2-01-13/23 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 13. juunil 2008

tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas.

Tsiviilasja number

2-01-13

Kohtuasi

AS A hagi OÜ A vastu 1 193 080,0 krooni nõudes ning

nõuetes tuvastada poolte 1996 aasta jaanuarist kuni 2000

aasta augustini allkirjastatud rendimehhanismide kasutamise

aktide tühisus ja 15.01.1998 aasta saldoteatise tühisus;

OÜ A vastuhagi AS A vastu 1 289 553,00 krooni nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastuhagis kostja): AS A registrikood xxx, xxx;

hageja seaduslik esindaja IM, lepinguline esindaja J Asari

Kostja (vastuhagis hageja): OÜ A registrikood xxx xxx;

kostja lepinguline esindaja advokaat R Ainla

Kohtuistungi toimumise aeg

09. aprill 2008

Resolutsioon

Rahuldada osaliselt AS-i A hagi OÜ A vastu nõudes

tuvastada poolte 1996 aasta jaanuarist kuni 2000 aasta

augustini

allkirjastatud

rendimehhanismide

kasutamise

aktide tühisus ja tuvastada ajavahemikul 1996 aasta

jaanuarist kuni 2000 aasta märtsikuuni poolte allkirjastatud

rendimehhanismide kasutamise aktide tühisus;

Jätta rahuldamata AS-i A hagi OÜ A vastu 1 193 080,0

krooni nõudes;

Jätta rahuldamata AS-i A hagi OÜ A vastu 15.01.1998 aasta

saldoteatise tühisuse tuvastamise nõudes;

Rahuldada OÜ A vastuhagi AS-i A vastu 1 289 553,00

krooni nõudes ja välja mõista AS A 1 289 553,00 (üks

miljon kakssada kaheksakümmend üheksa tuhat viissada

viiskümmend kolm) krooni OÜ A kasuks.

Menetluskulude jaotus

Välja mõista OÜ-lt A menetluskulu 3000,00 (kolm tuhat)

krooni AS-i A kasuks ja 60,00 (kuuskümmend) krooni

riigituludesse.

Välja

mõista

AS

A

menetluskulu

96 100,00

(üheksakümmend kuus tuhat ükssada krooni) OÜ A kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Hagiavalduse asjaolud

Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmisid pooled, hageja nimel tehnikadirektor IT ja

kostja nimel kostja juhatuse liige AN02.01.1996 rendilepingu, mille kohaselt kostja rentis

hagejale ekskavaatori XXX, kettsae XXX, kalluri XXX, koormaauto XXX elektrijaama BHG-

40, vibroplaadi Dynapac ja vibrorammi. Rendilepingu p 5 kohaselt pidi hageja tasuma kostjale

vastavalt sellele, mitu vahetust mehhanism töötas. Erinevate mehhanismide tööde maht fikseeriti

kahepoolses aktis, milles AN kinnitas hageja nimel enda koostatud aktid ning lasi raha kanda

kostja arvele. Lepingu kehtivuse ajal esitas kostja hagejale arveid 4 056 189 krooni ulatuses,

millest hageja tasus kokku 3 210 652 krooni. Esialgses hagis aktsepteeris hageja kostja arveid

2 017 572 krooni ulatuses ja leidis, et hageja on kostjale alusetult tasunud 1 193 080 krooni,

mida hageja pidas ka enda kahjuks. Täpsustatud hagiavalduse põhjenduste kohaselt kujunes

alusetult tasutud summa enamtasutud käibemaksu 577 917,36 krooni arvel, rendiobjektiks

mitteoleva roomik-ekskavaator JSB JS 300, mille ostis hageja Foreks Liisingult, eest tasutud

1 528 930 krooni arvel, aktides juurdekirjutuste tegemise ning puhkepäevadel töötamisel

koefitsendi 1,5 rakendamise arvel summas 686 145 krooni, aga ka koormaauto Xxx, mille

hageja kostjalt 03.05.1996 välja ostis, eest alusetult tasutud 59499,40 krooni arvel. Hageja eitas

elektrijaama BHG-40, vibroplaadi Dynapac, baara Ural-33, ja vibroraami rentimist kostjalt,

millega seoses esitati alusetult arveid 447 435,60 krooni ulatuses. Hageja väitel rentis kostja

samad seadmed välja EAS-le. Hageja on seisukohal, et kostja ei saanud rentida hagejale vara,

mis talle ei kuulunud ning et renditud vara kuulumine kostjale on tõendamata. Hageja ei

nõustunud sellega, et vaidlusalust lepingut muudeti nii käibemaksu, kasutusele antud seadmete

loetelu kui ka seadmete pühapäevadel töötamise eest koefitsiendi 1,5 kehtestamiseks suuliste

kokkulepetega, mis väidetavalt sõlmiti A. N isikus nii hageja kui kostja nimel. Seega väitis

hageja, et kostjale on alusetult tasutud kokku 3 299 297,36 krooni, kuid hagi nõuet ei suurendata.

Hageja, arvestades 1996 aasta jaanuarikuust kuni 2000 aasta augustini koostatud

rendimehhanismise kasutamise aktide kontrollimatust ja nendes esile toodud valeandmeid, mida

kasutati 15.01.1998 saldo teatise kinnitamiseks, palus kohtul tuvastada eelnimetatud aktide ja

saldoteatise tühisust. Hageja väitel allkirjastas aktid poolte nimel valdavalt A N , kes oli samal

ajal ka hageja juhatuse liige ja tegevjuht. Nii hageja kui ka kostja pearaamatupidajana töötas AJ .

Hageja juhatust hoiti teadmatuses renditud seadmete tegeliku kasutamise ulatusest kuni 2000

aasta oktoobrikuuni, sama aasta septembrikuus tagandati AN oma ametikohalt. Aktid on

koostatud ja allkirjad antud kohtuekspertiisi ja kriminalistikakeskuse ekspertiisiaktist tulenevalt

samaliigilise sinise pastapliiatsiga, mis viitab aktide koostamisele samaaegselt tagantjärele.

