2-07-46569/22 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohus

Kohus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtukoosseis

Kohtukoosseis

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

sekretär Annely Eesmaa

Otsuse

Otsuse

Otsuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

tegemise aeg ja koht

tegemise aeg ja koht

tegemise aeg ja koht

16.06. 2008.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Võidu 2

Tsiviilasja

Tsiviilasja

Tsiviilasja

Tsiviilasja number

number

number

number

2-07-46569

Tsiviilasi

Tsiviilasi

Tsiviilasi

Tsiviilasi

T T hagi A V vastu kahju 170 000 krooni hüvitamise nõudes.

Menetlusosalised ja nende

Menetlusosalised ja nende

Menetlusosalised ja nende

Menetlusosalised ja nende

esindajad

esindajad

esindajad

esindajad

Hageja: T T , isikukood xxxx, elukoht xxxx

esindaja volikirja alusel Monica Meristo, isikukood xxxx,

asukoht Tallinna tn. 21, Rakvere 44311, Lääne-Virumaa.

Kostja: A V , isikukood xxxx, elukoht xxx

esindaja vandeadvokaat Arri Tooming, AB Arri Tooming,

asukoht Tatari 23/25, Tallinn 10116, postiaadress PK 3349,

Narva mnt. 1, Tallinn, Harjumaa.

Kohtuistungi

Kohtuistungi

Kohtuistungi

Kohtuistungi toim

toim

toim

toimumise aeg

umise aeg

umise aeg

umise aeg

21.05.2008.a.

Istungil osalesid

Istungil osalesid

Istungil osalesid

Istungil osalesid pooled ja nende esindajad

Resolutsioon:

Resolutsioon:

Resolutsioon:

Resolutsioon:

Jätta T

Jätta T

Jätta T

Jätta T T hagi A

hagi A

hagi A

hagi A V

V

V

V vastu kahju 170

vastu kahju 170

vastu kahju 170

vastu kahju 170 000 krooni hüvitamise nõudes rahuldamata

000 krooni hüvitamise nõudes rahuldamata

000 krooni hüvitamise nõudes rahuldamata

000 krooni hüvitamise nõudes rahuldamata

tervikuna.

tervikuna.

tervikuna.

tervikuna.

Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu 16.06.2008.a.

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu 16.06.2008.a.

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu 16.06.2008.a.

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu 16.06.2008.a.

Edasikaebamise kord:

Edasikaebamise kord:

Edasikaebamise kord:

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsusele on

Kohtuotsusele on

Kohtuotsusele on

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30

õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30

õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30

õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates.

päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates.

päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates.

päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loet

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loet

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loet

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

akse, et ta on nõus asja

akse, et ta on nõus asja

akse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7).

§ 633 lg. 7).

§ 633 lg. 7).

§ 633 lg. 7).

I.

I.

I. I. Asjaolud

Asjaolud

Asjaolud

Asjaolud ja hageja nõue

ja hageja nõue

ja hageja nõue

ja hageja nõue.

Hagiavalduse kohaselt kuulus hagejale sõiduauto xxxx reg. nr. xxxx, vin-kood xxxx,

milline oli toodud Saksamaalt R N poolt ja mille eest tasuti 11 000 eurot. Auto registreeriti

Eestis 06.08.2005.a. 21.04.2006.a. kella 17.00 ja 18.00 vahel sõitis auto kasutajana

registreeritud hageja elukaaslane T L Kiviõlisse koos oma poja Patrickuga. Sämi teeristist

Sonda poole keerates tundis T.L , et autolt kaob jõud ja temperatuuri näidik oli lubatust

suurem. T.L jättis auto seisma ca 250 meetri kaugusele teeristist ja helistas autoomanikule

ehk hagejale. Vastavalt autoomaniku juhistele, kes viibis tööl Soomes, avas T.L kapoti ja siis

selgus, et auto on ülekuumenenud. Kuna auto oli automaatkäigukastiga siis ei olnud soovitav

seda slepis vedada, vaid kasutada tuli puksiiri abi. Kuna T.L ei teadnud, kellelt on võimalik

puksiiri hankida, siis helistas ta R T ja rääkis, mis oli juhtunud. T.R helistas kostjale, sest

kostja osutab puksiiriteenust. T.R helistas tagasi T.L le ja teatas, et kostja on kuskil sõidus,

kuid hiljem saab selle auto ära vedada Kungla tänavale Rakverre hageja elukohta. T.R käskis

T.L ’l ka endal helistada kostjale, et rääkida, mis juhtus, ja edasise suhtes kokku leppida. T.L

helistaski kostjale, rääkis, mis juhtus ja kostja vastas, et saab tunni aja jooksul autole järgi

tulla. Nad leppisid kokku, et T.L koos pojaga sinna ootama ei jää, vaid et T.L paneb auto

lukku ja võtmed tagumise ratta peale. Seejärel helistas T.L Kiviõlli ja kutsus auto järgi.

Hiljem helistas T.L kostjale ja küsimuse peale, et kas kõik on korras, vastas kostja, et kõik on

korras ja auto on Rakveres Kungla tänaval. Õhtul koju jõudes oligi auto maja ees.

Teades, et kostja on tegelenud ja tegeleb autode remondiga, palus T.L kostjal auto üle

vaadata, et teada saada, milles on viga. Kostja tuligi, vaatas autot, kuid teatas, et sellistes

tingimustes ei saa täpselt vaadata, kuna mootor tuleb lahti võtta. 28.04.2006.a. oli hageja

kodus ja T.L rääkis talle, et kostja on tegelenud autode remondiga ja hageja andis loa auto

kostja juurde remonti viia. Helistades kostjale, ütles viimane T.L ’le, et T.L saab auto ise tema

juurde tuua, kuid peab sõitmisel jälgima temperatuuri näidikut. T.L viiski auto kostja juurde.

2006.a. maikuu esimesel nädalal käis T.L kostja juures saunas ja küsis, kas kostja on auto üle

vaadanud. Kostja vastas, et on küll. Kuna T.L oli hageja volitused olemas, siis palus ta kostjat,

et kas viimane saaks auto ära remontida. Kostja vastas, et kui sellega kiiret pole, siis saab

küll. Siis helistas T.L veel hagejale ja andes telefoni üle kostjale, rääkisid hageja ja kostja

omavahel auto remondist ja sellest, mis autol viga. Pooled leppisid kokku, et kuna viga on

plokikaanes, siis viib kostja selle Tallinnasse Diisli keskusesse kontrolli ja pärast selgub, mis

edasi saab. Mõni aeg hiljem kostjale helistades kostja teatas T.L le, et tal on olnud kiire ja ta

pole veel Tallinnasse jõudnud, ütles veel, et tegeleb selle asjaga, et on ka juba ploki maha

tõstnud ja vaja ainult selle kaas Tallinnasse viia. Lepiti kokku, et T.L helistab kostjale

17.05.2006.a. Sel päeval helistades ja küsides, mida kostja saab auto kohta öelda, ütles kostja,

et tema ei ütle enam midagi, ja sulges telefoni. Arusaamatusest helistas T.L uuesti ja siis

kostja vastas, et autot enam pole, kuna just oli tulekahju ja kõik on maha põlenud.

26.05.2006.a. käis hageja kostja juures kohapealset olukorda vaatamas. Auto oli 24.05.2006.a.

juba T.L poolt viidud Kuusakoski lammutusele, sest muidu polnud võimalik seda arvelt maha

võtta. Autost oli kohapeal alles põlenud esisild, veljed ja seal kõrval autolt maha võetud

mootoriplokk. Kohapeale tuli ka kostja, kes seletas, kuidas tuli alguse sai ja mida ta päästa oli

suutnud. Autodest oli kostja suutnud päästa Eesti Energiale kuulunud kaubiku, mis oli

põlenud ainult ühelt küljelt. Kostja seletas veel, et hageja autot ta päästa ei saanud, kuna

kuumus oli suur ja mootor oli osaliselt lahti võetud. Edasi läksid nad ainukesena terveks

jäänud aiamajja ja seal kohvi juues ja kahju hüvitamisest rääkides läks kostja endast välja.

