Legislator Case Law & Legislation
2-07-12368/3 AI generated

2-07-12368/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-07-12368/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

28.03.2007.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 31.10.2006.a. tööleping nr TL0206-1039, mille kohaselt töötas hageja alates 06.11.2006 a. AS-i G(endise nimega AS F) valvetöötajana. Leping sõlmiti määratud tähtajaks kuni 05.05.2007.a. 4-kuulise katseajaga.

Legislator headnote

AI generated

2-07-12368/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Vaidlust ei ole selles,et hageja asus tööle AS-i F valvetöötajana 06.11.2006 a. neljakuulise katseajaga.Hageja töötamise kohaks oli Ülemiste keskuse kauplus K .6.12.2006 a. lõpetas kostja hagejaga töölepingu TLS § 86 p.5 alusel seoses katseaja ebarahuldavate tulemustega.

Keywords

AI generated
abandonment of employment loss of work cessation of gainful employment redundancy breach of employment obligations posted workers detachment
AI generated
2-03-22/7
07.10.2002.a. pöördus hageja Ida-Virumaa Töövaidluskomisjoni avaldusega tööandja Securitas Eesti AS vastu töölepingu lõpetamise TLS § 82 alusel tunnistamise ja saamata jätnud lisatasu ja hüvitiste nõudes. 12.12.2002.a. Ida-Virumaa Töövaidluskomisjon otsusega keeldus rahuldamast hageja esitatud nõudeid. Ida-Virumaa Töövaidluskomisjoni otsuse sai hageja kätte posti teel 17.12.2002.a. Hageja leidis, et Töövaidluskomisjoni otsus on ebaseaduslik ning 20.01.2003.a pöördus Narva Linnakohtusse hagiavaldusega.
2-10-55560/18
27.09.2010 esitas N B töövaidluskomisjonile avalduse OÜ Waldchnep vastu rahalise hüvitise nõudes summas 2500-4000 krooni, saamata töötasu nõudes 10.09.2010 eest 500 krooni, saamata lõpparve osa nõudes 992 krooni, kasutamata puhkusetasu nõudes 1000 krooni ja lapsepuhkuse tasu nõudes. Töövaidluskomisjoni istungil loobus hageja kasutamata puhkusetasu ja saamata jäänud töötasu nõudest. 25.10.2010 Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega 9.1-2/2918-2010 jäeti N B hagi rahuldamata. 09.11.2010 esitas N B töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel maakohtule taotluse sama töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses ITLS § 24 lg 4 alusel ning riigi õigusabi saamiseks tema esindamiseks töövaidluses. Hagi on Viru Maakohtu Narva kohtumajas menetlusse võetud 31.01.2011. Hagiavalduses esitatud asjaolud Hagiavalduse kohaselt asus N B 18.08.2010 OÜ-s Waldchnep sõlmitud töölepingu nr 290 alusel tööle elektrimootori mähkijana kateajaga 4 kuud. Töölepingu p 2.2. kohaselt võeti hageja tööle määratud ajaks- 1 aastaks seoses tööde mahu ajutise suurenemisega. Hageja töötasu määrati 4350 krooni kuus. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu 14.09.2010 TLS § 86 lg
2-08-7017/7
Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures alates 12.07.2006 kuni 11.10.2006 ehitustöölisena .Kuna kostja töötamise eest töötasu ei maksnud pöördus hageja töövaidluskomisjoni,kus sai teada,et kostja on temaga töölepingu lõpetanud katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu 11.10.2006 a. Hagejat töölepingu lõpetamisest ei teavitatud. Hageja palub tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ja kostjalt välja mõista hüvitus tema 6 kuu keskmise palga ulatuses summas 122 400 krooni,palga maksmisega viivitamise eest 3347 krooni,saamata jäänud puhkuse kompensatsioon summas 35 700 krooni ja lõpparve maksmisega viivitamise eest ühe kuu keskmine palk summas 20 400 krooni.
2-06-3910/25
töölepingu alates „01“detsembrist 2005.a.
2-06-33821/8
Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-06-33821 GPi hagis AS vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, tööle ennistamise ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga nõudes.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Mare Kõlvart Otsuse tegemise aeg ja koht 02.06.2008.a., Kentmanni kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-12368 Tsiviilasi AL`i hagi AS G(endise nimega AS F) vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja hüvitise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja – AL (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja – AS G(endise nimega AS F; registrikood xxx, asukoht xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