30.01.2006 taotles hageja kohaldada aegumist TsÜS § 146 lg 1 alusel kostja nõuetele, mis olid

esitatud pärast 01.07.2005 ning puudutavad perioodi kuni 01.07.2002.

Hageja vastuhagi ei tunnistanud ja palus selle rahuldamata jätta, hagi rahuldada ja kohtukulud

kostjalt välja mõista.

Kostja vastuväited ja vastuhagi asjaolud

Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete ja vastuhagi kohaselt

võttis hageja kostjalt 02.01.1996 sõlmitud rendilepingu alusel rendile lepingus märgitud

mehhanismid ja kasutas neid oma igapäevases tegevuses kuni rendilepingu lõpetamiseni. Lisaks

lepingus märgitud varale võttis hageja kostjalt rendile koopiamasina Xerox 5009 renditasuga

30,00 krooni päevas ja asfaldifreesi xxx renditasuga 320,00 krooni päevas. 06.08.1996 sõlmis

kostja Foreks Liisinguga kapitalirendilepingu nr. 906806 AG ekskavaator XXX, maksumusega

1 750 000,00 krooni rentimiseks ning tasus esimese sissemakse summas 450 625,00 krooni.

Samal päeval sõlmis hageja Foreks Liisinguga kapitalirendilepingu nr. 960806 AK, kuid selle

erinevusega, et renditava vara maksumuseks oli 485 625,00 krooni ja vara üleandmise päevaks

15.02.-27.02.1998. Tegelikult võttis hageja kohe 06.08.1996 nimetatud ekskavaatori kostjalt

rendile. Aastaid ei esitanud hageja kostjale pretensioone aktide ega arvete õigsuse osas.

10.10.2000 teatas hageja kostjale äriliste suhete lõpetamisest. 31.10.2000 esitas kostja hagejale

pretensiooni, milles nõudis rendilepingust tuleneva võlgnevuse 845 536,50 krooni tasumist.

10.11.2000 teatas hageja, et äriliste suhete lõpetamise tõttu ta võlgnevust ei tunnista, sisulisi

vastuväiteid pretensioonile ei esitanud. Kostja leiab, et hageja nõuded alusetult saadud või

säästetud vara tagastamise või kahju hüvitamise sätete alusel on asjakohatud, kuna nende sätete

alusel ei ole poolte vahel õigussuhteid tekkinud. Kostja andis hageja kasutusse seadmed ja

mehhanismid rendilepingu alusel, rendilepingu lõppemisel ostis hageja samad seadmed ja

mehhanismid kostjalt välja. Hageja ei ole tõendanud, et kostja juhatuse liige A.N esitas aktides

valeandmeid, tegi puhkepäevade arvel aktides juurdekirjutusi või esitas need tagantjärgi. Kohus

jättis hageja esitatud rendilepingu tühisuse tuvastamise hagi tsiviilasjas nr. 2/5/30-669/01 ja

endiste juhatuse liikmete vastu esitatud kahju hüvitamise hagi tsiviilasjas nr. 2/221-4189/03

rahuldamata. Kostja on seiskohal, et hageja väited seoses suhetega EAS ja renditud vara kostja

omandisse kuulumisega on asjassepuutumatud, kuna lubatud on seadmete allrendile andmine või

muul õiguslikul alusel rendileandja valduses oleva asja väljarentimine.

Kostja esitas 26.11.2002 vastuhagi põhivõla 845 536.50 krooni nõudes, 29.06.2005 vastuhagi

täiendustes suurendas nõuet põhivõla 240 401,40 krooni ja viiviste 221 712,34 krooni nõudega,

seisuga 23.01.2006 oli vastuhagi nõudeks 2 217 202,14 krooni.

Vastuhagi viimaste täpsustuste kohaselt on hagihinnaks 1 289 553,00 krooni, mis koosneb

põhinõudest 1 085 937,90 krooni, mis omakorda jaguneb 1998 aasta – 2000 aasta augustikuuni

esitatud arvete alusel tasumisele kuuluvast summast 845 536,50 krooni ja mille õigust kinnitas

hageja 31.08.2000 saldoteatisega ja 2000 septembrist - 2001 aasta veebruarini esitatud arvete

alusel tasumisele kuuluvast summast 240 401,40 krooni ning viivisest alates viimase arve

sissenõutavaks muutumisest 1.04.2001 kuni 30.06.2007 summas 203 615,00 krooni.

Kostja palus hagejalt välja mõista kohtukulud.

Kohtuotsuse põhjendused

Pooltevaheline

õigussuhe

põhineb

02.01.1996

sõlmitud

rendilepingul

ja

kuulub

võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse

rakendamise seaduse §-st 2, 11 ning 12 lg 2 tulenevalt lahendamisele enne 1.juulit 2002 kehtinud

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS), ENSV tsiviilkoodeksi (TsK) ja Eesti Vabariigi

rendiseaduse (RenS) sätete järgi.

RenS 02.01.96 kehtinud redaktsiooni § 2 lg 1 sätestas, et rendisuhte puhul kasutab üks isik

(rendile võtja ehk rentnik) lepingu alusel tasu eest teisele isikule (rendile andjale) kuuluvat vara.

RenS § 4 lg 1 kohaselt oli rendisuhte tekkimise aluseks rendileping, mis sõlmiti kas tähtajaliselt

või tähtaega määramata.

RenS § 17 lg 1 sätestas, et rendileping lõpeb, kui on möödunud selle tähtaeg, kui renditud vara

on hävinenud või muutunud kasutuskõlbmatuks või kui rentnik on selle välja ostnud või kui

rendile antud kinnisasi on sundvõõrandatud. Lõike 3 kohaselt loeti tähtaega määramata sõlmitud

leping sõlmituks määramata ajaks ning mõlemal poolel oli sel juhul õigus lõpetada leping igal

ajal, millest pidi aga teisele poolele kolm kuud ette teatama, kui lepingus ei olnud ette nähtud

teist aega.