Lõpuks lepiti kokku, et kostja sätib oma elamise järje peale ja maksab hagejale auto kinni.

Selle peale suruti ka kätt. Edasi hakkas kostja venitama ja otsima põhjusi, et kahju

hüvitamisest mitte rääkida. 29.08.2007.a. saatis hageja kostjale ettepaneku kahju

kohtuväliseks hüvitamiseks, millest aga kostja keeldus, teatades suuliselt, et tema pole kunagi

lubanud autot remontida, samas põhjendamata, mis asjaoludel siis hageja auto tema garaažis

oli.

Hageja leiab, et hagi on õigulikult põhjendatud järgmiselt: VÕS § 11 lg. l järgi võib

lepingu sõlmida suuliselt. VÕS § 132 lg. l kohaselt asja hävimisest tekkinud kahju hüvitamise

kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitist, mis vastab uue samaväärse asja

soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Auto24 kodulehel internetis maksavad

taolised autod praegu ca 170 000 krooni ja see on ka mõistlik hind. Auto osteti 2005.a. juulis 11

000 euro eest ja kasutati kuni tulekahjuni minimaalselt, sest auto omanik oli pidevalt Soomes

tööl. Sisuliselt oli poolte vahel sõlmitud VÕS § 635 viidatud suuline töövõtuleping hageja auto

remondiks, sest vastasel juhul ei olnud hagejal mingit põhjust oma auto kostja juurde lasta

viia. VÕS § 640 kohaselt on kostja kohustatud kahju hüvitama, kuid ta on sellega pidevalt

venitanud. VÕS § 640 lg. 2 kohaselt kannab töövõtja juhusliku hävimise riisikot kuni töö

valmimiseni. Auto remontimise võimalusi oleks olnud teisigi, aga kuna kostja oli nõus seda

tegema, siis selleks saigi auto tema juurde viidud. Mahapõlenud garaaž oli kanaliga ja oligi

kohandatud autode remondiks. Ida-Eesti Päästekeskuse operatiivtöötaja ettekandest nähtub

samuti, et hävinud garaažis remonditi autosid.

II.

II.

II. II. Kostja kirjalik vastus

Kostja kirjalik vastus

Kostja kirjalik vastus

Kostja kirjalik vastus.

Kostja oma kirjalikus vastuses kohtule selgitab, et kostja arvates on hagi alusetu ja

tõendamata, mistõttu kostja taotleb, et kohus näeks menetluskulude jaotuses ette hageja

kohustuse kanda enda ja kostja menetluskulud, sealhulgas kostja lepingulise esindaja kulud

seaduses sätestatud ulatuses.

Kostja vastuväited ja põhjendused on järgmised:

1. TsMS § 363 lg. 1 p. 3 kohaselt märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele

tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu

millise tõendiga tõendada soovitakse. Hagiavalduses on vaid umbmääraselt viidatud

ebakonkreetsetele tõenditele, konkretiseerimata, millise väitega seoses peaks kohus viidatud

tõendit hindama. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit esitatud nõude suuruse ega lepingu

olemasolu kohta.

2. Hagi aluseks olevad faktilised asjaolud on esitatud ebaõigesti, kohati eksitavalt. Hagi

aluseks olevaid asjaolusid kinnitavaid tõendeid pole märgitud. Asjaolu, et hagejale kuulunud

sõiduauto BMW oli toodud Saksamaalt R N poolt, ning väide, et auto eest tasuti 11 tuhat

eurot, ei oma õiguslikku ega faktilist tähtsust vaidluse lahendamisel.

3. Hageja väide auto hinna kohta 170 000 krooni on kummutatav tema poolt esitatava

internetiportaali 17.01.2008.a. väljatrükiga, millest nähtub, et sama aasta väljalaske ja

analoogiliste tehniliste omadustega autode hinnad on alates 125 500-164 000 krooni, et

enamuse autode hind ei ületa 136 000 krooni ning et müügis olevate autode keskmine

müügihind (aritmeetiline keskmine) on 142 000 krooni. Hageja on nõude suuruse määramisel

jätnud arvestamata faktilise asjaolu, et hageja omandis olnud sõidukil oli raske tehniline rike,

mille tagajärjel auto mootor ja jahutussüsteem vajasid kapitaalremonti. Remondi eeldatav

hinnanguline maksumus oleks olnud umbes 40 000 - 45 000 krooni ning lisaks sellele oli

vajalik teostada kogu jahutus- ja õlitussüsteemi läbipesu, kuna plokikaane purunemise tõttu

oli jahutusvedelik segunenud õliga ja tekkinud emulsioon oli tunginud nii jahutus-kui

õlitussüsteemi.

Märgitud

asjaolusid

arvestades kujuneks

hageja

sõiduki

tegelikuks

ligikaudseks väärtuseks 95 000 -100 000 krooni.

4. Vaidluse õigeks lahendamiseks on oluline osundada hageja väidetele, mille kohaselt T L

helistas T R ’ile ning see omakorda kostjale. Helistamise eesmärgiks oli hageja omandis ja T.L

kasutuses oleva rikkega auto pukseerimine Sämi teeristist Rakverre. Hageja poolt osundatud

T.L väited kinnitavad mittevaidlusalust asjaolu, et kostja, kes osutas 2006.a. aprillis ja osutab

ka käesoleval ajal puksiirteenust, osutas seda T. R ’i palvel 21.04.2006.a. ka T.L ’le. Hageja ega

T.L ei ole kostjale selle teenuse eest tasunud. Kostja ei ole esitanud ka hagejale teenuse

osutamise eest nõuetekohast arvet, kuna nii T. L kui T.R ja kostja on aastaid olnud lähedased

tuttavad ja sõbralikes suhetes.

5. Alusetu on hageja väide, et poolte vahel oli töövõtuleping sõiduki remontimiseks. VÕS § 635

lg. 1 järgi on töövõtuleping suunatud teatud konkreetse tulemuse saavutamisele. Vaidlust ei

ole selles, et T.L palus kostjal auto tehnilise rikke väljaselgitamiseks auto üle vaadata. Muud

konkreetset tulemust, mille saavutamiseks oleks pooled sõlminud omavahelisi kokkuleppeid,

hagiavalduses tõendatud ei ole.

6. Ebaõiged ja tõendamata on hageja väited, et kostja pidi pärast plokikaane demonteerimist

viima selle Tallinna kontrollimisele. Tuginedes oletuslikult asjaoludele, mis viitasid

plokikaane võimalikule rikkele, möönis kostja ühe võimaliku rikkena mootoriploki kaane

deformatsiooni,

mis

on

teadaolevalt

kõrvaldatav

plokikaane

lihvimisega.

Rikke

kindlakstegemiseks oli vajalik demonteerida mootoriploki kaas, et tuvastada selle võimalik

deformatsioon või purunemine, mis aga hageja elukohas Kungla tänaval ei olnud võimalik.

7. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks teinud sõiduki juures mingeid remonditöid. Sõiduki

rikke kindlakstegemiseks teatud tehnilise agregaadi demontaaž ei ole käsitletav sõiduki

remondina. Remont on ennistava või taastava iseloomu ja suunitlusega kindlate töövõtete

kogum, mille käigus taastatakse rikutud osi või asendatakse need uute või tehniliselt

töökorras olevate kasutatud osadega. Hageja ei ole tõendanud, et eelkirjeldatud tegevuse

suhtes oleks tema ja kostja vahel olnud mingi kokkulepe või et kostja oleks sõidukit taastava

või ennistava suunitlusega tegevust hageja sõiduki suhtes rakendanud. Väide, et hageja ja

kostja vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping, on alusetu ja eksitav. Asjaolu, et jutuajamine

T.L ja kostja vahel toimus kostja juures saunas, viitab asjaosaliste sõprus- ja lähisuhetest

tulenevale käitumisele, mitte aga õigussuhtele väidetava suulise töövõtulepingu kujul, mida

pooled ega ka T. L hageja esindajana kostjaga kunagi sõlminud ei ole.

