Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-08-2759/2 AI generated

2-08-2759/2 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

Case Number 2-08-2759/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

septembril 2005 sõlmisid pooled Magnet krediitkaardi lepingu nr A050009782, mille kohaselt hageja väljastas kostjale krediitkaardi limiidiga 8000 krooni ja mille kohaselt kostja kohustus tasuma intressi määraga 16% aastas krediidilimiidi kasutatud osalt. Kasutatud summade tagasimaksepäev oli kostjaga kokku lepitud iga kalendrikuu 12. päev, mil tehti intresside makseid ja kohustuslikud tagasimaksed kostja arvelduskontolt kaardikontole. Kostja kohustus garanteerima iga kalendrikuu 12. kuupäeval debiteeritavate summade ulatuses vabade vahendite olemasolu oma kontol, vastasel juhul arvestas hageja viivist 23% aastas võlgnetavalt summalt kuni võlgnevuse likvideerimiseni. Arvelduskontol vajaliku summa puudumise korral oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi 1000 krooni. Kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ja seepärast blokeeris hageja ühepoolselt kaardi, algatas lepingu ülesütlemise ning lõpetas 02. mail 2007.a. lepingu. 03. detsembri 2007.a. aasta seisuga võlgnes kostja hagejale 5686,89 krooni krediiti, 410,05 krooni intressi, viivis moodustas 189,67 krooni ja leppetrahvi 1000 krooni – kokku 7286,61 krooni. Lisaks palub hageja kosjalt välja mõista 03. detsembrist 2007 viivise protsendina põhinõudest kuni selle täieliku tasumiseni Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras, milleks on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressi määr, millele lisatakse 7% aastas. Enne 01. jaanuari 2008.a. oli nimetatud intressi määr 4% aastas.

Legislator headnote

AI generated

2-08-2759/2 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: Kostjale saadeti 31. jaanuaril 2008 TsMS § 393 lg 2 p 1 ja 394 lg 1 ning 2 kohaselt hagiavaldus koos lisadega ning kohustati hagile kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättesaamisest. Samas selgitati, et vastamata jätmise korral võib kohus teha hageja kasuks tagaseljaotsuse. Kostja on hagiavalduse koos lisadega 07. veebruaril 2008.a. kätte saanud, kuid ei ole hagile vastanud.