RenS § 22 lg 1 sätestab, et lepingu lõppemisel on rentnik kohustatud tagastama vara

rendileandjale samas seisundis, milles ta selle sai, arvestades normaalset kulumist, või lepingus

määratletud seisundit.

Pooltevaheline rendileping, mille alusel võttis hageja rendile ekskavaatori XXXA, kettsae

traktori XXX, kallurid XXX, koormaauto xxx, elektrijaama BHG-40, vibroplaadi DYNAPAK ja

vibrorammi, sõlmiti 02.01.1996 tähtajaliselt kuni 31.12.1996 ja loeti pikenenuks juhul kui ükski

pooltest ei ole teatanud selle katkestamisest.

Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et leping pikenes pärast 31.12.1996 tähtaja möödumist

määramata ajaks. Rendileping ei reguleerinud lepingu lõpetamise korda ega etteteatamise

tähtaegu lepingu ühepoolsel lõpetamisel, kuid sätestas, et rendilepingu lõppemisel tuli renditud

masinad tagasi anda tehniliselt korrasolevatena üleandmisaktidega.

Kohtule esitatud hageja juhatuse esimehe A R (A R ) 10.11.2000 kirjast nr. 247 nähtub, et

hageja katkestas kirjaga nr. 206 10.10.00 kõik pooltevahelised ärilised suhted. Kostja esindaja

Peeter Nurga kirjast nr. 3 29.01.2001 hagejale nähtub, et ekskavaatori XXX ja kalluri

XXXregistreerimismärk xxx osas loeti pooltevaheline seadmete rendileping lõppenuks alates

18.01.2001 ning paljundusmasina XEROX osas alates 20.09.2000. Teiste seadmete, kalluri XXX

registreerimismärk xxx, traktori XXX juurde kuuluva kettsae, elektrijaama BNG-40, vibroplaadi

DYNAPAK ja vibrorammi üleandmise ajast ja kohast palus kostja teatada kolm päeva varem.

Pooltel ei ole vaidlust, et kostja kirjas märgitud ekskavaatori XXX ja kalluri

XXXregistreerimismärk xxxtagastas hageja rentnikuna kostjale 18.01.2001.

Kohtule esitatud arvest nr. 4-2/2001 26.02.2001 ja ostu-müügilepingust nr. 3/2001 26.02.2001

nähtuvalt müüs kostja hagejale kalluri XXXregistreerimismärk 649 AJI 26.02.2001, arvest nr. 5-

2/2001 26.02.2001 ja ostu-müügilepingust nr. 4/2001 müüs kostja hagejale elektrijaama BNG-

40, vibroplaadi DYNAPAK, paljundusmasina XEROX, asfaldifreesi ja vibrorammi. Vaidlust

müügiarvete tasumises ja ostetud vara valduse üleminekus pooltel ei ole.

Rendilepingu lõppemise aja ja õigusliku aluse tuvastamisel tuleb lähtuda RenS §-s 17 sätestatust,

kuna pooled seda lepingus ei reguleerinud. Hageja ei ole esile toonud hagi asjaoluna ega esitanud

kohtule tõendeid selle kohta, et 10.10.2000 kirjale nr.206, millega katkestati kostjaga kõik

ärilised suhted oleks eelnenud RenS § 17 lg 3 sätestatud kolmekuuline etteteatamine.

TsÜS 02.01.96 kehtinud redaktsiooni § 66 lõige 1 sätestas, et tehing, mis on vastuolus

põhiseadusliku korra või heade kommetega, on tühine ja lõige 2 sätestas, et seadusega vastuolus

olev tehing on tühine, välja arvatud, kui seadust ei ole oluliselt rikutud.

Seega oli lepingu hagejapoolne lõpetamine 10.10.2000 kolmekuulise etteteatamiseta vastuolus

RenS § 17 lõikega 3 ja vastavalt varemkehtinud TsÜS § 66 lg 2 tühine, kui seadusega vastuolus

olev tehing.

Kohus on seisukohal, et pooltevaheline rendileping lõppes RenS § 17 lg 1 alusel renditud vara

osaliselt tagastamise ja osaliselt välja ostmisega 26.02.2001.

Rendilepingu sõlmimise ajal kehtinud RenS § 6 lõige 1 sätestas, et rendi suurus ja maksmise

kord määratakse rendilepinguga ja lõige 3, et rentnik maksab peale rendi Eesti Vabariigi

seaduses ettenähtud makse, kui see ei ole Eesti Vabariigi seaduse või lepingu järgi rendile andja

kohustus.

Rendilepingu punktide 4 ja 5 kohaselt pidi rentnik maksma rendile andjale kokkulepitud

rendisumma, mis määrati kindlaks igale masinale vahetuse kohta. Rendisumma ei sisaldanud

masinistide ega kütuse ja määrdeainete maksumust.

Rendilepingus ei olnud kokkulepet, et seaduses ettenähtud maksud maksab rendile andja, seega

RenS § 6 lõikest 3 tulenevalt pidi hageja vaidlustatud käibemaksu maksma lisaks kokkulepitud

rendisummale, mistõttu ei ole käibemaksuna kostjale tasutud summa alusetult makstud.

Tulenevalt sätte sõnastusest ning kohtupraktikast 1996 aastal ja sellele eelnevast ajast, ei pidanud

pooled ette nägema, et käibemaks peab tingimata sisalduma lepingu lõpphinnas. Kohus on

seisukohal, et AN hageja juhatuse liikmena võis käibemaksu lepingu hinnale lisamise ka heaks

kiita.

Rendilepingust ei tulene, et pooled oleksid pidanud rendile antud masinate töötamise aega

kahepoolselt allkirjastatud aktides kajastama, kuid siiski on kohtule tõenditena aktid renditud

masinate töötamise aja kohta alates 1996 aasta jaanuarikuust kuni 2000 aasta augustikuuni

kahepoolselt allkirjastatuna esitatud. Aktid on hageja nimel allkirjastanud valdavalt A N .