8. Ebaõige ja tõendamata on hageja väide, et kostja lubas T.L ’le hageja autot remontida.

Ebaõige on faktilise asjaoluna väljamõeldud väide nagu oleks kostja T.L ’le väitnud, et ta on

mootoriploki juba autolt maha tõstnud ning jääb veel üle see Tallinna viia.

Pärast seda, kui kostja oli avastanud rikke põhjuse - mõrad plokikaanes - oli ta veendunud, et

plokikaane tehnilise seisundi täiendavaks kontrollimiseks pole mingit vajadust ning et

kodustes tingimustes seda autot ei ole võimalik remontida. Sellest teavitas kostja nii T. R ’i kui

ka T.L . Kostja helistas T.L ’le 10. või 11. mail ja palus muuhulgas võimaluse korral auto

nädala jooksul ära viia või anda talle juhis, kuhu see remondi teostamiseks pukseerida. Pärast

seda telefonikõnet ei olnud kostja ja T L vahel kontakti kuni 17.05.2006.a., mil toimus põleng

kostja elukohas. Fakti, et sõiduki mootori plokikaanes olid mõrad, nägid nii T.R kui ka H T .

Põlengu faktis ega kostjale põlenguga tekkinud kahju ulatuses ei ole poolte vahel vaidlust.

Samuti puudub vaidlus hageja omandis olnud sõiduauto põlengu käigus hävimise faktis.

9. Hageja tõendamata väide, et poolte vahel oli suuline töövõtuleping, on kummutatav

faktilise asjaoluga, et kostja ja hageja kohtusid esmakordselt alles 26.05.2006.a., seega 9 päeva

pärast põlengut ja pärast seda, kui hageja auto vrakk oli kostja elukohast T. L poolt ära

viidud. Samuti puuduvad igasugused tõendid selle kohta, nagu oleks T.L sõlminud kostjaga

hageja vallasvara remonti puudutava töövõtulepingu. Viimatinimetatud asjaolu on välistatud

ka juba seetõttu, et hageja väitel oli suuline leping sõlmitud just hageja ja kostja vahel, mitte

T.L ja kostja vahel. Hagiavaldusest ei nähtu millal, kus ja millistel asjaoludel ning tingimustel

selline leping sõlmiti ning mis oli selle lepingu ese. Samuti ei kajastu üheski väidetava lepingu

olemasolu või sõlmimisega seotud hageja väites lepingu hind, töö teostamise tähtaeg ega poolte

osade jaotus lepingu täitmisel.

10. Ebaõige on hageja väide, et nad on kostjaga "kokku leppinud selles, et kostja maksab

hagejale auto kinni". Kostja ei ole kunagi nõustunud ega nõustu väitega, nagu oleks ta

hagejale kahju tekitanud. Kostja leiab, et ta ei ole hagejale kahju tekkimises süüdi. Kuna

põlengus hävis kogu kostja vara ning tema ja hageja vahel ei olnud lepingulist suhet, millest

võiks tuleneda tema väidetav vastutus hageja kahju eest, siis on hageja nõue moraalselt ja

õiguslikult põhjendamata. Kostja ja kostja lähedase tuttava T.L kui auto passi kantud

kasutajaõigustega isiku vaheline kokkulepe piirdus sõiduki rikke tuvastamisega ega

sisaldanud võimalikku sõiduki remonti kostja poolt. Arvestades pooltevahelisi pikaajalisi

sõprussuhteid, ei ole kostja nõudnud T L käest tasu ei pukseerimisteenuse ega sõiduki rikke

kindlakstegemise eest. Samuti ei ole hageja kunagi mingit tasu kostjale maksnud. Kui hageja

väitel oli tema ja kostja vahel töövõtuleping, peab tema kui tellija vastavalt VÕS §-le 640

kostjale kui väidetavale töövõtjale maksma töö eest ka juhul, kui töö hävib või kahjustub

pärast asja juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko üleminekut tellijale. Ainuüksi asjaolu,

et kostja ei ole esitanud nõuetekohast arvet, ei vabasta tellijat kohustusest tasuda tehtud tööde

eest (vt RK lahend 3-2-1-110-05). Hageja ja kostja väidetavast lepingust tulenevate kohustuste

diferentseeritud ja omakasupüüdlik käsitlus hageja poolt on kogumis teiste kostja poolt

osundatud tõenditega poolte vahelise töövõtusuhte puudumist kinnitav asjaolu. Hageja poolt

nõude sidumine VÕS §-ga 132 lg. 1 ei ole õiguslikult põhjendatud. Osundatud säte käsitleb

makstava hüvitise suurust eeldusel, et kahju hüvitamise kohustus on olemas ja tõendatud.

Antud asjas selline kohustus kostjal puudub ning tuginemine nõude alusena §-le 132 lg. 1 ei

ole õige.

11. Hageja väide, et kostja ei ole kahju kohtuvälise hüvitamise ettepaneku järgselt

põhjendanud, mis asjaoludel hageja auto tema garaažis oli, on ebaõige. Hageja auto oli kostja

garaažis seetõttu, et T.L tuttav T.R palus kostjal auto tehnilist riket kindlaks teha. On ilmne,

et läbirääkimistel sõiduki võimaliku remondi teemadel ei oleks T.L ilma pädeva volikirjata

olnud hageja esindajana aktsepteeritav oma tehnilise ebakompetentsuse tõttu, aga eelkõige

mootori kapitaalremondi eeldatava maksumuse tõttu. Hageja ei ole tõendanud auto hävimise

ja kostja tegevuse vahel põhjusliku seose olemasolu. Kuna põhjusliku seose tõendamiskoormus

on kahju saajal, on tema kohustuseks tõendada, et kahju tekkis kostjast tulenevatest

asjaoludest (vt. RK otsus nr. 3-2-1-26-06).

12. VÕS § 8 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool või

lepingupooled kohustuvad midagi tegema. Hageja ei ole tõendanud lepingu olemasolu hageja ja

kostja vahel ega ka seda, et kostja oleks olnud kohustatud midagi rikutud asja parandamiseks

tegema. Hageja ei ole esitanud pakkumust ega kostja ei ole andnud pakkumusele nõustumust

ega väljendanud muul viisil tahteavaldust hageja auto remontimiseks. Hagiavaldusest ei selgu

isegi see, milles pooled on saavutanud hageja arvates piisava selgusega kokkuleppe väidetava

tehingu sõlmimisel. Samas on tõendatud see, et pooled kohtusid esmakordselt alles

26.05.2006. Hageja väite kohaselt pidi otsustatama auto remont, ehk "mis edasi saab", pärast

plokikaane seisundi kontrollimist Tallinnas. Just selles hageja väites väljendub kinnitus kostja

vastuväitele, et poolte vahel ei olnud vastavalt nendevahelisele kokkuleppele tehingut auto

remontimiseks,

rääkimata

remondi

ulatusest,

maksumusest,

tähtajast,

sellest,

kas

kasutatakse lisatööjõudu jm. VÕS § 9 lg. 3 kohaselt, kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele

või ühe poole taotlusele tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut

sõlmituks enne, kui nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene

teisiti. Lepingu puudumise tõttu ei saa kostja vastutuse alusena kohaldada VÕS § 640 lg. 2,

sest kostja ei ole § 635 lg. 1 mõistes töövõtja.

13. Hageja järeldus nagu tõendaks poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu olemasolu see, et

hagejal ei olnud muud põhjust lasta autot kostja juurde viia, on meelevaldne.

