Legislator Case Law & Legislation
2-08-13092/3 AI generated

2-08-13092/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-08-13092/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista APilt 4 182,40 (neli tuhat ükssada kaheksakümmend kaks krooni 40 senti) avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

Legislator headnote

AI generated

2-08-13092/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

Keywords

AI generated
late objection to debt enforcement direct claim against the insurer third-party claim procedure in attachment fraudulent insurance claim outstanding insurance premiums justified insurer position
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viivi Villemson

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2008. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-13092

Tsiviilasi

AS-i E hagi APi vastu 4 182,40 krooni saamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS E (registrikood XXX, asukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja Marlen Šarton

Kostja AP (isikukood XXX, elukoht XXX)

Menetlustoimingu tegemise

viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista APilt 4 182,40 (neli tuhat ükssada kaheksakümmend kaks krooni 40 senti)

AS-i E kasuks.

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta APi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416

nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku

(kirjalik vastus ja tõendid).

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto nr

10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.

Asjaolud

09.04.2008 esitas AS E hagi APi vastu 4 182,40 krooni saamiseks. Nõue tulenes poolte vahel

31.12.1997 sõlmitud liitumislepingust, mille alusel esitatud arved jättis kostja tasumata.

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ning andis tähtaja vastamiseks. Kostja sai kirjaliku vastuse

esitamise nõude kätte 15.05.2008. Kostja vastust 20 päeva jooksul ei esitanud. Kostjat on

hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata

täidetavaks.

AS-i E ja APi vahel 31.12.1997 sõlmitud liitumislepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse

rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse

enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb

kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või

lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne

lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada

vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191

lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma,

millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase

täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist

või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud.

Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi

on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 4 182,40 krooni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse

alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2

kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme

kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Viivi Villemson