2-08-8290/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. juuni 2008. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-8290

Tsiviilasi

AR hagi KK vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AR(ik XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Tiina

Pill

Kostja: KK(ik XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja adv.

Inge Lumiste

Kohtuistungi aeg, osalenud

isikud

09. juuni 2008. a,

hageja AR, esindaja Tiina Pill; kostja KK, esindaja adv. Inge

Lumiste

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista KK`lt ARkasuks igakuine elatis 3933 (kolm tuhat üheksasada

kolmkümmend kolm) krooni AK(ik XXX) ülalpidamiseks alates 01. juuli 2007. a

kuni AK täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX. a.

KKpoolt sellel perioodil makstud elatis tasaarvestada väljamõistetud elatisega.

3. Välja mõista KK`lt riigilõiv 2250 (kaks tuhat kakssada viiskümmend) krooni

riigituludesse Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB

Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber

2900078444 ning selgitusse märkides kohtu nime, tsiviilasja numbri ja nõude

liigina „riigilõiv“ 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Tähtaegselt

nõuetekohase

täitmata

jätmise

korral

suunatakse

nõue

sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

4. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele.

Edasikaebamine

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel.

Hageja nõue ja põhjendused

Kohtule esitatud hagiavalduses ja hagiavalduse täienduses palub hageja kostjalt välja mõista

poolte ühise tütre ülalpidamiseks elatis 3933 krooni alates 01. juuni 2008. a. samuti palub

hageja kostjalt välja mõista elatise võlgnevus perioodi 01. juuli 2007. a kuni 31. mai 2008. a

summas 33 063 krooni. Poolte faktiline kooselu lõppes juunist ja sellest ajast kandis lapse

kulutused hageja. Kostja tasus lapse ülalpidamiseks elatist detsembris 2007. a 1300 krooni,

jaanuaris 2008. a 1500 krooni, märtsis 2008. a 1500 krooni ning aprillis 2008. a 1500 krooni.

Tegemist on summadega millest ei piisa lapse igapäevaseks ülalpidamiseks. Hageja

brutosissetulek on 22 000 krooni. Kostja on täitnud lapse ülalpidamiskohustust ebapiisavalt

ja on seega rikkunud ülalpidamiskohustust. Lapse vajadused ühes kuus moodustavad 6525

krooni, millest kulub eluasemele 1075 krooni, toidule 1500 krooni, transpordile 500 krooni,

sidekuludele 200 krooni, tervishoiule 150 krooni, hügieenitarvetele 100 krooni,

koolikohustuse täitmisele 900 krooni, riietele-jalanõudele 600 krooni, muudele vältimatutele

püsikulutustele 1500 krooni. Seega peab kostja seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks

tasuma lapse ülalpidamiseks 3250 krooni, millele lisandub tulumaks.

Tõendid: lapse sünnitunnistuse ärakiri, hageja pangaväljavõte töötasude laekumiste kohta,

hageja pangaväljavõte eluasemelaenu tasumise kohta, U-Neti info hageja eluasemelaenu

kohta, hageja eluasemelaenuleping, hageja eluasemelaenuleping, E AS arved, E arved, EK

arved, hageja U-Neti väljaprint lasteaiamaksu tasumise kohta, hageja U-Neti väljaprint lapse

hoidmistasu maksmise kohta, MTÜ arve, hageja pangakonto väljavõte maksete tasumise

kohta MTÜ-le .

Kostja vastuväited

Oma kirjalikus vastuses ja täiendavates vastuväidetes kohtule on kostja seisukohal, et hageja

nõue on nõuetekohaselt tõendamata. Alates novembrist 2007. a töötab kostja OÜ-s B , ning

kostja keskmine netosissetulek on ca 28 652 krooni kuus. Kuivõrd kostja täidab suure osa

tööajast tööülesandeid Soomes, tasub OÜ B kostjale ka lähetustasu. Kostja tasub igakuiselt

korteriomandi laenumakseid summas 5646,27 krooni ning korteriomandi kindlustusmakseid

ca 100 krooni kuus. Lisaks tasub kostja igakuiselt hooldus-, haldus- ja kommunaalmakseid

keskmiselt 1900 krooni kuus. Samuti tasub kostja sõiduauto liisingmakseid. Kostja leiab, et

kuni novembrini 2007. a elasid pooled perekonnana – kandsid ühiselt kulutusi, käisid koos

lapsega ühiselt erinevatel üritustel ja väljasõitudel. Kostja leiab, et hageja nõue välja mõista