Kostja ei olnud hagejaga sõlminud kokkulepet auto remontimiseks. Sellise kokkuleppe

sõlmimine oli võimalik vaid pärast tehnilise rikke kindlakstegemist. Isegi siis, kui lugeda

tõendatuks lepingu olemasolu ja lugeda lepingu esemeks ainult rikke avastamist, tuleb VÕS §

638 alusel lugeda töö (rikke avastamine) teostatuks ja töö hageja väidetava esindaja T.L poolt

vastuvõetuks. Osundatud sätte järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei

võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. VÕS § 640

lg. 2 alusel kannab aga töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustamise riisikot kuni töö

vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni. Rike on kostja poolt kindlaks tehtud ja T. L oli

teadlik, et rikke tagajärgede kõrvaldamiseks tuleb teostada mootori kapitaalremont, mida

kodustes tingimustes ilma erivahendite ja seadmeteta kostja ei saanud teostada. Kostja teatas

10. või 11.mail T L ’le, et rohkem ta teda aidata ei saa ja palus auto vähemalt nädala jooksul

ära viia või teatada, kuhu see remondi teostamiseks pukseerida.

14. Vastupidiselt hageja väitele nagu oleks kostja VÕS § 640 alusel kohustatud kahju

hüvitama, kummutab kostja selle väite viitega VÕS §-dele 638 ja 640 lg. 2. Töövõtuleping auto

remontimiseks puudus. Kui lugeda töövõtulepinguks kokkulepet rikke tuvastamiseks, siis oli

kostja selle töö lõpetanud ja kuna tellija ei võtnud temale antud mõistliku tähtaja jooksul

valmis tööd vastu, loetakse töö § 638 alusel vastuvõetuks. § 640 alusel vabanes kostja alates

töö vastuvõetuks lugemisest juhusliku hävimise ja kahjustamise riisikost.

15. Tõendamata on hageja väide, et kostja garaaž oli kohandatud autode remontimiseks.

Asjaolu, et garaaži mahtus 2 autot ja selles oli kanal, ei tõenda garaaži kohandatust teatud

spetsiifilise töö teostamiseks. Muude iseloomulike tunnuste puudumise tõttu peale hageja poolt

nimetatute, ei saa lugeda tõendatuks, et kostja garaaž oli kohandatud autode remontimiseks.

Sellekohane viide dokumentaalsele tõendile ei kinnita hageja väidet, kuna päästeametniku

poolt ettekandes tehtud sellekohane märge on ametniku subjektiivne oletus, mitte tõendatud

fakt.

16. Kostja on seisukohal, et põlengu faktiliste asjaolude tõendamiseks hagiavaldusele lisatud

tulekahju materjalid otseselt ei kinnita vaidlusega seotud asjaolusid, ega ole seega

asjakohased. Hagiavaldusest ei selgu, mida on hageja silmas pidanud "teiste hagile lisatud

materjalide" all ja mida hageja nende materjalidega tõendada soovib.

17. Tõendamata on kahju suuruse õiguslik põhjendus. Hageja ei ole nõude suurust õigesti ega

õiglaselt hinnanud. Hageja väide, et "praegu maksavad taolised autod 170 000 krooni ja see on

mõistlik hind" ei saa olla nõude hindamise ega rahuldamise aluseks.

III. Asja kohtulik arutelu.

III. Asja kohtulik arutelu.

III. Asja kohtulik arutelu.

III. Asja kohtulik arutelu.

Hageja esindaja

Hageja esindaja

Hageja esindaja

Hageja esindaja kohtuistungil selgitab, et hageja tugineb suulisele töövõtulepingule.

Töövõtulepingu sisuna võib võtta ka vea kindlaks tegemist autol ja seda on kostja kinnitanud.

Hageja leiab, et poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping, millest tuleneb ka kostja

vastustus. Asjas on kindlaks tehtud, et pooled omavahel telefoni teel ühenduses olid ja kostja ei

ole esitanud tõendeid, mis lükkaks ümber väite, et pooled leppisid kokku auto remondis. Hageja

esindaja selgitab, et hind 170 000 krooni on võetud selle auto kehtiva turuhinna järgi.

Saksamaalt toodi auto sellepärast, et lisad, mis hageja tahtis, olid juba hinna sees. Siin tulnuks

hagejal soovitud lisad juurde osta. Kostja on väitnud ka, et võib tuua hagejale uue auto, millega

hageja ei nõustunud. Hageja pakkus kostjale kompromissi korras hagi vähendamist 120 000

kroonile, millele aga kostja ei reageerinud. Hageja T T vähendab haginõuet 120 000 kroonini

tulenevalt auto seisundist enne põlengut, kuid hageja jääb oma hagi juurde VÕS § 640 lg. 2 alusel,

sest hageja tellis kostjalt auto remondi ja seda kinnitas ka tunnistaja T.L . Osaliselt võtab selle

omaks ka kostja, kes kinnitas, et lubas kindlaks teha rikke. Kui kostja leidis, et ta ei saa selle

autoga midagi teha, ei olnud tal takistusi auto garaažist väljaajamiseks, sest sinna sõitis auto

omal jõul. Tunnistaja H.T ütlustest selgub, et tema auto remont seisis selle taga, et hageja auto

oli garaažis ees. Väidetavalt tunnistaja nägi lahtivõetud mootoriga autot garaažis ja kuulis ka

mingit telefonikõnet, kus paluti auto ära viia. Samas pole teada, kellele kostja helistas ja kas

just sellest autost jutt oli. Tunnistaja H.T ütlus selles osas tõenduslikku tähtsust ei oma. On

tõendamata, et kostja oleks teatanud hagejale, et vii auto ära, kuna tema ei suuda viga kindlaks

teha ega ka autot ära remontida. Samas oli kostja selleks juba eeltöö teinud ja auto mootori

lahti võtnud. Hageja on väitnud, et kostja pidi plokikaane viima Tallinnasse kontrolli. Kui oli

rike kindlaks tehtud, pidi kostja hagejaga ühendust võtma ja edasisest asjaajamistest rääkima.

Hageja auto oli kostja juures, kuigi ta seda ei remontinud. T.T tellis oma autole remondi, kuid

seda ei tehtud, kuna tulekahju tuli vahele. Vastutaja on aga see, kes pidi töö teostama. Kui Vee

võttis selle töö teha, siis tema ka vastutab asja eest. Lepingulised kohustused tegelikkuses olid

olemas ja see on tõendatud asja materjalide ning tunnistajate ütlustega. Kostja pole esitanud

mingeid tõendeid selle kohta, et kostja oleks helistanud hagejale ja käskinud auto ära viia. Kuna

auto omal jõul enam sõita ei saanud, sest auto mootor oli lahti võetud, oleks tulnud kasutada

puksiiriabi, mida kostja ju samuti osutas. Seega ei olnud kostjal takistusi auto ise ära viia. Kui

võtta aluseks ka VÕS § 127 lg. 4, siis põhjuslik seos on olemas alati töövõtulepingu ja tekkinud

kahju korral. Kostja suhtus võõrasse varasse hoolimatult juba ainuüksi sellest tulenevalt, et

võttis vastu töö, olles eelnevalt Kungla tänaval autot vaadanud ja ise lasknud auto enda juurde

viia. Lastes tuua auto enda juurde ja lubades kindlaks teha rikke ja võimalusel auto remontida,

siis sellega ongi töövõtuleping kahe poole vahel sõlmitud. Hageja leiab, et kostja ei või

karistamatult võtta enda valdusesse võõrast vara, lammutada see laiali ja siis mitte millegi eest

mitte vastutada. Hageja palub hagi rahuldada 120 000 krooni ulatuses ja jätta kohtukulud

kostja kanda, sest kostja oma korduvate lubadustega kahju hüvitada on tinginud antud

kohtuasja ja hageja tehtud kulutused. Hageja esindaja on ka seisukohal, et toimunu peaks

tegelikkuses olema õpetuseks mõlemale poolele, sest ei ole vaja suvalisse kohta oma autot remonti

viia ja pole vaja ka, et oleksid sellised remonditöökojad, kus millegi eest ei vastutata.

