2-01-6/25 · 2-01-6/25 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Legislator summary

AI generated

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Hagiavaldus on Narva Linnakohtule saabunud 28.12.2000.a. Hagiavalduse kohaselt

Legislator headnote

AI generated

2-01-6/25 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Hagiavaldus on Narva Linnakohtule saabunud 28.12.2000.a. Hagiavalduse kohaselt

Full text

ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

sekretär Piret Landberg

tõlk Jelena Zubtsova

Otsuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

tegemise aeg ja koht

29.05. 2007.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Võidu 2

Tsiviilasja n

Tsiviilasja number

umber

2-01-6

Tsiviilasi

Edvard

Singurindi

hagi

OÜ

Daafeks

vastu

puuduste

kõrvaldamiseks tulenevalt tööettevõtulepingust.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Edvard Singurindi, elukoht xxxx,

nõustaja volikirja alusel Viktor Timonin, isikukood xxxx,

elukoht xxxx.

Kostja: OÜ Daafeks, reg.kood 10547662, asukoht Rahu 18-81,

Narva linn 20608, Ida-Virumaa,

seaduslikud esindajad, juhatuse liikmed Aleksandr Buzoverja,

isikukood xxxx, ja Galina Vilipo, isikukood xxxx,

esindaja volikirja alusel Liudmila Bogdanova, isikukood xxxx,

asukoht Suur 8-1, Narva linn.

Kohtuistungi toimumise aeg

Kohtuistungi toimumise aeg 29.04.2008.a.

Istungil osalesid

Istungil osalesid kostja esindajad

Resolutsioon:

1.

1. 1. Jätta

Jätta

Jätta Edvard Singurindi hagi OÜ Daafeks vastu puuduste kõrvaldamiseks tulenevalt

Edvard Singurindi hagi OÜ Daafeks vastu puuduste kõrvaldamiseks tulenevalt

tööettevõtulepingust

tööettevõtulepingust ja võla 16

ja võla 16

ja võla 16 000 krooni nõudes

000 krooni nõudes

000 krooni nõudes rahuldamata tervikuna.

rahuldamata tervikuna.

2.

2. 2. Hageja

Hageja

Hageja kohtukulud jätta hageja enda kanda.

kohtukulud jätta hageja enda kanda.

3.

3. 3. Välja mõista

Välja mõista

Välja mõista Edvard Singurindi’lt OÜ Daafeks kasuks ja

Edvard Singurindi’lt OÜ Daafeks kasuks ja

Edvard Singurindi’lt OÜ Daafeks kasuks ja õigusabikulude

õigusabikulude

õigusabikulude katteks

katteks

katteks 800

(kaheksasada

kaheksasada

kaheksasada) krooni

) krooni

) krooni.

4.

4. 4. Kohtu

Kohtu

Kohtuotsus tehakse

otsus tehakse

otsus tehakse avalikult

avalikult

avalikult teatavaks Viru Maakohtu Rakvere Kohtumaja kantselei

teatavaks Viru Maakohtu Rakvere Kohtumaja kantselei

kaudu 2

kaudu 29.04.2008.a. ja otsuse

.04.2008.a. ja otsuse

.04.2008.a. ja otsuse ärakiri toimeta

ärakiri toimeta

ärakiri toimetatakse

takse

takse kätte

kätte

kätte menetlusosalistele

enetlusosalistele

enetlusosalistele.

5.

5. 5. Kohtu

Kohtu

Kohtuotsuse

otsuse

otsuse peale on õigus esitada

peale on õigus esitada

peale on õigus esitada apellatsioonkaebus

apellatsioonkaebus

apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30

Viru Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, arvates

päeva jooksul, arvates otsuse ärakirja

otsuse ärakirja

otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast.

saamise päevale järgnevast päevast.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellats

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

ioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442

lg. 6

lg. 6, § 633 lg. 7).

§ 633 lg. 7).

I. Asjaolud.

Hagiavaldus on Narva Linnakohtule saabunud 28.12.2000.a. Hagiavalduse kohaselt

sõlmisid pooled tööettevõtulepingu hagejale kuuluvate hoonete katuste katmiseks, tööde

maksumusega 16 000 krooni ja tööde tegemise ajaga 18.06.1999.a. kuni 18.07.1999.a. Lepingu

kohaselt hageja tellijana tõi materjali ja kostja töövõtjana kohustus katma hooned Rannila

katusematerjaliga. Tööd teostati tähtaegselt, kuid 2000.a. jaanuaris avastas hageja oma

hoontel kondensvete jäätunud purikad, mis said tekkida vaid katuse ebaõigest paigaldamisest.

Hageja palub kohustada kostjat ühe kuu jooksul kõrvaldama puudused ning parandama

katuse pinnaga 320 m2 aadressil xxxx.

Asja kohtuliku menetluse käigus hageja 29.11.2007.a. muutis oma nõuet, sest oli

sunnitud ise katuse ümber tegema, ja nõuab TsK §-de 174, 222 ja 226 alusel kostjalt kahju

hüvitamist. Hageja arvab oma kahjuks kostjale tema ebakvaliteetse töö eest makstud summa

16 000 krooni.

II. Kostja kirjalik vastus.

Kostja 16.02.2001.a. Narva Linnakohtule saabunud kirjalikus vastuses hagi ei

tunnista, sest katus kaeti hageja materjalist. Enne katuse kattematerjali paigaldamist kostja

TsK § 363 kohaselt selgitas hagejale, et hageja toodud kile tehniliselt ei sobi Rannila katte alla

panemiseks, vaid selleks peab olema Rannila kattele sobiv kile. Kostja tegi hagejale

ettepaneku vastav kile muretseda, kuid hageja keeldus sellest ja nõudis katuse tegemist tema

toodud materjalidest. Hageja juhendamisel katusetööd tehti. Pretensiooni esitas hageja alles

15.08.2000.a. Kostja soovis ehitusmaterjale hankiva firma esindaja juuresolekul katuse üle

vaadata, kuid hageja sellest keeldus.

