusega kokkulepitud Töövõtulepingu hinnast ehk 530 003,70 krooni. Muudatusega

täiendatud Töövõtulepingu p 5.18 kohaselt kohustus hageja esitama enne lõppaktile

allakirjutamist Töövõtulepingu p-s 8.3 nimetatud garantiikohustuse täitmiseks pangagarantii 2

(kahele) %-le Töövõtulepingu hinnast. Muudatusega täiendatud Töövõtulepingu p-i 8.3

kohaselt peab hageja andma tehtud tööle garantii, mille kestuseks on kaks aastat alates

päevast, mil töö tellija poolt vastu võeti või loeti vastuvõetuks. Hageja ei ole siiani esitanud

tehtud tööle garantiid ega esitanud kostjale ka pangagarantiid summas 2 % Muudatusega

täiendatud Töövõtulepingu hinnast ehk 212 001,48 kroonile.

Kokkuleppe preambulas sisalduva „Arve“ definitsiooni ja Kokkuleppe p-i 1 kohaselt kohustus

kostja tasuma hagejale arve nr 52086 täies ulatuses hiljemalt 20. detsembriks 2007. a.

Kokkuleppe p 2 kohaselt pidi kostja tasuma hagejale Arvel näidatud summalt intressi 7 %

aastas alates Arve maksetähtpäevast kuni Arve kohaselt tasumisele kuuluva summa tegeliku

tasumiseni hiljemalt 20. detsembril 2007. a. Kokkuleppe preambulas sisalduva „Esitatavate

arvete“ definitsiooni ja Kokkuleppe p 4 kohaselt kohustus kostja tasuma seni veel teostamata

tööde eest talle hageja poolt esitatavad arved ehk faktiliselt arved nr 52115, 52174, 52212,

52239, 52341 täies ulatuses hiljemalt 20. detsembriks 2007. a. eeldusel, et kostja tasub

esitatavatel arvetel näidatavatelt summadelt intressi 7 % aastas alates vastava esitatava arve

maksetähtpäevast kuni vastava Esitatava arve kohaselt tasumisele kuuluva summa tegeliku

tasumiseni.

Kuna kostja ei ole Arvet tähtaegselt tasunud, rakendub Kokkuleppe p-s 3. sätestatu, mille

kohaselt, kui kostja rikub Kokkuleppe p-s 1 sätestatud kohustust, siis loetakse, et Kokkulepet

ei ole sõlmitud ning kostja kohustub Kokkuleppe p-des 2 ja 4 sätestatud intressi asemel

maksma hagejale Arve kohaselt tasumisele kuuluvalt summalt viivist Töövõtulepingus

sätestatud suuruses alates vastaval Arvel näidatud maksetähtpäevast kuni selle Arve kohase

tasumisele kuuluva summa tegeliku tasumiseni kostja poolt hagejale. Seega erinevalt hageja

poolt hagiavalduses hagi põhjenduste p-s 2.1 ja 2.3 esitatud ja Kokkuleppel mittepõhinevast

viivisearvutusest, tuleb seoses Kokkuleppe p 1 rikkumisega kostja poolt viivist arvutada ainult

Arvel märgitud summalt, mitte esitatavatel arvetel märgitud summadelt. Esitatavatelt arvetelt

tuleb jätkuvalt arvutada intressi arvestusega 7 % aastas. Lisaks esitatavatele arvetele (s.o

arved nr 52115, 52174, 52212, 52239 ja 52341) Kokkuleppest mittetuleneval viisil viivise

kohaldamise püüdlusele on hageja valesti märkinud ka eelnimetatud arvete sissenõutavaks

muutumise kuupäevad. Seoses Kokkuleppe p 1 rikkumisega ja vastavas osas Kokkuleppe

mittesõlmituks lugemisega peab arvete väljastamisele peale arve nr 52086 kohaldama

Muudatusega täiendatud Töövõtulepingut. Muudatusega täiendatud Töövõtulepingu ja

hinnapakkumuse kohaselt oli hagejal õigus arveid väljastada vastavalt tööde faktilisele

teostamisele.

VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool

(tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on

õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 kohaselt

toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Tulenevalt eelnevast ja faktist, et

hageja on esitanud kostja vastu hagi seoses Töövõtulepingust tulenevate nõuetega, esitab

kostja neli tasaarvestuse avaldust: 1) kostjal on hageja vastu tulenevalt hageja poolt

Töövõtulepingu mittenõuetekohasest täitmisest tulenev nõue summas 294 236,55 krooni; 2)

kostjal on hageja vastu tulenevalt hageja poolt Muudatusega täiendatud Töövõtulepingu

mittenõuetekohasest täitmisest tulenev nõue summas 530 003,70 krooni; 3) 06. juulil 2005. a.

sõlmisid hageja ja kostja lepingu, millega hageja kohustus tasuma kostjale 12 000 000 krooni

hiljemalt 01. augustiks 2005. a. Kostja on täitnud tema poolt eelnimetatud lepinguga võetud ja

raha tasumise eelduseks olevad kohustused ja tal on seega õigus nõuda, et hageja täidaks oma

kohustuse tasuda kostjale raha.

Tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1 on kostjal õigus nõuda hagejalt viivist, arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama sätte kohaselt on käesoleval juhul

viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

Tulenevalt eelnevast on kostjal õigus nõuda hagejalt viivise tasumist intressimääras 11 %

aastas 12 000 000 kroonilt alates 02. augustist 2005. Seega 20. märtsi 2008. a. seisuga on

kostja viivisenõue 3 463 200 krooni. 4) 06. juulil 2005. a. sõlmisid hageja ja kostja ka teise

lepingu,

millega

hageja

kohustus

tasuma

kostjale

6 000 000 krooni

hiljemalt

01. augustiks 2005. a. ja 6 000 000 krooni hiljemalt 30. novembriks 2005. a. Kostja on täitnud

tema poolt eelnimetatud lepinguga võetud ja raha tasumise eelduseks olevad kohustused ja tal

on seega õigus nõuda, et hageja täidaks oma kohustuse tasuda kostjale raha. Hageja ei ole

siiani kostjale eelnimetatud lepingu alusel tasunud. Kostja nõuab hagejalt ka seadusest

tulenevat viivist intressimääras 11 % aastas 6 000 000 kroonilt alates 02. augustist 2005. a. ja

intressimääras

11 %

aastas

6 000 000 kroonilt

alates

01. detsembrist 2005. a.

20. märtsi 2008. a. seisuga on kostja viivisenõue 3 245 400 krooni.

Eeltoodu alusel, juhul kohus rahuldab hageja nõude täielikult või osaliselt, palub kostja

tasaarvestada hageja nõuded kostja nõuetega vastavalt 20.03.2008 esitatud tasaarvestuste

avaldustele. Hageja viivise nõude palub kostja jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

Sisulisel kohtuistungil jäi kostja esindaja esitatud seisukohtade juurde ning kinnitas, et kostja

tunnistab põhinõuet ning möönab, et tööd on tehtud, kuid ei tunnista viiviste nõuet ning

paluvad viivised välja mõista mõistlikus ulatuses.

Kohtu põhjendused

Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele.

Hageja esitas taotluse osaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldas hageja taotluse.

TsMS § 450 lg1 kohaselt: “Kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud

iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest

nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks

valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist.

Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust.“ Sama paragrahvi 2.lõike kohaselt kui

kohus rahuldab osaotsusega hagi, millele on esitatud vastuhagi või vastuväide haginõude

tasaarvestamiseks, märgib kohus otsuse resolutsiooni, et otsus võidakse tühistada või seda

muuta tasaarvestuse vastuhagi või vastuväite lahendamisel (reservatsioon). Sama paragrahvi

3. lõike kohaselt tasaarvestuse reservatsiooniga tehtud osaotsus on edasikaebamise ja

sundtäitmise seisukohalt lõppotsus.

VÕS § 635 lg1 kohasel töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooled on 7.veebruar 2006 sõlminud

töövõtulepingu kostja esindushoone ehitamiseks. Kostja on õigeks võtnud hagi põhivõla

5 069 737, 82 krooni suuruses summas. Kostja ei võta hagi õigeks hageja poolt nõutavate

viiviste osas seoses nende võimaliku väärarvutusega.

VÕS § 113 lg1 kohaselt: „ Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.“ Lepingu p 7.4. kohaselt on pooled kokku leppinud viivises 0,5 %

viivitatud summast päevas. Hageja arvestuste kohaselt on kostja viivised arvete 52086

(22.05.2007-30.01.2008), 52115 (22.06.2007-30.01.2008), 52174(22.07.2007-30.01.2008),

55212(22.08.2007-30.01.2008),

52239(22.09.2007-30.01.2008)

ja

52341(19.01.2008-

30.01.2008) tasumata jätmisest tulenevalt 12 245 907,98 krooni. Hageja nõuab kostjalt

viiviste väljamõistmist 5 000 000 suuruses summas. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele 5 069 737, 84 + 5 000 000 = 10 069 737, 84 krooni

TsMS §367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab viiviste väljamõistmist alates 22.maist

2007. Kohus ei nõustu sellega. Hageja esitatud viiviste arvutamise tabelist nähtuvalt on

viiviste arvestamise alguseks 22. mai 2007 ja lõpp 30. jaanuar 2008. Seega kuuluvad viivised

TsMS§367 alusel väljamõistmisele alates 31. jaanuar 2008. Viiviste väljamõistmisel alates

22. mai 2007 tekkiks olukord, kus viiviseid saaksid arvestatud topelt.

Kohus ei nõustu kostjaga käsitlusega viivistest. Pooled sõlmisid 9.mai 2007 kokkuleppe,

mille rikkumise korral loeti, et kokkulepet pole sõlmitud. Arvete ja viivisetasumine toimub

vastavuses poolte vahel 7.veebruar 2006sõlmitud lepinguga (kokkuleppe p 3). Kohus on

seisukohal, et viiviste arvestamine kokkuleppe mittetäitmise korral on ühene sõltumata

asjaolust kas arved olid kokkuleppe sõlmimise hetkeks juba esitatud või mitte.

TsMS §162 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda.

Jaanus Saaremõts

Kohtunik