Hageja

Hageja

Hageja

Hageja ise seletab, et tõi auto Saksamaalt 6.08.2005.a. ja see maksis 176 000 krooni.

Tehnilise seisukorra tõendamiseks anti Saksamaalt vastav sertifikaat kaasa. 200 000 km oli vist

sõitnud ja siin võis ta sõita 10 000-15 000 km, enne kui rike tekkis. Kuna T. L ’l varem lube ei

olnud, siis see oli esimene auto, millega T sõitma oleks hakanud. Hageja ütleb, et tema ise sai

seda autot kasutada väga vähe, sest enamus ajast sõitis sellega T.L . Hageja ütleb, et teine

kasutaja, T T on tema vend, kes kasutas autot ainult Soomes. Talvel oli auto Soomes ja siis oli

autol starter katki. Hageja ütleb, et ta ei poolda remonditeenust pakkuvaid ettevõtteid ja kuna

kostja ütles, et on teinud autoremonti, siis soovis ta, et A.V teeks autole remondi, sest nii oleks

ka T olnud võimalik kostja tegevust jälgida. Soov oli, et auto oleks korras, rahas küsimus ei

olnud. Hageja teab, et T.L on A V ’ga tuttav T.R ’i kaudu. Hageja seletab, et auto

remontimiseks oli leping ja remontimine oli kokku lepitud enne, kui auto kostja juurde viidi.

Algul paluti kostjal auto tee äärest ära tuua ja hiljem, kui selgus, et kostja ka remondib autosid,

siis leppis tema kostjaga kokku, et kostja teeb kindlaks vea, seejärel teatab, millist osa on vaja

osta. Tähtaegadest juttu ei olnud. Kostja pidi hinna ütlema siis, kui kontroll on tehtud, osad

ostetud. Kostja arvas, et viga on plokikaanes, ja seda teatas ta helistades. Kostjaga sai kokku

lepitud, et kui kostja saab aega, siis võtab mootori lahti. Kostjaga oli räägitud, et kui vana

plokikaas on katki, siis tuleb uus osta ja siis kostja oleks kaane ära vahetanud. Sel päeval, kui

põleng toimus, pidi kostja viima plokikaane Tallinnasse kontrolli Hageja ei ole kindel, kas kostja

ütles seda talle või T , kuna tema viibis Soomes tööl. Kokkulepe oli, et mootor võetakse maha ja

kostja viib plokikaane kontrolli. Kui selgub, mis viga on, siis kostja parandab selle. Leping oli

auto remontimiseks. Hageja ütleb, et tahtis, et kostja saab oma elamise korda ja et siis saab

rääkida hüvitamisest, kuid mingis konkreetses summas kokku ei lepitud. Kui peale põlengut

kahekesi sai räägitud, siis lubas kostja 2006.a. uue auto tuua.

Kostj

Kostj

Kostj

Kostja

a

a

a kohtuistungil seletab, et tema ajas asju T.L ’ga ja T.T ’ga rääkis vaid üks kord

remondist. Kostja ütleb, et laskis auto tuua sõbra T.R ’i soovil ja kuna autot ära ei viidud, oli

auto garaažis vähemalt varju all. T.L ’ga oli jutt, et pidin võtma auto ja vea kindlaks tegema.

Kuna ei olnud teada, mis on viga, ei saanud ka remonti lubada. Kostja ütleb, et oma

kogemustest teab, et esimese korraga ei juhtu plokikaanega midagi, kui ta kuuma saab. Oletus

oligi, et plokikaane tihend on läbi ja et plokikaas võib olla kuumaga kõveraks läinud.

Põhimõtteliselt saab selline viga tekkida ka valest sõidustiilist. Umbes nädal enne põlengut sai

mootor lahti võetud, plokikaant tagasi ei pannud, kuna selleks oli vaja uut kaant. Vana

plokikaas oli laua peal auto juures. Viga selgus siis, kui plokikaas oli maha võetud, 3. ja 4.

silindril olid silmaga nähtavad praod ja asi oli hullem kui võis arvata, sest plokis oli vee ja õli

emulsioon ja terve süsteem oli seda emulsiooni täis, kõik, kus vähegi vesi läbi käib, oli sellega

koos. Kostja ütleb, et kui selgus, et tema ei saa seda autot parandada, helistas ta T.R ’ile ja

Terjele. T.R lubas T.L ’le edasi öelda. T.L ’le helistamisel sai öeldud, et kodustes tingimustes ei

saa midagi teha ja auto võib ära viia. Tähtaega auto ära viimiseks ei andnud. Hinnast juttu ei

ole olnud. T.L ’ga suhtlemisel ei olnud samuti rahast juttu, sest ei saa raha küsida, kui ei tea,

mis autol viga on. Puksiiriteenuse eest ei ole makstud ja raha ka ei ole küsitud. Kostja ütleb, et

süü tunnet tal pole, sest tema põlengut ei põhjustanud. Kostja ütleb, et ei lubanud kahju

hüvitada, sest lootis kokkuleppele saada.

Kostja esindaja

Kostja esindaja

Kostja esindaja

Kostja esindaja kohtuistungil selgitab, et jääb juba kirjalikus vastuses esitatud

vastuväidete ja nende põhjenduste juurde ja lisab, et asja läbivaatamisel kohtuistungil ei

leidnud hagi alusena toodud faktilised asjaolud poolte vahel töövõtulepingu sõlmimise ja

kokkuleppe ulatuse ning väidetavalt kokku lepitud tehingu tingimuste osas tõendamist. VÕS §

635 lg. 1 järgi on töövõtuleping suunatud teatud konkreetse tulemuse saavutamisele. Vaidlust ei

ole selles, et T.L palus kostjal auto tehnilise rikke väljaselgitamiseks üle vaadata. Muud

konkreetset tulemust, mille saavutamiseks oleks pooled, s.o. T T ja A V , sõlminud omavahelisi

kokkuleppeid, asja läbivaatamisel tõendatud ei ole. Seega oli kostja ja hageja elukaaslase vahel

kokkulepe auto tehnilise rikke kindlakstegemiseks ning alusetu on hagis esitatud väide, et

poolte vahel oli töövõtuleping sõiduki remontimiseks. Pooled ei saanud väidetavat

töövõtulepingut sõlmida juba seetõttu, et hageja kohtus kostjaga esimest korda alles 26.05.

2006.a. ehk üheksa päeva pärast põlengut. Kostja ei kinnita hageja väidet nagu oleks poolte

vahel leping sõlmitud telefoni teel. Muid tõendeid hageja lepingu sõlmimise kohta esitanud ei

ole. Asjaolu, et poolte vahel ei olnud töövõtulepingut olemas, kinnitab ka hageja seletus, et leping

remondiks sõlmiti juba enne auto kostja juurde viimist. Seda asjaolu ei kinnita ükski asjas

kogutud tõend. Hageja retooriline küsimus - miks oli auto kostja juures, kui ta seda ei

remontinud - on seletatav asjaoluga, milles poolte vahel vaidlus puudub: kostja pidi auto

tehnilise rikke kindlaks tegema. Remontimise võimalus pidi ja saigi ilmneda alles pärast rikke

kindlakstegemist. Tunnistaja T. L ja hageja enda väited kokkuleppest remondi kohta on

kummutatud faktilise asjaoluga, et rikke tõsidust ja kahjustuse ulatust arvestades ilmnes

vajadus auto kapitaalremondiks, ning sellise võimaluse puudumisest teavitas kostja hageja

elukaaslast umbes nädal enne tulekahju. Kostja ei eita, et ta lubas T.L ’le auto tehnilise rikke

kindlaks teha. Selleks võttis ta maha mootoriploki kaane, et tuvastada, kas viga on põhjustatud

purunenud või deformeerunud mootoriplokis. Tunnistaja H.T ütlustega on tõendatud, et kuna