18.03.2008.a., avalik istung

Kohtuistungil osalesid

Hageja AL Kostja esindaja Ülle Luberg

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata ALi hagi AS G4S (endise nimega AS F) vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvitise saamiseks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja hageja nõue

28.03.2007.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 31.10.2006.a. tööleping nr TL0206-1039, mille kohaselt töötas hageja alates 06.11.2006 a. AS-i G(endise nimega AS F) valvetöötajana. Leping sõlmiti määratud tähtajaks kuni 05.05.2007.a. 4-kuulise katseajaga.

06.12.2006.a. sai hageja teada, et tööleping on lõpetatud tööandja (kostja) algatusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu TLS § 86 p 5 alusel. 05.01.2007.a. esitas hageja kostja vastu avalduse Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjonile, kus 26.02.2007.a. otsusega jäeti avaldus töövaidlusasjas nr 9.01-02/54/07 rahuldamata. Hageja ei nõustunud nimetatud otsusega ning taotles asja läbivaatamist kohtus. Hageja leiab, et tööandja ei ole tõendanud, millises osas ja millisel viisil olid katseaja tulemused ebarahuldavad. Töölepingu lõpetamise tegelikke põhjusi (milles konkreetselt ilmnes katseajal tehtud töö ebapiisavus) kostja selgitanud ei ole. Hageja leiab, et antud juhul puudusid piisavad alused töölepingu lõpetamiseks ja tööleping on lõpetatud ebaseaduslikult. Hageja ei soovi tööle ennistamist. Hageja palub hagi rahuldada ja tunnistada poolte vahel 31.10.2006.a. sõlmitud töölepingu nr TL0206-1039 lõpetamine ebaseaduslikuks ning mõista kostjalt välja hüvitus kuue kuu keskmise palga ulatuses summas 27 636 krooni, lähtudes asjaolust, et hageja keskmine kuupalk oli 4606 krooni.

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt asus hageja tööle 06.11.2006.a. valvetöötaja ametikohale Ülemiste keskuse kaupluses K 4 kuulise katseajaga. Hageja läbis enne tööle asumist tööandja poolt korraldatud valveja turvatöötaja esmakoolituse, mis pidi talle andma tööks vajalikud algteadmised ja –oskused, sh klienditeeninduse põhimõtted. Tööandja hindas hageja katseaja tulemusi ebarahuldavaks, kuna hageja ei sobinud oma isikuomadustelt ja ebapiisava suhtlemisoskuse tõttu valvetöötajaks. Tööandja hinnang hageja katseaja tulemuse kohta tugines nii kliendi (kaupluse K juhataja ja müüjate) poolt esitatud pretensioonidele kui ka otsese juhi ning töökaaslaste hinnangutele. Klient ei olnud rahul hageja suhtlemisoskusega kaastöötajate ja kaupluse klientidega. Suhtlemisel kaupluse müüjatega oli hageja ebaviisakas, käitus lugupidamatult ja solvavalt, kasutades nendega suhtlemisel roppe sõnu. Kostja on seisukohal, et tema kui tööandja hinnang hageja mittesobivuse kohta tehtavale tööle ebarahuldava suhtlemisoskuse kohta rajanes objektiivsetel asjaoludel ning seega on töölepingu lõpetamine seaduslik ning põhjendatud. Lisaks kostja ei nõustu hageja poolt hagiavalduses märgitud keskmise palga suurusega summas 4606 krooni. Kostja esitas Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjonile 06.02.2007.a. keskmise palga arvestuse, mille kohaselt on hageja keskmiseks palgaks 3843.34 krooni. Kostja leiab,et hagi on põhjendamatu ja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus ,kuulanud ära poolte seletused ja tunnistaja ütlused kohtuistungil ning tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ,leidis,et hagi on põhjendamata,tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata.