Keywords

AI generated
damage to credit fraudulent use of cheque cards bank charges credit control short-term credit consumer credit revocation
AI generated
2-07-49311/2
juulil 2006 sõlmisid pooled Visa Gold krediitkaardi lepingu nr 2006014204, mille kohaselt väljastas hageja kostjale krediitkaardi Gold limiidiga 25 000 krooni ja kostja kohustus tasuma krediidilimiidi kasutatud osalt intressi määraga 16% aastas. Kasutatud summade tagasimaksepäev oli iga kalendrikuu 12. päev, mil tehti intresside makseid ja kohustuslikke tagasimakseid kostja arvelduskontolt kaardikontole. Kostja kohustus tagama iga kalendrikuu 20. päeval debiteeritavate summade ulatuses vabade vahendite olemasolu oma kontol, vastasel juhul omas hageja õiguse arvestada võlguolevalt summalt 23% viivist aastas kuni võla likvideerimiseni. Kostja kontol vajaliku summa puudumise korral oli pangal õigus nõuda ka leppetrahvi 1000 krooni Kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ja seepärast blokeeris hageja ühepoolselt kaardi, algatas lepingu ülesütlemise ning lõpetas lepingu. 23. novembri 2007.aasta seisuga võlgnes kostja hagejale
2-07-45488/3
Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS SEB Eesti Ühispank ( reg.nr 10004252, asukoht Tallinn Tornimäe 2) hageja esindaja Liivi Väärsi, kostja Urmas Lauri (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx) 1 sätestatud määras, s.o 0,029% päevas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni AS SEB Eesti Ühispanga kasuks laenulepingu nr A060038896 alusel.
2-11-22536/12
Asjaolud ja hageja nõue. 16.05.2011.a. laekus Viru Maakohtule Swedbank AS-ilt hagiavaldus N K vastu võlgnevuse, kokku 410.17 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduses esitatud asjaolud. Hageja ja kostja (N K) sõlmisid 16.01.2007 püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 5000 krooni, mis oli seotud arvelduskontoga. Vastavalt lepingule krediteeris hageja kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast. Lepingu kohaselt kohustus kostja maksma kasutatud krediidilimiidi eest hagejale intressi ja teenustasusid. Intressimääraks oli 16%. Hageja arvestas kasutatud krediidilimiidi eest intressi igal kalendripäeval. Kostja kohustus iga kuu 10. kuupäeval püsimakse summas kasutatud krediidilimiidi hagejale tagasi maksma. Püsimakse summaks oli lepingu järgi 200 krooni. Hageja debiteeris maksepäeval arvelduskontot püsimakse ulatuses ning kandis saadud raha limiidikontole. Kui hagejal ei olnud võimalik summat debiteerida seoses vaba raha puudumisega, siis luges hageja, et kostja ei ole täitnud lepingujärgset maksekohustust ning hagejal oli õigus peatada kaardi kasutamine. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid, kuid kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata ja püsimaksed tagastamata. Sellega rikkus kostja lepingut. Seoses võlgnevustega saatis hageja 25.05.2009.a. kostjale teatise, milles teavitas kostjat lepingust tulenevate võlgnevuste olemasolust ja palus võlgnevused tasuda hiljemalt 09.06.2009.a. Hageja hoiatas kostjat, et ettenähtud tingimuste kohaselt võlgnevuste mittetasumisel ja võlgnevuste tasumise osas kokkuleppe mittesaavutamisel, loeb hageja lepingu ülesöelduks ning pöördub võlgnevuste sissenõudmiseks kohtusse. Samuti palus hageja kostjal võimalike kokkulepete sõlmimiseks hagejaga ühendust võtta. Vaatamata hageja meeldetuletustele, ei tasunud kostja tähtaegselt võlgnevusi ja hageja luges lepingu 16.09.2009.a. üles öelduks. Hagi esitamise seisuga ei olnud kostja hagejale ettepanekuid võlgnevuste tasumiseks teinud. Lepingu ülesütlemisel oli kostja kasutanud lepingu alusel hageja poolt võimaldatud krediidilimiidist tehingute tegemiseks 360.93 eurot. Kostja on peale lepingu ülesütlemist tema kasutuses oleva krediidisumma hagejale tagastanud. Hageja arvestas kohustusega viivitamise eest viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määra alusel. 12.05.2011.a. seisuga moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 410.17 eurot, millest põhiosa on 360.93 eurot, intress 0.36 eurot ja viivis 48.88 eurot.
2-07-45474/2
juulil 2005 sõlmisid pooled Magnet krediitkaardi laenulepingu nr A050005963, mille kohaselt väljastas hageja kostjale krediitkaardi limiidiga 8000 krooni ja mille kohaselt kostja kohustus tasuma intressi määraga 16% aastas krediidilimiidi kasutatud osalt. Kasutatud summade tagasimaksepäev oli kostjaga kokku lepitud iga kalendrikuu 6. päev, mil tehakse intresside makseid ja kohustuslikke tagasimakseid summas 350 krooni kostja arvelduskontolt kaardikontole. Kostja kohustus tagama iga kalendrikuu 6. kuupäeval debiteeritavate summade ulatuses vabade vahendite olemasolu oma kontol, vastasel juhul arvestab hageja viivist 23% aastas võlgnetavalt summalt kuni võlgnevuse likvideerimiseni. Kui arvelduskontol ei ole piisavalt rahalisi vahendeid ülekande tegemiseks, oli kokku lepitud panga õigus nõuda leppetrahvi 1000 krooni. Kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ja seepärast blokeeris hageja ühepoolselt kaardi, algatas lepingu ülesütlemise ning lõpetas 04. aprillil 2006 kostjaga lepingu. 07. septembri 2007. aasta seisuga võlgnes kostja hagejale krediiti 6851,95 krooni, intressi 435,95 krooni, viivist 1828,38 krooni ja leppetrahvi 1000 krooni – kokku 10 116,28 krooni. Lisaks palub hageja kosjalt välja mõista 07. septembrist 2007 viivise protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressi määr, millele lisatakse 7% aastas. Enne 01. juulit 2007 oli nimetatud intressi määr 0,029% päevas.
2-07-23564/2
jaanuar 2008 Rapla Tsiviilasja number 2-07-23564 Tsiviilasi AS SEB Eesti Ühispank hagi Imre Raadiku vastu 4703,32 krooni väljamõistmiseks.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Otsuse tegemise aeg ja koht 03.juuni 2008.a. Rapla Tsiviilasja number 2-08-2759 Tsiviilasi AS SEB Eesti Ühispank hagi Kalev Adusoni vastu 7286,61 krooni väljamõistmiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS SEB Eesti Ühispank (reg kood 10004252, asukoht Tornimäe 2 15010 Tallinn), esindaja Liivi Väärsi (AS SEB Eesti Ühispanga Rapla kontor, asukoht Tallinna mnt 12 79513 Rapla).

