2-08-19892/3 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunikuabi Aita Kastor Otsuse tegemise aeg ja koht 30.mail 2008. a, Valga kohtumaja Riigi õigusabi asja nr ÕA – 2-08-19892 Riigi õigusabi asi

R. J. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht x taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Kirjalik menetlus. RESOLUTSIOON Juhindudes „Riigi õigusabi seaduse“ § 4 lg 3 p 4, § 6 lg 1, § 8 lg 3, § 14, § 15 lg 2 ja lg 5 ning „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku“ § 463-466 ja § 475 lg 1 p 16 kohus m ä ä r a s:

1. Rahuldada R. J. taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus.

2. Anda riigi õigusabi mõistliku aja jooksul osamaksetena 50% hüvitamisega.

3. Määrata riigi õigusabi osutavaks advokaadiks vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar Advokaadibüroost Valge ja Uiga Valga osakonnast; Valga Vabaduse 5, telefon 5113011. Kohtumäärus saata teadmiseks taotluse esitanule, Rahandusministeeriumile ja Eesti Advokatuurile ning täitmiseks vandeadvokaadi vanemabile Kalju Kutsarile.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib riigi õigusabi taotleja esitada Tartu Ringkonnakohtule erikaebuse Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest.

Asjaolud Riigi õigusabi taotlus

R. J. esitas 20.05.2008.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumajale taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esitamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Õigusabi taotleja soovib õigusabi abikaasade ühisvara jagamise nõudes. Taotleja on abielus ja viibib pensionil.

Kohtu lahendi põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud taotluse ning sellele lisatud ja kohtu poolt täiendavalt kogutud tõenditega, leiab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks kuulub rahuldamisele.

„Riigi õigusabi seaduse“ (RõaS) (RT I 2004, 56, 403) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab teha seda üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohus leiab, et hinnates taotleja majanduslikku seisundit, võttes sealjuures aluseks autoregistri, kinnistusraamatu, äriregistri, pensioniameti, Väärtpaberikeskuse, Hansapanga, Krediidipanga, SEB ja Sampo panga ja taotleja enese poolt kohtule avaldatud andmed, ei suuda taotluse esitanu oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. R. J. esitatud andmete kohaselt on tema sissetulekuks igakuine pension 4500 krooni, mida kinnitab ka tõend Sotsiaalkindlustusametist. Maksuametilt saadud teatise kohaselt oli R. J. 2007.a. sissetulekuks 37398 krooni aastas, seega kuus 3100.-. Vararegistrite andmetel puudub taotlejal igasugune vara, mida oleks võimalik realiseerida õigusabikulude katteks. Autoregistrist nähtub, et ta omab 1968aastal ehitatud G-i sõiduk, mida taotleja ka oma andmetes avaldab ning Äriregistris pole tema nimel ühtegi ettevõtet, ühingut ega osalust neis, kinnistusraamatu andmetel omab ta kinnistut xxxxxx, kus asub tema elukoht ning R J nimele on kantud kinnistu xxxxxxx (korteriomand x). Väärtpaberikeskuse, Hansapanga ja Krediidipanga teatise kohaselt ei oma R. J. arvelduskontosid ega hoiuseid, arvestatav arvelduskonto on avatud SEB pangas, mis on vajalik igapäevaeluks.

Kohus leiab, et R. J. ei ole võimeline peale igakuiste vältimatute püsikulutuste kandmist tasuma täiendavalt veel vajamineva õigusteenuse eest. Kuivõrd taotleja sissetulekud ei võimalda koheselt õigusabiteenuse eest tasumist ja hetkel ei ole ette näha ka isiku majandusliku seisundi paranemist kuna R. J. on pensionär, siis sellest tulenevalt tuleb talle anda riigi õigusabi mõistliku aja jooksul osamaksetena 50% ulatuses hüvitamiseni riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Samuti peab kohus oluliseks selgitada, et RõaS § 28 lg 1 kohaselt kohustatakse isikut juhul, kui riigi õigusabi saaja oli riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamisest täielikult või osaliselt vabastatud ja tema majanduslik seisund või maksevõime viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõpetamist oluliselt paraneb, hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena või osamaksetena. Riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulusid hüvitama, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool.

RõaS § 18 lg 2 kohaselt määrab kohus riigi õigusabi osutavaks advokaadiks sellega nõus oleva advokaadi. Kohtule on andnud oma nõusoleku nimetatud asjas riigi õigusabi osutamiseks vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar Advokaadibüroost Valge ja Uiga Valga osakonnast; Valga Vabaduse 5, telefon 5113011.

Aita Kastor Kohtunikuabi