Vaidlust ei ole selles,et hageja asus tööle AS-i F valvetöötajana 06.11.2006 a. neljakuulise katseajaga.Hageja töötamise kohaks oli Ülemiste keskuse kauplus K .6.12.2006 a. lõpetas kostja hagejaga töölepingu TLS § 86 p.5 alusel seoses katseaja ebarahuldavate tulemustega.

Vaidlus on selles ,et hageja arvates puudusid töölepingu lõpetamiseks piisavad asjaolud.

Vastavalt TLS § 33 võib katseaja ette näha töölepingus kokkulepitud tööde tegemiseks töötajal vajaliku tervise ,võimete,suhtlemisalase sobivuse ja kutseoskuste kindlaksmääramiseks.TLS § 34 kohaselt määrab katseaja tulemused kindlaks tööandja ,kellel on õigus neid hinnata ning tulemuste ebarahuldavaks osutumisel lõpetada tööleping TLS § 102 tingimustel katseaja kestel

TLS § 86 p.5 alusel.Töötaja mittevastavust tema töökohal esitatavatele nõuetele peab tõendama tööandja. Vastavalt ametijuhendile eeldas hageja töökoht suhtlemisoskust nii kliendi esindajatega kui ka tema töökohaks olnud kaupluse külastajatega,aga samuti korrektsust ja kohusetundlikkust.

Töövaidluskomisjoni toimiku 9.01-02/54/07 materjalidest nähtuvalt sai hageja katseaja tulemuste hindamisel otsustavaks kaupluse müüja I.Shultsi pöördumine 17.11.2006 a. kaupluse juhtkonna poole avaldusega ,mille kohaselt müüja märkusele mitte tegeleda valvetöötajal töö ajal kõrvaliste asjadega ,nimetas hageja I.S hultsi kaupluse külastajate kuuldes korduvalt venekeelse solvava väljendiga ja ebatsensuursete käibefraasidega ning ähvardas teda tappa.Hageja suhtlemisviisi kohta on kostjale teinud 17.11.2006 a ettekande ka samas töötanud kostja teine turvatöötaja N.O . Eeltoodut kinnitab kohtus tunnistajana ütlusi andnud kostja mehitatud valve turvajuht AR Tunnistaja sõnul tuli hageja kaupluse juhataja taotlusel objektilt kõrvaldada hagejaga suhtlustasandil tihti toimuvate konfliktide tõttu.

Hageja kinnitas kohtuistungil,et ei mäleta täpselt,mis on kirjas tema ametikohustustes,kuid tema suhtlemisstiil ja käitumine on normaalsed,ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid kasutas ta enda kaitseks kaupluse töötajate põhjendamatute märkuste ja soovituste vastu.Hageja leiab,et temapoolse sellise suhtlemise kutsus esile ebarahuldav töökorraldus tööandja poolt ja kliendi töötajate halb suhtumine valvetöötajatesse.

Kohus leiab,et hageja sellise suhtlemisstiili normaalseks pidamine tema poolt on kohatu ja vastuolus elementaarsete viisakusnõuetega.Ka TLS § 48 lg.1p4 kohustab pooli vastastikku olema teineteise suhtes viisakad. Kohtu hinnangul on kostja kui hageja tööandja tõendanud hageja sobimatuse valvetöötajana töötamiseks hageja ebarahuldava suhtlemisoskuse tõttu kostja kliendi esindajatega. Kohus , tuginedes TLS § 102 leiab,et kostjal kui tööandjal oli õigus lõpetada hagejaga tööleping TLS § 86 p.5 ettenähtud alusel katseaja kestel,kuna katseaja tulemused osutusid ebarahuldavaks. Hageja nõue töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Hageja kohtukulud tuleb jätta hageja enda kanda.

Mare Kõlvart Kohtunik