Kostja Kalev Aduson (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xx-x xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx).

RESOLUTSIOON

Välja mõista Kalev Adusonilt AS SEB Eesti Ühispank kasuks 7286,61 krooni tagastamata laenu koos tasumata intresside, viivise ja leppetrahviga ning alates 03. detsembrist 2007.a. kuni kohase täitmiseni põhinõudelt viivis vastavalt Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatavale intressimäärale, millele lisandub 7% aastas.

Välja mõista Kalev Adusonilt AS SEB Eesti Ühispank kasuks 450 krooni menetluskulude katteks.

Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

Kohtukulude jaotus

Hageja poolt kantud menetluskulud jätta Kalev Adusoni kanda.

Hageja võib 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, esitada kohtule avalduse täiendavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja (avalduse menetluse taastamiseks), kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest Pärnu Maakohtule (Rapla kohtumajja).

Asjaolud ja hageja nõue

07. septembril 2005 sõlmisid pooled Magnet krediitkaardi lepingu nr A050009782, mille kohaselt hageja väljastas kostjale krediitkaardi limiidiga 8000 krooni ja mille kohaselt kostja kohustus tasuma intressi määraga 16% aastas krediidilimiidi kasutatud osalt. Kasutatud summade tagasimaksepäev oli kostjaga kokku lepitud iga kalendrikuu 12. päev, mil tehti intresside makseid ja kohustuslikud tagasimaksed kostja arvelduskontolt kaardikontole. Kostja kohustus garanteerima iga kalendrikuu 12. kuupäeval debiteeritavate summade ulatuses vabade vahendite olemasolu oma kontol, vastasel juhul arvestas hageja viivist 23% aastas võlgnetavalt summalt kuni võlgnevuse likvideerimiseni. Arvelduskontol vajaliku summa puudumise korral oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi 1000 krooni. Kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ja seepärast blokeeris hageja ühepoolselt kaardi, algatas lepingu ülesütlemise ning lõpetas 02. mail 2007.a. lepingu. 03. detsembri 2007.a. aasta seisuga võlgnes kostja hagejale 5686,89 krooni krediiti, 410,05 krooni intressi, viivis moodustas 189,67 krooni ja leppetrahvi 1000 krooni – kokku 7286,61 krooni. Lisaks palub hageja kosjalt välja mõista 03. detsembrist 2007 viivise protsendina põhinõudest kuni selle täieliku tasumiseni Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras, milleks on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressi määr, millele lisatakse 7% aastas. Enne 01. jaanuari 2008.a. oli nimetatud intressi määr 4% aastas.

Kohtu seisukoht

Kostjale saadeti 31. jaanuaril 2008 TsMS § 393 lg 2 p 1 ja 394 lg 1 ning 2 kohaselt hagiavaldus koos lisadega ning kohustati hagile kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättesaamisest. Samas selgitati, et vastamata jätmise korral võib kohus teha hageja kasuks tagaseljaotsuse. Kostja on hagiavalduse koos lisadega 07. veebruaril 2008.a. kätte saanud, kuid ei ole hagile vastanud.

Kohus peab antud juhul otstarbekaks hagi rahuldada tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1. Hageja nõue on tõendatud hagiavaldusele lisatud lepingutega ja võla arvestusega. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, § 101 lg 1 p-de 1, 4 ja 6 kohaselt on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist, öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmata jätmise korral nõuda viivist, § 158 lg 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda leppetrahvi, kuna viimane on lepingus ette nähtud. TsMS § 367 annab hagejale aluse nõuda veel sissenõutavaks mittemuutunud viivist protsendina põhinõudelt kuni viimase täieliku tasumiseni. Hageja soovib selle viivise määraks kohaldada VÕS § 113 lg 1 ette nähtud määra, milleks on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav intressimäär enne iga aasta 01. jaanuari ja 01. juulit, millele omakorda lisandub 7% aastas. Kuni 01. jaanuarini 2008 oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav intressimäär 4% aastas.

Kuna hagi rahuldatakse täies ulatuses, siis kannab kostja TsMS § 162 lg 1 kohaselt kõik hageja poolt kantud menetluskulud. TsMS § 405 lg 1 kohaselt peab kohus võimalikuks ja otstarbekaks kostjalt koheselt välja mõista need hageja menetluskulud, millised on juba teada - hagi esitamisel tasutud riigilõiv 450 krooni.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamatult täidetavaks.

Indrek Saar Kohtunik