Hageja väited, et eelnimetatud aktid on koostatud tagantjärele, on tõendatud osaliselt samade

poolte vahel rendilepingu tühisuse tuvastamise hagis, tsiviilasi nr. 2/5/30-669/01, läbiviidud

ekspertiisiga, mille kohta koostatud ekspertiisiaktis nr. DM-288-02/2375 02.07.2002 on

eksperdid avaldanud arvamust, et vaidlustatud aktidel aastatest 1996-2000 on rendilevõtja

allkirjad jäetud samaliigilise värvainega sinise pastapliiatsiga ja rendileandja allkirjad

samaliigilise värvainega sinise tindipliiatsiga, mis viitab nimetatud aastatega dateeritud

dokumentidel samade isikute allkirjade kirjutamist samu kirjutusvahendeid kasutades ning

tunnistajana ülekuulatud AJ i ütlustega selle kohta, et akte, arvestusi masinate rendi aja ja koha

kohta nägi tema esmakordselt 2000 aasta kevadel, koheselt neid ei olnud ning et pooltevaheline

arveldamine toimus üksnes temale esitatud arvete alusel.

Tõenditena kohtule esitatud aktide uurimisel selgus, et aastatel 1996-1998 allkirjastatud aktides

esines nii arvutusvigu kui ka ilmseid ebatäpsusi töö- ja puhkepäevade ning masinavahetuste

arvestuses.

Aktid 2000 aasta aprillikuu ja maikuu kohta on allkirjastanud hageja esindajana juhatuse liige A

R (A R ). Esitatud aktid ja arved on vastavuses, millest saab järeldada, et aktid koostati

samaaegselt arvetega ja said olla arvete koostamisel aluseks. Aktide esitamise aeg ühtib

tunnistaja AJ i ütlustega selle kohta, millal tema akte nägi.

Eeltoodud tõenditest järeldab kohus, et vaidlustatud aktid ei olnud kuni 2000 aasta märtsikuuni

kostja esitatud arvete aluseks, vaid need esitati hagejale 2000 aasta kevadel tagantjärele muudel

põhjustel, kas seoses hagejapoolsete nõudmiste esitamisega või juhatuse liikmete vahel 2000

aastal tekkinud konfliktide tõttu, mis selgitab ka arvukate hooletusest või kiirustamisest

tulenevate ebatäpsuste olemasolu aktides.

TsÜS § 69 sätestas, et tehing, mille pooled on teinud kavatsuseta luua õiguslikke tagajärgi on

näilik ja tühine. Kohus on seisukohal, et alates 1996 aasta jaanuarikuust kuni 2000 aasta

märtsikuuni koostatud aktid olid tehtud ilma kavatsuseta luua õiguslikke tagajärgi, seega

näilikud ja tühised, sest poolte vahel olid õiguslikud tagajärjed st. renditud vara eest tasumise

kohustus täidetud üksnes esitatud arvete alusel.

Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi aktide tühisuse tuvastamise nõudes rahuldamisele osaliselt -

1996 aasta jaanuarist kuni 2000 aasta märtsikuuni allkirjastatud rendimehhanismide kasutamise

aktide osas.

Hageja palus tuvastada 15.01.1998 aasta saldoteatise tühisus, kuna saldoteatis koostati

eelnimetatud aktides toodud valeandmete alusel. Sellekohane hageja väide on tõendamata ja

vastuolus tunnistaja AJ i ütlustega selle kohta, et saldoteatised koostati algdokumentide alusel,

kajastasid selle tegemise hetkel äriühingute vahelist rahalist seisu ja olid õiged. Kuna tunnistaja

andis ütlusi, et ta nägi akte alles 2000 aasta kevadel, siis on välistatud saldoteatiste koostamine

aktide alusel. Teisi asjaolusid ja tõendeid hageja antud nõude kohta esitanud ei ole, seega tuleb

hagi 15.01.1998 aasta saldoteatise tühisuse tuvastamise nõudes jätta tõendamatuse tõttu

rahuldamata.

Eelnimetatud aktide tühisusele vaatamata on tunnistaja AJ i ütlustega tõendatud, et äriühingud

rentisid teineteisele masinaid, et kostja rentis hagejale koopiamasinat, traktorit, xxxx-tüüpi

veoautosid, traktori lisaseadet xxx, XXX, mille eest kostja tasus liisingumakseid liisingufirmale

ja hageja kostjale, koormaautot Xxx mis müüdi hagejale.

Et kostja andis hagejale rendile masinaid ja seadmeid on tõendatud alljärgnevate kirjalike

tõenditega:

12.01.2001 hageja peamehaaniku, alates 26.10.1999 hageja nõukogu liikme, A.R koostatud

õiendiga kostja mehhanismide võimalike töövahetuste kohta hageja objektidel, milles on

märgitud kostjalt rendile võetud masinatena ekskavaatorit xxx, xx, xxx asfaldifreesi xxx,

ekskavaatorit XXX ja koormaautot;

Kostja kirjaga nr. 3 29.01.01 rendilepingu täitmise kohta, millest on rendile antud masinate ja

seadmetena

märgitud

ekskavaatorit

XXXA,

kallurit

XXX

registreerimismärk

xxx,

paljundusmasinat XEROX, kallurit XXX registreerimismärk xxx, traktori XXX juurde kuuluvat

kettsaagi, elektrijaama BNG-40, vibroplaati DYNAPAK ja vibrorammi.

Kohtule esitatud arvega nr. 4-2/2001 26.02.2001 ja ostu-müügilepinguga nr. 3/2001 26.02.2001,

millest nähtuvalt müüs kostja rendilepingu lõppemisel hagejale kalluri XXX registreerimismärk

xxx 26.02.2001, arvega nr. 5-2/2001 26.02.2001 ja ostu-müügilepinguga nr. 4/2001 millest

nähtuvalt müüs kostja hagejale elektrijaama BNG-40, vibroplaadi DYNAPAK, paljundusmasina

XEROX, asfaldifreesi ja vibrorammi.

Vaidlustamata asjaoluga, et kostja kirjas nr. 3 29.01.01 märgitud ekskavaatori XXX ja kalluri

XXX reg. märk xxxtagastas hageja rentnikuna kostjale 18.01.2001.

