2-08-7935/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine

10. juuni 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-08-7935 AS Eesti Krediidipank versus Rain Rand, hagi põhivõlgnevuse 32000 krooni ja kõrvalnõuete saamiseks Kohtunik Kalev Kuningas Hageja AS Eesti Krediidipank (registrikood 10237832; aadress Narva mnt 4, 15014 Tallinn) Hageja esindaja Tarvo Ilves Kostja Rain Rand (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxx xxx xx-xxx, xxxxx xxxxxxxx) Asja lahendamine kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused.

1. Rahuldada hagi täielikult ja välja mõista Rain Rannalt põhivõlg summas 32000 krooni, intressivõlg summas 3284 krooni 68 senti, viivis summas 1965 krooni 67 senti ja leppetrahv ning dokumendi koostamise tasud 900 krooni AS-i Eesti Krediidipank kasuks.

2. Jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda ja välja mõista Rain Rannalt 2000 krooni menetluskulu AS-i Eesti Krediidipank kasuks.

3. Määrata kohtuotsus viivitamata täitmisele.

4. Selgitada, et TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul.

5. Selgitada, et TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule otsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Asjaolud Hageja on esitanud hagi kostja vastu võlgnevuse 32000 krooni ja kõrvalnõuete saamiseks. Hageja ja kostja sõlmisid 12. juulil 2007 laenulepingu nr 20002. Lepingu alusel laenas hageja kostjale 32000 krooni laenusumma tagastamise lõpptähtajaga 11. august 2009. Lepingu punkti

2.3 järgi oli intressimäär 16% aastas. Alates septembrist 2007 tekkisid kostjal viivitused lepingust tulenevate laenumaksete tasumisel. Kuna kostja võlgnevust ei kustutanud, teatas hageja kostjale 08. jaanuaril 2008 lepingu ülesütlemisest. 03. märtsi 2008 seisuga on kostja võlgnevus: põhinõue 32000 krooni, intress 3284,68 krooni, viivitusintress 1965,67 krooni ja leppetrahv ning tasud 900 krooni, kokku 38150,35 krooni. Kohus on andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja ja saatnud kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega, kohustusega vastata kohtule hiljemalt 04. juuniks 2008.

Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole.

Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus ilmnesid asjaolud tagaseljaotsuse tegemiseks.

2. Kohtu põhjendused

Hageja poolt esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine.

Vastavalt TsMS §-le 407 kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hagi tuleb rahuldada osundatud sätete alusel.

3.Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning menetluskulude jaotuses võib kohus ette näha, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu 2000 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja esitatud menetluskuludele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda. TsMS § 174 kohaselt määratakse menetluskulud peale kohtulahendi jõustumist menetlusosalise kohtule esitatud avalduse alusel, avaldusele lisatud nimekirja ja menetluskulusid tõendavate dokumentide põhjal. Kuna tagaseljaotsus on kostja suhtes kaja esitamata jätmisel sisuliselt menetlust lõpetavaks lahendiks, peab kohus võimalikuks arvestades TsMS § 173 lg-tes 1 ja 3 ning §-s 174 sätestatut välja mõista tagaseljaotsusega kostjalt hageja kasuks hageja tasutud riigilõivu 2000 krooni. Hageja tasutud riigilõiv tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 178 lg 2 kohaselt on kohtu otsustus menetluskulude kindlaksmääramisele vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni. Kuna menetluse esemeks olevad menetluskulud ei ületa

3 000 krooni, siis kohtu otsustus menetluskuludes ei ole vaidlustatav edasi kaevates.

Kalev Kuningas

Kohtunik