elatis tagasiulatuvalt, on pahatahtlik. Nõutav elatis ei vasta kostja 2007. a varalisele

seisundile. Kostja töötas kuni oktoobrini 2007. a OÜ-s R . Kostja keskmine kuu

netosissetulek oli sel perioodil ca 10 641 krooni. Käesoleval ajal puudub kostjal kindel

töökoht, kuna alates maist 2008. a on tema tööleping OÜ-ga B lõppenud. Kuivõrd elatise

suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda lisaks lapse vajadustele ka vanemate varalisest

seisundist, tuleb arvestada asjaoluga, et nõutav elatis ei ole kooskõlas kostja 2007. a aasta

varalise seisundiga ega kostja praeguse varalise seisundiga, mil kostja puudub kindel

töökoht ja kindel sissetulek.

Tõendid: kostja arveldusarve väljavõtted, kinnistusosakonna väljatrükk, KÜ arved, AS H L

E arved.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seletused ning uurinud ja hinnanud

kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat

töövõimetut täisealiseks saanud last. PkS § 61 lg 1 järgi mõistab kohus, kui vanem ei täida

oma ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud

vanema kasuks. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatisrahana, lähtudes

kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või

igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära.

Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda lapse

igapäevastest põhjendatud vajadustest, et tagada lapse arenguks piisavad rahalised vahendid.

Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis kui vanem annab lapsele ebapiisavalt

elatist. Samuti tuleb arvestada ka kummagi vanema varalise seisundiga.

Elatusraha väljamõistmisel arvestab kohus vanema kohustust ülal pidada oma alaealist last,

hagejale lasuvat kohustust maksta tulumaksu elatusrahalt ning lapse põhjendatud vajadusi.

Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud lapse igakuised vajadused. Lapse arengu

seisukohast on põhjendatud ka kulutused meelelahutusele, hobidele ja spordile. Samuti on

põhjendatud hageja poolt välja toodud kulutused toidule summas 1500 krooni, kuna laps

vajab kasvamiseks erinevaid toiduaineid. Põhjendatud on ka kulutused riietele ja jalanõudele

summas 600 krooni, kuna tegemist on kasvava lapsega kes vajab pidevalt uusi riideid ja

jalanõusid. Samuti arvestab kohus elatise väljamõistmisel ka kostja varalist seisundit.

Kohus on asunud asja menetlemisel seisukohale, et kostja varaline seisund võimaldab maksta

poolte ühise lapse ülalpidamiseks seaduses sätestatud miinimumsummast suuremat elatist

ning asjaolu, et kostjal ei ole peale poolte ühise lapse rohkem alaealisi ülalpeetavaid. Kohtule

esitatud pangaväljavõtetega on tõendatud, et kostja on saanud Eesti keskmisest palgast

tunduvalt suuremat töötasu ja on tasunud ka siis lapse ülalpidamiseks alla miinimumi

kehtestatud elatusraha. Kostja väited käesoleval ajal OÜ-ga B töölepingu lõpetamise ja

kindla töökoha puudumise kohta on tõendamata ja paljasõnalised. Kohus jätab tähelepanuta

kohtule esitatud Betoonpumba OÜ tõendi selle kohta, et KK töötas B OÜ-s alates

01.10.2007. a kuni 30.04.2008. a, kuna nimetatud tõendil puudub allkiri ja jätab kohtule

kahtluse tõendi ehtsuses. Samuti ei kostja kohtule tõendanud, et ta oleks käesoleval ajal töötu.

Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et on põhjendatud välja mõista poolte ühise lapse

ülalpidamiseks elatis 3933 krooni kuus (sisaldab tulumaksu) kuni lapse täisealiseks

saamiseni. Elatis tuleb kostjalt välja mõista PkS § 70 lg 2 kohaselt tagasiulatuvalt alates 01.

juuli 2007. a. Kostja poolt sellel perioodil tasutud elatis tuleb tasaarvestada väljamõistetud

elatisega.

PkS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus

huvitatud isiku nõudel elatise suurust nõuda.

Kohtukulud

Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis vabastatud riigilõivu

tasumisest. Eesti Vabariigi kasuks kuulub kostjalt TsMS § 179 lg 1 alusel väljamõistmisele

riigilõiv mille tasumisest oli hageja vabastatud. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 seadusest

tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate

maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest

saadav summa. Seega on hagihind krooni (9 x 3933 = 35 397). Riigilõivuseaduse 56 lg 1 ja

lisa 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 35 397 krooni riigilõivu 2250 krooni.

Maie Seppo

kohtunik