FLAs-i 06.08.1996 kostjaga sõlmitud kasutusrendilepinguga nr. 960806AG, mille kohaselt võttis

kostja rendile roomik-ekskavaatori XXX, omafinantseeringuga 450 625,00 krooni, vara

maksumusega 1 750 000 krooni, mis anti üle lepingu sõlmimise kuupäeval 06.08.1996 ja kuulus

rendileandjale tagastamisele 15.02.1998; hagejaga sõlmitud kapitalirendilepinguga nr.

960806AK vara maksumusega 485 625,00, vara üleandmise tähtajaga 15.02.-27.02.1998 ja

FLAS-i ja kostja vahel sõlmitud roomik-ekskavaator JSB JS 300 üleandmis-vastuvõtu aktiga

06.08.1996, millel on hageja esindaja A R (A R , alates 20.01.2000 juhatuse liiga), resolutsioon

ekskavaatori ekspluatatsiooni võtmise kohta ning millest kohus saab järeldada, et hageja sai

06.08.1996 kostjalt FLAS renditud roomik-ekskavaatori XXX allrendile kuni selle

kapitalirendilepingu alusel 1998 aasta veebruarikuus FLAS rendile võtmiseni.

Tallinna Linnakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsustega tsiviilasjas nr. 2/5/30-669/01,

milles kohus tuvastas, et pooltevaheline rendileping oli reaalne ega olnud sõlmitud eesmärgiga

kanda AS A raha üle AS A ilma renditeenust kasutamata. Muuhulgas tuvastas kohus

tunnistajana üle kuulatud hageja esindaja IT ütluste alusel, et pooltevahelise rendilepingu puhul

oli tegemist raamlepinguga, mille alusel telliti vajadusel lepingus nimetatud seadmeid ja

masinaid.

12.01.2001 hageja peamehaaniku A.R koostatud õiendist ja kostja 31.01.03 nr. 18 teatisest

täiendavate arvete kohta nähtub, et lepingus nimetatud mehhanismi kettsaag XXX on pooled

nimetanud ka asfaldifreesiks xxx või Aligator, mistõttu on ainetu vaidlus selle üle kas tegemist

on sama mehhanismiga.

Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et lisaks lepingus märgitud masinatele ja seadmetele olid

hagejale rendile antud ekskavaator JSB JS 300 ja koopiamasin XEROX 5009.

Kuna AN oli hageja juhatuse liikmeks, rendilepingule ei olnud seadusega sätestatud kirjaliku

vormi nõuet ning rendilepingu sõlmimine täiendavatele masinatele - ekskavaatorile JSB JS 300

ja koopiamasinale XEROX 5009 ei väljunud hageja igapäevase majandustegevuse raamest, siis

oli eelnimetatud vara rentimine kehtiv ning hagejal tuli renditud vara eest kostjale maksta.

Järelikult põhinevad vaidlusalused suhted üksnes rendilepingul.

Hageja on väitnud, et kostja ei olnud õigustatud rentima temale mittekuulunud vara ning, et

samu seadmeid renditi ka teistele äriühingutele, kostja omakorda, et hageja rentis kostjalt rendile

võetud vara edasi teistele äriühingutele ja teenis sellistelt tehingutelt suuri kasumeid, kuna tema

määratud rendihinnad olid hagejale väga soodsad. Avaldustes on esile toodud poolte suhted EAS

, OÜ Vast jt.

Kohus on seisukohal, et RenS §-st 9 tulenevalt oli rendile andja nõusolekul renditud vara

allrendile andmine lubatud, mistõttu võisid mõlemad pooled anda vara allrendile st. kostja võis

anda hagejale allrendile kolmandale isikule kuuluvat vara ja hageja võis kostja nõusolekul anda

allrendile kostjalt rendile võetud vara ning see ei välistanud nendevahelist rendisuhet. Järelikult

ei oma antud vaidluse lahendamisel tähtsust renditud vara omandisuhted ega selle tõendamiseks

esitatud tõendid.

Nagu eespool juba märgitud, tuvastasid kohtud tsiviilasjas nr. 2/5/30-669/01 hageja esindaja IT

ütluste alusel, et pooltevahelise rendilepingu puhul oli tegemist raamlepinguga, mille alusel telliti

kostjalt vajadusel lepingus nimetatud seadmeid ja masinaid.

Seega sõltus renditud vara eest arvele märgitud ja tasumisele kuuluv summa renditud vara

kasutamise ajast ja võiski erineda kuude ja aastate lõikes. Arvestades masinate maksumust ja

nende kasutamise vajaduse muutumist, oli põhjendatud masinate rentimine ja allrentimine

mitmete äriühingute vahel. Pooltevahelist rendisuhet ja selle alusel kohustuste tekkimist ei

välista ka asjaolu, et hagejale endale kuulusid samal ajal samad masinad või mehhanismid või, et

ta rentis neid kolmandatelt isikutelt, sest äriühingute tegevusvaldkonda arvestades võidi tööde

teostamisel aegajalt vajada palju suuremat hulka töövahendeid kui omati või ühelt rendileandjalt

renditi.

Poolte esitatud tõendite – kolmandate isikutega AS E, OÜ V , AS A , S E OÜ jt. seotud arvete-

saatelehtede, tööde vastuvõtmise aktide, faktuur-arvete jms, kohta peab kohus vajalikuks

märkida, et tõenditel märgitud mehhanismide identifitseerimine kas kostjale, hagejale või

kolmandatele isikutele kuuluvatena ei ole võimalik, kuivõrd märgitud on üksnes töö või

mehhanismi või masina üldnimetus, mitte aga registreerimismärke või muid konkreetse

mehhanismi või masina identifitseerimist võimaldavaid tunnuseid, näit. masinate või seadmete

ehitusaasta, VIN-koodid, kere, mootori, muude detailide numbrid vms.

ENSV Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 ja 174 kohaselt tuli kohustised täita nõuetekohasel viisil ja

kindlaksmääratud tähtajaks ning ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud.

Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et valdavalt on kostja esitanud hagejale arveid renditud vara

eest, kuid poolte vahel on esinenud ka vara ostu-müüki. Nii nähtub arvetest 12 03.05.1996

koormaauto xxx ost-müük, arvetest 4-2/2001 ja 5-2/2001 26.02.2001 kalluri XXX

registreerimismärk xxx elektrijaama BNG-40, vibroplaadi DYNAPAK, paljundusmasina

XEROX, asfaldifreesi ja vibrorammi. Tallinna Ringkonnakohtu otsuses nr. 2“/743/04 on

tuvastatud traktori XXX/xxx registreerimismärgiga xxx müügitehing 23.04.2006. Pooled ei ole

hagi viimastes täpsustustes esitanud nõudeid vara müügitehingute alusel.

Pooled on rendisuhtest tulenevate nõuete ja kohustiste täitmise tõendamiseks esitanud kohtule

arveid, akte, maksekorraldusi, pangakontode väljavõtteid, saldoteatisi ja majandusaastaaruandeid

ajavahemiku 1996 kuni 2002 kohta.

Perioodil 1996 – 2000 hagejalt kostjale arvete tasumist tõendavate maksekorralduste ja

pangatoimingute väljavõtete selgitustest ei ole võimalik järeldada, missuguseid arveid või

võlgnevusi on tasutud või mille eest on sooritatud ettemakse, sest kui üksikud arved välja arvata,

näit. nr. 4 05.03.1996, nr. 5 05.03.1996, nr. 11 15.05.1996, piirduvad ülekannete selgitused

märkustega „kreditoorne võlgnevus“, „teenuste eest“ või „ettemaks“ ja makstud summad on

ümardatud ega lange kokku arvetel märgitud summadega. Kuna pooled keeldusid maksete

tasumisega seotud asjaolusid konkreetselt esile toomast väites, et nad ei tea ega mäleta

rahaülekannetega seotud asjaolusid, siis tugineb kohus arvete esitamise ja tasumise hindamisel

poolte vahel viie aasta vältel kujunenud praktikale, majandusaastaaruannetele ja saldoteatistele,

mis poolte ühise pearaamatupidaja AJ i tunnistajana antud ütluste kohaselt olid õiged ja

kajastasid poolte rahalist seisu sellel hetkel.

Kohtule esitatud vastuhagis ei ole kostja hageja vastu nõuet 1996-1997 aastal esinenud

võlgnevuste osas esitanud, millest kohus saab järeldada, et hilisemate laekumistega on kostja

hageja võlgnevused tasutuks lugenud. Vastuhagi kohaselt on kostja esitanud nõuded hageja vastu

aastate 1998-2000 eest summas 845 536,50 krooni ja täiendavalt 2000 ja 2001 esitatud arvete

eest summas 240 401,40 krooni.

1998 aastal on kostja esitanud arveid hagejale kokku 595 089,35 krooni eest, lugenud nendest

makstuks 355 607 krooni ja võlgnevuseks 246 982,35 krooni, 1999 aastal on kostja esitanud

arveid hagejale kokku 333 043,20 krooni eest ja lugenud võlgnevuseks 333 043,20 krooni, 2000

aastal on kostja esitanud arveid hagejale kokku 403 253,20 krooni eest ja lugenud võlgnevuseks

403 253,20 krooni, 2001 aastal on kostja esitanud arveid hagejale kokku 195 880,00 krooni eest

ja lugenud võlgnevuseks 102 660,00 krooni, tasutud on müügiarved kokku summas 93 220,00

krooni eest.

1996 aasta kostja majandusaasta aruande kohaselt oli tal majandusaasta lõpul nõudeid ostjate

vastu kokku 9 593 krooni eest, kuid hageja võlgnevust ta 1996 aastal esile toonud ei ole.

Kostja 15.jaanuari 1998 saldoteatise kohaselt oli seisuga 31.12.97 hageja võlg kostja ees

607 107,15 krooni, sama summat kajastab täiskroonides kostja 1997 aasta majandusaasta

aruanne seisuga 31.12.1997 nõuetena ostjate vastu.

1998 aasta kostja majandusaasta aruanne kajastab aasta algul nõudeid ostjate vastu kokku

summas 607 107 krooni, aasta lõpul nõudeid ostjate vastu kokku summas 786 696 krooni.

31.12.1999 kostja majandusaastaaruandes esitatud bilansi kohaselt nõue aasta algul 786 696

krooni, aasta lõpul 659 240 krooni, samas summas on väljastatud hageja saldoteatis 15.01.2000.

Hageja saldoteatise kohaselt 31.08.2000 seisuga on kohustused kostja ees 845 536,50 krooni,

saldoteatise on kostja kinnitanud. Seisuga 31.12.2000 oli kostja majandusaastaaruande lisa 3

kohaselt nõue 1 027 386, kostja väljastatud saldoteatise kohaselt 31.01.2001 märkis ta hageja

võlgnevuseks 1 027 386.38, hageja aktsepteeris võlgnevust osaliselt summas 845 536,50 ja

keeldus aktsepteerimast rendiarveid summas 181 850 krooni eest. 2000 aasta äriregistrile

esitatud hageja majandusaasta aruandes, mille koostamise ajal oli hageja juhatuse liikmeks A R

ning nõukogu liikmeteks A B , IT ja A R – on võlg kostjale 845 537 krooni.

Kostja 2001 majandusaastaaruande lisa 6 kohaselt oli seisuga 31.12.2001 hageja võlgnevus

1 085 937 krooni, saldokinnitust võlgnevusele ei ole, kostja 2002 aastal seisuga 31.12.2002

hagejale saadetud saldoteatist võlgnevuse 1 085 937,90 krooni kohta hageja kinnitanud ei ole.

Hageja saldoteatis, mis oli seisuga 31.08.2000 kinnitatud poolte juhatuse liikmete AJ i ja A N i

poolt langes kokku hageja 2000 aasta majandusaastaaruandes kajastatud võlgnevusega.