plokikaane demonteerimisel ilmnesid selles kahe silindri vahelised mõrad, puudus igasugune

põhjus ja vajadus demonteeritud plokikaane Tallinnasse kontrollimiseks viimiseks. Mõranenud

plokikaant ei ole kostja ja tunnistaja H. T väitel võimalik remontida ja hageja sõidukil esinenud

tehnilisest rikkest põhjustatud tagajärgi ei olnud võimalik kodustes tingimustes kostjal

kõrvaldada. Seega ei vasta tõele hageja väide, et ta sõlmis kostjaga pärast rikke

kindlakstegemist töövõtulepingu sõiduki remontimiseks. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks

teinud sõiduki juures mingeid remonditöid. Sõiduki rikke kindlakstegemise eesmärgil mootori

plokikaane demontaaž ei ole käsitletav sõiduki remondina. Hageja ei ole tõendanud, et tema ja

kostja oleks auto remondi suhtes milleski konkreetses kokku leppinud. Väide, et hageja ja kostja

vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping, on seega ebaõige ja tõendamata. Asja läbivaatamisel

leidis tõendamist, et poolte vahel ei olnud kokkulepet väidetava lepingu oluliste tingimuste

suhtes nagu hind, töö teostamise tähtaeg, varuosade tarnekohustuste jaotamine poolte vahel

jms. Osundamata kokkuleppe sisule ja ulatusele, on hagiavalduses esitatud hageja väited

alusetud ja ebausutavad. Tõendamata on hageja väide, et kostja lubas T. L ’le hageja autot

remontida. Selles väites väljendub väljamõeldud faktiliste asjaolude esitamine hageja poolt.

Pärast seda, kui kostja oli avastanud rikke põhjusena mõrad plokikaanes, oli ta veendunud, et

plokikaane tehnilise seisundi täiendavaks kontrollimiseks pole mingit vajadust ning et kodustes

tingimustes seda autot ei ole võimalik remontida. Sellest teavitas kostja nii T. R ’i kui ka T.L

telefoni teel 10. või 11.05. ja palus muuhulgas võimaluse korral auto nädala jooksul ära viia või

anda talle juhis, kuhu see remondi teostamiseks pukseerida. Pärast nimetatud telefonikõnet ei

olnud kostja ja T.L vahel kontakti kuni 17.mai, mil toimus põleng kostja elukohas. Põlengu

faktis ega kostjale põlenguga tekkinud kahju ulatuses ei ole poolte vahel vaidlust. Samuti

puudub vaidlus hageja omandis olnud sõiduauto põlengu käigus hävimise faktis. Pooled ei

leppinud kokku väidetava tehingu hinnas. Hageja väite kohaselt ei olnud hinnast üldse juttu.

Umbmäärased väited nagu „oli räägitud, et kui vana plokikaas on katki, siis tuleb uus osta ja

kostja vahetab ära" ei tõenda töövõtulepingu sõlmimist. Ebaõige on hageja väide, et nad on

kostjaga "kokku leppinud selles, et kostja maksab hagejale auto kinni". Kostja ei ole kunagi

nõustunud ega nõustu väitega, nagu oleks ta hagejale kahju tekitanud. Kostja leiab, et ta ei ole

hagejale kahju tekkimises süüdi, mistõttu on nõue õiguslikult põhjendamata. Puuduvad tõendid

selle kohta, nagu oleks T.L sõlminud kostjaga hageja auto remonti puudutava töövõtulepingu.

See on välistatud juba seetõttu, et hageja väitel oli suuline leping sõlmitud just hageja ja kostja

vahel, mitte T.L ja kostja vahel. Asja läbivaatamisel ei tõendanud hageja, kus ja millistel

asjaoludel ning tingimustel selline leping sõlmiti ning mis oli selle lepingu ese. Samuti ei kajastu

üheski väidetava lepingu olemasolu või sõlmimisega seotud hageja väites lepingu hind, töö

teostamise tähtaeg ega poolte osade jaotus lepingu täitmisel. Hageja esindaja väide

kohtuistungil, et T.T tellis oma autole remondi, kuid seda ei tehtud, kuna tulekahju tuli vahele,

on alusetu, kuna põhineb oletusel, mitte aga kogutud tõenditel. T.L ütluse kohaselt oli ta selle

autoga kaks korda sõitnud ning mõlemal korral ilmnes autol tõsine tehniline rike, mis viitab

sõiduki halvale tehnilisele korrasolekule. T.L ütlus „Vee Ants pidi alles vaatama üle, mis viga"

tõendab igasuguse lepingu, seega ka õigussuhte puudumist hageja ja kostja vahel. T.L väide, et

remondi leppisid kokku T ja A.V , ei ole usaldusväärne ja on vastuolus hageja enda ütlusega, et

kokkulepe oli sõlmitud enne auto kostja juurde viimist, T.L väite kohaselt aga sõlmiti kokkulepe

telefoni teel siis, kui T.L oli juba auto kostja juurde viinud. Seda kinnitab ka T.L ütlus, et ta

ütles hagejale, et V A on tegelenud selle asjaga ning et ta võiks autot vaadata. Tunnistaja H.T

ütlustega on tõendatud, et ta viibis kostja juures siis, kui viimane avastas BMW mootoriplokis

mõra, ning et kostja helistas tema juuresolekul kellelegi, ütles, et tema ei saa midagi teha ja et

auto võib ära viia. Hageja ei ole tõendanud lepingu kui tehingu olemasolu hageja ja kostja vahel

ega ka seda, et kostja oleks olnud kohustatud midagi riknenud asja parandamiseks tegema. Asja

läbivaatamisel ei tuvastatud seda, et pooled oleksid saavutanud piisava selgusega kokkuleppe

väidetava tehingu sõlmimisel, kui tõendatud on see, et pooled kohtusid esmakordselt alles

26.05.2006.a. Lepingu puudumise tõttu ei saa kostja vastutuse alusena kohaldada VÕS § 640 lg.

2, sest kostja ei ole § 635 lg. 1 mõistes töövõtja. Lähtudes tuvastatud asjaoludest ja põhjendustest

kostja ei tunnista tema vastu suunatud 170 000 krooni nõuet ning palub jätta T T hagi täielikult

rahuldamata. Kuna kostja arvates on hageja esitanud kostja vastu alusetu ja tõendamata nõude,

siis taotleb kostja, et kohus näeks menetluskulude jaotuses ette hageja kohustuse kanda enda ja

kostja menetluskulud, sealhulgas kostja lepingulise esindaja kulud seaduses sätestatud

ulatuses. Kostja leiab, et TsMS 162 lg. 4 ei kuulu selles asjas rakendamisele. TsMS § 162 järgi

kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja palub jätta menetluskulud hageja

kanda ja TsMS § 173 alusel menetluskulude jaotus kindlaks määrata kohtuotsuses selliselt, et

kostja lepingulise esindaja kulud kannab hageja ning et need mõistetaks hagejalt välja rahalise

kindlaksmääramise korral kohtu arvates põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Tunnistaja T.L

Tunnistaja T.L

Tunnistaja T.L

Tunnistaja T.L ütluste kohaselt auto osteti 2005.a. augustis. Siis oli autol probleem õliga

ja T viis auto Soome. Siis, kui auto Soomest tagasi tuli ja tunnistaja hakkas Kiviõlli sõitma, jäi

auto Kiviõli tee peale. Tunnistaja ütleb, et tema helistas kohe T ja T ütles, et auto on

automaatkäigukastiga ja seda on vaja pukseerida. Puksiiri leidmiseks helistas ta oma tuttavale