Hageja vastuväited võlgnevuse puudumise ja kostjale enammaksmise kohta on maksekorralduste

selgituste puudulikkuse ja järjepideva kreditoorse võlgnevuse tõttu, mis on tõendatud poolte

vahel kinnitatud saldoteatiste ja majandusaastaaruannetega, tõendamata.

Eeltoodud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et seisuga 31.08.2000 oli hageja võlgnevus kostja

ees 845 536,50 krooni.

Võlgnevuse summas 240 401,40 krooni tõendamiseks on kostja esitanud rendiarved nr. 9

29.09.2000 summas 45 323,80 krooni, nr.10 06.11.2000 summas 46 208,80 krooni, nr. 11

11.12.2000 summas 46 208,80 krooni, nr. 12 03.01.2001 summas 44 108,40 krooni, nr. 3

31.01.2001 summas 37 288,00 krooni ja nr.6 28.02.2001 summas 21 263 krooni. Arvetes ja

teatises 31.01.2003 nr. 18 on kostja märkinud ära nii rendile antud mehhanismide nimetused,

töövahetuste arvu ja hinna.

Hageja on kirjades 10.11.2000 247, arvete tasumisest keeldunud põhjusel et oktoobris teenuseid

ei ole tellitud, mehhanismid ei ole töötanud ning tööd on dokumentidega kinnitamata. Muus osas

ei ole hageja võlgnevust kirjas 02.01.2002 ja kirjas „vastuses kostja arvele 102 30.06.2004“

aktsepteerinud põhjusel, et poolte vahel on kohtuvaidlus.

Kohus on seiskohal, et hageja keeldumised viimaste arvete tasumisest on põhjendamatud ja

tõendamata. Poolte vahel kestsid rohkem kui viis aastat järjepidevad rendisuhted, kusjuures

väljakujunenud praktika kohaselt aktsepteeris hageja juhatuse liikmete A N i ja AJ i isikus

kostja esitatud arveid ja tasus need enam kui nelja aasta vältel nõudmata kostjalt masinate ja

seadmete tööaja kohta aruannete või aktide esitamist. Alates 2000 aasta aprillist kuni

augustikuuni aktsepteeris hageja ja tasus kostjale arvete ja aktide alusel, milles olid analoogiliselt

viimase kuue arvega lahti kirjutatud rendile antud mehhanismi nimetus, tööaeg ja hind. Kuna

vaidlus puudub, et renditud masinad ja mehhanismid olid hageja valduses kuni nende

tagastamiseni või väljaostmiseni 2001 aasta veebruarikuus, siis on kohtul alust arvata, et hageja

jätkas ka renditud vara kasutamist. Vastupidist ei ole hageja tõendanud.

Hageja on korduvalt väitnud, et tal puudusid andmed selles osas, milliseid kostja masinaid,

mehhanisme ja seadmeid ning millises ulatuses tegelikult kasutati, samas ei ole ta esile toonud

ühtegi mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud rohkem kui viie aasta vältel renditud seadmete

kasutamist kontrollida, sest masinate ja mehhanismidega ei töötanud mitte juhatuse liige A N ,

vaid hageja teised töötajad, kelle töötamise kohta puhkepäevadel on hageja välja andnud ka terve

rea käskkirju. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et hageja töö korraldajateks olid peale juhatuse

liikmete tehnikadirektor IT, tootmisosakonna juhataja A.B , peamehhaanik A.R ja hilisem

juhatuse liige A R .

Hageja etteheited kostjale selles, et AN hageja juhatuse liikmena ei teavitanud oma tegevusest

teisi äriühingu juhtorganeid - üldkoosolekut ja 1997.a. moodustatud nõukogu, on asjakohatud,

sest tegemist oli äriühingu sisesuhtega, mida kostja ei saanud mõjutada. Hageja juhatuse liikme

tegevust sai mõjutada hageja ise järelevalve teostamisega juhatuse tegevuse üle ning juhatuse

liikme vastutusele võtmisega. Et ANj a AJ hageja juhatuse liikmetena hagejale tegelikult kahju

ei ole tekitanud ja hageja sellekohased väited on paljasõnalised, on tõendatud asjaoluga, et kohus

jättis hageja endiste juhatuse liikmete A N i ja AJ i vastu esitatud kahju hüvitamise hagi

rahuldamata.

Asjakohatud on hageja etteheited kostjale selles, et AN oli samaaegselt nii hageja kui ka kostja

juhatuse liikmeks ja AJ poolte juures pearaamatupidajaks, sest tegemist oli hageja enda otsusega

valida juhatuse liikmeteks ja pearaamatupidajaks isikud, kes olid seotud samal ajal kostjaga.

Seega on kohus seisukohal, et kostja vastuhagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub

põhinõudes summas 1 085 937,90 krooni rahuldamisele.

TsK § 231 järgi oli rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma

viivitatud aja eest viivitatud summalt kolm protsenti aasta, kui lepingust ei tulenenud teisiti.

Kostja on vastuhagis esitanud viivise nõude alates 01.aprillist 2001, 6 aasta ja 3 kuu eest,

summas 203 615 krooni, mis on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kuna kostja ei ole pärast 01.07.2005 nõuet suurendanud, vaid 16.07.2007 täpsustatud vastuhagis

vähendanud, siis aegumise küsimust enam ei tõusetu.

Seega kuulub kostja vastuhagi rahuldamisele täies ulatuses summas 1 289 553,00 krooni.

Kohus on seisukohal, et põhihagi 1 193 080 krooni nõudes on põhjendamata, tõendamata ning

tuleb rahuldamata jätta.

Kuna kohus jättis hageja esitatud rendilepingu tühisuse tuvastamise hagi tsiviilasjas nr. 2/5/30-

669/01 rahuldamata, siis ei ole poolte vahel tekkinud õigussuhteid TsK § 477 alusel, mis sätestab

alusetult omandatud või säästetud vara tagastamise kohustuse.

Kohus on eelpool tuvastanud, et poolte vahel oli kehtiv rendisuhe, mille alusel andis kostja

hagejale vara rendile ning esitas tasumiseks arveid, sealhulgas ekskavaatori XXX ja

koopiamasina XEROX 5009 eest, millise tehingu tegi hageja nimel juhatuse liige A N .

Kuna kohus tuvastas hageja nõude alusel 1996 aasta jaanuarist kuni 2000 aasta märtsikuuni

kostja koostatud aktide tühisust, siis on hagi tõendamata selles, et kostja esitatud arvetes esines

juurdekirjutusi mehhanismide, töövahetuste ja puhkepäevade arvel ning arvutusvigu hageja

kahjuks. Kohus ei saa tühiseks tuvastatud aktide alusel pidada hageja nõuet tõendatuks, teisi

tõendeid hageja oma nõude tõendamiseks ei ole esitanud. Aktides, alates 2000 aasta aprillikuust,

mida kohus pidas kehtivaks, juurdekirjutusi töövahetuste ning puhkepäevade arvel ja arvutusvigu

hageja kahjuks ei esine.

Kohus on eelpool põhjendanud, miks vara kuuluvus ja rendi- või ka allrendilepingud teiste

äriühingutega ei välistanud vara rentimist poolte vahel ja käibemaksuga seonduvat.

I.T , A.B ja A.R kohtu jaoks koostatud kirjalikud õiendid ei vasta tõendi nõuetele, kuna

tunnistajate ütlused pidid 2001 aastal kehtinud tsiviilkohtumenetlusseadustiku (TsMS) kohaselt

olema antud suuliselt kohtuistungil ning kehtiva menetlusseaduse kohaselt saab tunnistajate

kirjalikke ütlusi arvestada, kui need on antud kooskõlas TsMS § 253.

Poolte esitatud tabeleid ei pea kohus iseseisvateks tõenditeks.

Eeltoodut arvesse võttes leidis kohus, et AS A hagi OÜ A vastu 1 193 080,0 krooni nõudes ning

15.01.1998 aasta saldoteatise tühisuse nõudes tuleb jätta rahuldamata ning nõudes tuvastada

poolte 1996 aasta jaanuarist kuni 2000 aasta augustini allkirjastatud rendimehhanismide

kasutamise aktide tühisus rahuldada osaliselt ning tuvastada 1996 aasta jaanuarist kuni 2000

aasta märtsikuuni allkirjastatud rendimehhanismide kasutamise aktide tühisus. OÜ A vastuhagi

AS A vastu 1 289 553,00 krooni nõudes kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3

tuleneb, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse

menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 01.01.2006 kehtinud

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

TsMS § 46 p 1 ja 2 kohaselt olid kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamiskulud, § 52 p 4

kohaselt oli asja läbivaatamiskuluks poole õigusabikulu.

TsMS § 50 lg 3 kohaselt kui hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatust vähem, võib kohus

riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses välja mõista kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades

käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut.

Vastavalt TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt

poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati

osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga

võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti.

TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja

vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul

kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud

osast kostjale.

TsMS § 61 lg 1 p 2 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja

vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul

kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse.

Hagi esitamise ajal 17.01.2001 kehtinud riigilõivuseaduse RLS § 37 lg 1 kohaselt tuli

hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu lähtudes hagihinnast seaduse lisa 2 järgi või kindla

summana. Sama paragrahvi 3-nda lõike järgi tuli mittevaralise (või hindamisele mittekuuluva)

hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu 60 krooni ja seaduse lisa 2 järgi hagilt hinnaga kuni

1 200 000 krooni 52 000,00 krooni.

Asjas esitatud riigilõivu tasumist tõendavatest dokumentidest ja hageja kohtukulude

nimekirjadest nähtub, et hageja tasus hagi esitamisel 17.01.2001 riigilõivu üksnes rahaliselt

nõudelt 1 193 080 krooni 52 000 krooni, kuid tasumata on jäänud riigilõiv 60 krooni

mittevaraliselt nõudelt.

Kehtiva TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul on hagihind

15 000,00 krooni, millelt kehtiva RLS § 56 lg 1 ja lisa 1 järgi on riigilõiv 15 000,00 krooni.

Hageja täiendas hagiavaldust 28.05.2007 nõudega tuvastada 15.01.1998 saldoteatise tühisust,

milles tasumisele kuuluvat riigilõivu saab kohus TsMS § 134 ja RLS lisa 1 riigilõivu

täismäärasid ja tsiviilasja hinda arvestades pidada varemtasutud riigilõivuga tasutuks.

Kohus võttes arvesse, et AS-i A hagiavalduses OÜ A vastu esitatud kolmest haginõudest

rahuldas kohus ühe hinnata haginõude ja jättis rahuldamata ühe hinnata haginõude ja hinnaga

haginõude ning rahuldatud haginõude keerukust, leidis, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja

mõista vajalik ja põhjendatud tasu esindaja poolt osutatud õigusabi eest, mis on 3000,00 krooni.

Riigilõiv 60,00 krooni tuleb kostjal hagi rahuldamise tõttu tasuda, mitte hagejale, sest hageja ei

ole seda kulu kandnud, vaid riigituludesse.

Kostja kohtukulude nimekirjast nähtub, et kostja palus hagejalt välja mõista kohtukulu kokku

96 100 krooni, mis koosneb riigilõivust 43 000 krooni ja esindaja õigusabikulust 53 100 krooni.

Kostja on tasunud vastuhagi esitamisel ja haginõude suurendamistel kokku hagihinnalt

2 217 202,14 krooni riigilõivu kokku 88 000 krooni.

Võttes arvesse, et kostja OÜ A vähendas viimase hagiavalduse täpsustusega vastuhagi hinda

1 289 553 kroonile, siis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista taotletud riigilõiv 43 000 krooni

ning asja keerukust arvestades vajalik ja põhjendatud tasu esindaja poolt osutatud õigusabi eest

53 100 krooni, kokku 96 100,00 krooni.

Kohtunik: /allkiri/