T R ’ile, kes omakorda helistas V A . T.R teatas, V A ei saa kohe tulla ja andis numbri, et

tunnistaja ise helistaks V A , et ta tuleks ja pukseeriks auto ära. A.V ’ga oli teenuse hinnast

juttu, pidi maksma 700 krooni. Tunnistaja ütleb, et tuli õhtul koju, pidas T läbirääkimisi, mis

edasi teha, ning ütles ka T , et V A on tegelenud selliste asjadega ja et ta võiks autot vaadata. T

andis selleks loa. Auto pukseerimisest nädala jooksul sõitis tunnistaja koos T.R ’iga A.V juurde

läbirääkimisi pidama. Pärast läbirääkimisi pooleteise nädala möödudes viis tunnistaja auto V

A juurde ja A pidi alles vaatama üle, mis autol viga on. Tunnistaja ütleb, et auto jäi algul välja

aga hiljem autot enam väljas polnud. Kui ta käis autot garaažis vaatamas, oli autol kapott lahti,

autost ei olnud midagi välja võetud, aga A.V pidi võtma. Tunnistaja ütleb, et käis A V juures

koos T.R ’iga ning sai ka teada, mis autol viga oli, et jahutussüsteemis ning plokikaanes pidi viga

olema. Tunnistaja ütleb, et tema ise auto juures ei käinud ja kuna ta ise ka nendest asjadest

midagi ei jaga, siis küsis ta, kas V A saab seda ise parandada. A V ütles, et ikka saab

parandada. Siis tunnistaja helistas T ja küsis, kas T l on nõus sellega, et A hakkab autot

parandama, ja andis kohe telefoni A.V ’le edasi, et nad omavahel räägiksid. Kõne lõppedes sai

tunnistaja A.V jutust aru et Vee hakkab autot tegema. Maikuu lõpuks pidi olema auto üle

vaadatud, et siis vajalikud osad osta. Maksmine pidi toimuma maikuu lõpus, kui T Soomest

tuleb, ja A V pidi need jupid ise hankima. A.V ga oli kokku lepitud, et tunnistaja helistab talle

17.05. uuesti. Selleks ajaks pidi A V seoses autoga olema Tallinnas käinud. Mis edasi pidi

saama, sellest juttu ei olnud, aga plaan oli auto remontida ja maha müüa, kuna see oli ka varem

katki olnud. 17.05.tunnistaja helistamise peale selgus, et autot enam ei ole. See oligi põlengu

päev. Tunnistaja ütleb, et võttis auto ARK-ist arvelt maha, sest auto oli vaja Emeks’isse viia.

Selleks oli omaniku volikirja vaja ja T volikiri faksiti töö juurde. Maikuu lõpus oli T ja A.V ’l

omavahel jutuajamine. Siis T ütles, et räägivad A.V ’ga hiljem, siis, kui on selge, mis põlengu

põhjustas. Paar kuud hiljem suhtlesid T ja V A uuesti, kuid tunnistaja ei tea, kas milleski

kokku lepiti, sest T palus tunnistajat selle asja ajamisest eemale hoida ning lubas ise asjaga

tegeleda. V A elukaaslane ütles, et oleks pidanud kohe kohtusse pöörduma ja et neilt pole

midagi saada. Tunnistaja kinnitab, et A.V le ei ole midagi makstud. Tema tellis puksiiriteenuse

ja esialgu oli A.V ’ga kokkulepe, et masin üle vaadata ja A.V elukohta toimetada. Remondi

tegemise leppisid kokku T ja A.V telefoni teel ja see toimus tunnistaja teistkordsel viibimisel

A.V juures. Summast juttu ei olnud.

Tunnistaja H

Tunnistaja H

Tunnistaja H

Tunnistaja H T ütleb, et tema läks A.V juurde, et oma autot remontida, kuid kanali peal

seisis ees tumedat värvi BMW. Kelle masinaga tegu oli, tunnistaja ei tea, kuid nägi, kui A.V

võttis sellel autol plokikaane maha. See oli sodi täis. A.V tegi selle lapiga puhtaks, siis oli näha

kaks pragu kaane sees. A.V siis helistas kellelegi ja ütles, et auto vajab kap.remonti ning tema

ei saa midagi teha, et auto tuleb ära viia. Tunnistaja ütleb, et tegeleb autodega aastaid ja teab,

et plokikaant saab parandada ainult uue terve plokikaane panemisega ja kodus ei saa seda

parandada. Tunnistaja ütleb, et käis ka tulekahju toimumise päeval kostja juures, BMW seisis

ikka kanalil.

IV. Maakohtu otsuse põhjendused.

. Maakohtu otsuse põhjendused.

. Maakohtu otsuse põhjendused.

. Maakohtu otsuse põhjendused.

TsMS § 438 lg. 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on

esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus

ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg. 5 näeb

ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg. 8 kohaselt

peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama

vastavat seadust.

Kohus, tulenevalt hagiavaldusest, kuulanud ära poolte seletused, tunnistajate ütlused,

poolte esindajate selgitused ning hinnanud esitatud kirjalikke tõendeid, tuvastas:

1) hagiavalduse kohaselt seisneb hageja õiguste rikkumine temale kahju tekitamises tema

omandis olnud sõiduki hävimisega kostja elukohas toimunud tulekahjus. Nõude õigusliku

põhjendusena tugineb hageja VÕS §-le 635, väites et poolte vahel oli sõlmitud suuline

töövõtuleping hageja auto remondiks ning selletõttu kostja kannab töövõtjana vastutust VÕS §

640 lg. 2 kohaselt juhusliku hävimise riisikot kuni töö valmimiseni. Seega pooled vaidlevad

selle üle, kas poolte vahel oli olemas töövõtuleping ja kas kostja vastutab hagejale kahju

tekkimises lepingulisel alusel.

2) vaidlust pole selles, et sõiduauto BMW kuulus hagejale, hageja auto oli kostja juures, et

kostja saaks teha kindlaks auto rikke, kostja majapidamises toimus põleng, milles hageja auto

hävis, ja et auto on viidud lammutusele. Kas või millise summa sai hageja lammutusele viidud

metalli eest, pole teada.

TsMS § 230 kohaselt peab kumbki pool tõendama oma nõudeid või vastuväiteid. Kohus

leidis, et hageja ei ole oma nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendanud, mistõttu tuleb hagi

jätta rahuldamata. Hageja väited on seosetud, paljasõnalised ega ole kooskõlas seadusega

nagu näiteks hagiavalduses märgitud järeldus, et „Sisuliselt oli poolte vahel sõlmitud VÕS §

635 viidatud suuline töövõtuleping hageja auto remondiks, sest vastasel juhul ei olnud hagejal

mingit põhjust oma auto kostja juurde lasta viia“ või kohtuistungil väidetu, et „Hageja auto oli

kostja juures, kuigi ta seda ei remontinud. T.T tellis oma autole remondi, kuid seda ei tehtud,

kuna tulekahju tuli vahele.“

Kostja on oma vastuväiteid sedavõrd piisavalt ja põhjalikult esitanud nii kirjalikus

vastuses kui ka kohtuistungil, mistõttu kohus, toetades kostja põhjendusi, neid siinkohal ei

korda, kuid peab piisavaiks arvestada hagi rahuldamata jätmisel.

VÕS § 8 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool või

lepingupooled kohustuvad midagi tegema. Seega peab olema lepingu sõlmimiseks mõlema

poole sellekohane vastastikune tahe.

Hagiavalduses on selgelt kirjeldatud ja seda kinnitavad nii pooled kui ka tunnistaja T.L ,

et tegelikkuses oli sõlmitud suuline kokkulepe T.L ja kostja vahel auto pukseerimiseks ja

pärast ka auto ülevaatamiseks autol tekkinud rikke väljaselgitamise eesmärgil.

Kohtus ei leidnud tõendamist, et kostja oleks sellist tahet väljendanud, et ta hakkab

autot remontima ka pärast seda, kui ta on rikke avastanud. Vastupidi, kostja kinnitab ja seda

tõendab tunnistaja H.T , et avastatud riket ei oleks olnud võimalik kõrvaldada kodustes

tingimustes. Hageja kostja sellekohast väidet ümber ei lükanud. T.L tunnistusest tuleneb, et

ajal, mil ta andis telefoni üle kostjale, et kostja ja hageja saaksid omavahel rääkida, ei olnud

veel viga avastatud, ning poolte vahel käis jutt sellest, et kui viga selgub, siis maikuu lõpus,

kui hageja tuleb Soomest koju, saab otsustada, milliseid osi osta ja et siis saaks ka maksta.

Hagiavalduse kohaselt toimus see jutuajamine maikuu esimesel nädalal, kui T.Leiaru käis A.

V juures saunas. Seega polnudki võimalik, et pooled oleksid remontimise suhtes mingi lepingu

telefonitsi sõlminud enne, kui viga oli avastatud, ja seda ei saanud nad teha ka suuliselt

kohtumisel, sest selleks ajaks, kui hageja Soomest tuli, autot enam polnud.

Lepingu osapoole tahe eeldab alati ka mingit alust ehk motiivi. Ei leidnud tõendamist, et

kostjal oleks auto remontimiseks mingi motiiv olnud. Küll väljendas kostja motiivina oma hea

tuttava T.R ’i soovi, kuid ainult selleks, et teha kindlaks auto rike tulenevalt T.L palvest.

Seega on võimalik järeldada, et kui oligi mingi leping, siis oli neist üks A.V ja T.L vahel auto

pukseerimiseks, mis kostja poolt täideti, ja teine A.V ja T.L vahel auto rikke

väljaselgitamiseks, mis samuti kostja poolt täideti. Vastupidist hageja ei tõendanud ega ka

väitnud, et T.L poleks võinud selliseid kokkuleppeid sõlmida. Kummagi lepingu osas tasu pole

makstud ja seda pole ka küsitud, kuigi VÕS § 640 lg. 1 kohaselt tellija peab töövõtjale töö eest

tasuma ka juhul, kui töö hävib või kahjustub pärast asja juhusliku hävimise ja kahjustumise

riisiko üleminekut tellijale. See omakorda kinnitab kostja motiivi, et ta nõustus T.L auto üle

vaatama oma tuttava T.R ’i palvel.

VÕS § 638 kohaselt t t t tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli

kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka

juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku

tähtaja jooksul. T.L ega ka T.T ei kummutanud kostja väidet, et kostja telefoni teel teatas, et

viga on avastatud, tema seda kodustes tingimustes kõrvaldada ei saa ja palus auto ära viia

nädala jooksul või anda korraldus, kuhu auto transportida. Seega tuleb lugeda töö tehtuks ja

ka vastuvõetuks. Auto suhtes mingeid korraldusi ei antud ja seda hageja ilmselt ka ei

soovinudki teha, sest hageja ise kinnitas, et ta ei usalda töökodasid ning selletõttu oleks ta

soovinud, et A.V oleks autot remontinud, sest siis oleks saanud T kostja tegemisi ka

kontrollida. Samas T.L tunnistajana ütles, et ta neist autoasjadest midagi ei jaga ja et auto

remontimise tegelik eesmärk oligi hoopis see, et auto korda teha ja siis maha müüa, sest auto

oli korduvalt katki. Sellest tunnistusest järeldub, et kuigi oli teada, milline rike autol avastati,

jätsid T.T ja tema elukaaslane auto kostja juurde, võttes sellega endale ka vara juhusliku

hävimise või kahjustumise riisiko.

Viidatud VÕS § 640 sätestab juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ja

selle paragrahvi lg. 2 kohaselt töövõtja kannab juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot

kuni töö valmimiseni. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine või kui see on tavaline, kannab

töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot kuni töö vastuvõtmiseni või vastuvõetuks

lugemiseni. Järelikult ei saa kostja ka kahju eest vastutada VÕS § 640 lg. 2 alusel.

VÕS § 9 lg. 3 kohaselt, kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele

tuleb saavutada kokkulepe teatud tingimustes, siis ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui

nendes tingimustes on kokkulepe saavutatud, kui seadusest ei tulene teisiti. Mingeid muid

pakkumisi ja nõustumisi või tegusid kumma tahes, kas hageja või kostja poolt ei tõendatud.

Seega ei leidnud tuvastamist, et poolte vahel oleks sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635

tähenduses, mille lg. 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg. 1 järgi, kui töövõtulepinguga ei ole tasus või

selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt

asjaoludele mõistlik tasu. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub

sissenõutavaks töö valmimisest. Kuna töövõtulepingu olemasolu poolte vahel tuvastamist ei

leidnud, ei järgne ka lepingulist vastutust ja hagi kahju hüvitamise nõudes tuleb jätta

tervikuna rahuldamata.

Hageja viidatud VÕS § 127 lg. 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui

asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekitamisega sellises seoses, et tekkinud kahju

on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 138 lg. 3 järgi võib igalt isikult nõuda kahju

hüvitamist määral, mis vastab tõenäosusele, mil määral võis isik kahju tekkimise põhjustada.

VÕS § 138 lg. 2 kohaselt kahju hüvitamiseks kohustatud isik vabaneb vastutusest, kui ta

tõendab, et tema kahju ei tekitanud. Ei leidnud tõendamist, et kostja oleks olnud tulekahju

tekkimises süüdi või et auto hävimine oleks olnud kostja tegevuse otsene tagajärg. Kuna

tulekahju toimumise osas vaidlust pole, jätab kohus tähelepanuta põlengut tõendavad

dokumentaalsed tõendid.

Kuna hagi jääb rahuldamata tervikuna, siis kohus nõutava summa põhjendatust ei

käsitle. Kuigi kahju hüvitisena ei ole põhjendatud nõuda auto ostusummat, ei nähtu seda

summat ka ühestki tõendist. Selgusetu on auto tegelik väärtus selle hävimise ajal, samuti

summa, mida saadi auto lammutusel. Hageja ei lükanud ümber kostja selgitust auto remondi

eeldatava maksumuse kohta. Samas nii hageja kui ka tunnistaja T.L ütlustest ilmneb, et

tegemist oli tehniliselt mittekorras sõiduautoga. Hageja teatel autol varakindlustust polnud.

Hageja tehnilist ekspertiisi ei soovinud teha. Seega on kahjusumma tõendamata. Pole õige

hagiavalduses esitatud väide, et hageja ei saanud autot kasutada, sest töötas Soomes.

Autodokumendis on kasutajatena märgitud hageja elukaaslane T.L ja hageja vend T T .

Hageja ise kinnitas, et auto oli samuti Soomes ja seal kasutasid autot nii hageja kui ka tema

vend T T . T.L tunnistas, et auto toodi Soomest tagasi ja juba tema esimesel sõidul Kiviõlli jäi

auto teele. Seega pole õige ka hageja see väide, et autoga sõitiski enamuses T.L .

TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb

kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne

riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud

riigilõivu 8 750 krooni. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Järelikult jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda. TsMS 162 lg. 2 kohaselt

pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu

tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kostja on palunud jätta kostja kohtuvälised kulud

hageja kanda, summat pole esitatud. Kohus leidis, et kostja menetluskulud tuleb jätta kostja

enda kanda tulenevalt asjaolust, et kostja on andnud hagejale mõningast lootust kahju

hüvitada. Kostja ei lükanud ümber hageja väiteid nagu oleks ta lubanud hagejale teise auto

tuua või nagu poleks ta kunagi lubanud midagi hüvitada. Vastupidi, kostja kinnitas, et ta

lootis kompromissile. Seega on kostja andnud hagejale põhjust kohtusse pöördumiseks.

Kokkuvõttes tuleb seega menetluskulud jätta poolte endi kanda.

TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

Kohus kohaldas VÕS § 8, § 9, §-de 635, 637, 640 sätteid ning juhindus TsMS § 144, §

162, § 173, § 230, § 441 lg. 1, § 442, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

S.Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 04. augustil 2008.a

04. augustil 2008.a

04. augustil 2008.a

04. augustil 2008.a

Nooremreferent

I.Golubev