III. Asja kohtulik arutelu.

Hageja

Hageja ega tema n

ega tema n

ega tema nõustaja

õustaja

õustaja kohtuistungile ei ilmunud, kostja kirjalikus vastuses esitatud

seisukohti ega asjaolusid ümber ei lükanud.

Kostja

Kostja volitatud esindaja

volitatud esindaja

volitatud esindaja V.

V.

V. V. Bogdanova

Bogdanova

Bogdanova kohtuistungil leiab, et Viktor Timonin’il pole

õigust allkirjastada hagiavaldust, kuna tema on nõustaja. Seega peaks arutatama esialgset

hagiavaldust. Kostja seisukoht on selline, et tööettevõtulepingu alusel kostja tõepoolest teostas

töid hageja juures tema objektil ja lepingu esemeks oli katuse remont, mis lepingu kohaselt

teostati tellija materjalidest. Tellija kasutas materjalina Rannila katusekatet, mida ta

muretses Eestist. Samas vahetas hageja oma riisikol Rannila kile tavalise polüetüleenkile

vastu, mille ta tõi Sankt- Peterburgist. Hageja oli teadlik, et seda kilet kasutada ei saa, sest

enne katusematerjali ostmist ta vestles Rannila firma esindajaga. Viimane seda ka tunnistab.

Tunnistaja kinnitab, et enne Rannila materjali ostmist oli hagejale selgitatud katuse katmise

tehnoloogiat. Hageja pärast selgitust aga sealt firmast materjali ei võtnud, vaid ostis selle

kusagilt Kohtla-Järvelt, mitte Narvast. Hageja muretses Rannnila katusekatte ilma nõutava

kileta. Kostja kohustus oli hagejat hoiatada. Hagejat kui tellijat oli hoiatatud, et kui Rannila

kattematerjali kasutatakse, ei tohiks rikkuda katuse katmise tehnoloogiat, kuid tellija tõi oma

kilematerjali ja omal riisikol otsustas kasutada seda kilet. Rannila kate seisneb sellest, et

katus paigaldatakse mitmekihilisena, millest üks kiht on kile. Kile, mis seal vahel on, on väga

kallis materjal ja selletõttu tellija vahetas selle odavama vastu, et endale kokkuhoidu teha.

Töövõtja võttis hageja materjali töösse, kuigi oli hagejat hoiatanud, et sellist kilet kasutada ei

tohi. Juhindudes TsK §-st 364, mis sel ajal kehtis, oli kostjal õigus, mitte kohustus keelduda

sellisel juhul tööd teha. Kuna sel ajal elati majas sees, siis maja ei saanud jääda katuseta.

Objektil hageja eemaldas töödejuhataja ja juhatas tööde käiku ise. Peale tööde teostamist tasus

hageja teostatud tööde eest 16 000 krooni. Tööde vastuvõtu ajast alates hageja ei esitanud

mingeid nõudeid kuni 2000.a., mil saabus kohtukutse. Hageja on toimikusse esitanud

dokumendi nagu oleks hageja pöördunud tarbijakaitse ametisse, kuid see dokument pole

usutav, sest dokumendil puudub pitser ja kostja pole sinna ka kutset saanud. Samuti pole

kostja Tarbijakaitsest mingit teadet saanud, et asja oleks arutatud. Kui haginõue tekkis, siis

kostja käis tellija objektil koos Rannila firma esindajaga, et selgitada välja, milles probleemid

seisnevad. Kostja soovis kohapeal küsimust lahendada, kuid hageja ei lubanud kostjat oma

territooriumile. Selletõttu polnud võimalik küsimust kohtuväliselt lahendada. Kostja leiab, et

hageja käitumine kostja suhtes ei ole õiglane, sest konflikt tekkis just hageja süü läbi. Kostja

ja Rannila esindajad käisid hageja juures, kuid kostjat territooriumile ei lubatud ja kostjal

paluti lahkuda. Hageja vestles Rannila esindajaga oma territooriumil, kuid ka Rannila

esindaja ei saanud katust üle vaadata. Hageja ei lubanud objekti üle vaadata ja ütles vaid, et

kõneleb kostjatega kohtus. Ka kohtule esitatud fotosid nägi kostja alles kohtus. Iga firma, kes

remondi teostab, annab oma tööle garantii. Hageja toimis aga nii, et ei lasknud tööde tulemust

üle vaadata.

Kostja

Kostja seaduslik

seaduslik

seaduslik esindaja

esindaja

esindaja A.

A.

A. A.Buzoverja

Buzoverja

Buzoverja selgitab, et tema on ehitusel pikka aega töötanud

ning teadis, milliseid töid on vaja teha. Sellel objektil oli ta töödejuhataja. Esindaja selgitab, et

kui tema hagejale ütles, et sellise materjaliga töid tegema ei saa hakata, saatis hageja ta

töödejuhatajast minema ja juhtis ise töötajate tööd. Esindaja on seisukohal, et kuna tema

inimesed võtsid katuse lahti, siis järelikult tulnuks ka kahju eest vastutada. Maja ei saanud

katuseta jätta, sest pärast oleks kahjunõue olnud suurem. Inimlikust seisukohast oli mõistetav

otsida kompromissi ja hageja juurde mineku eesmärk oligi asi üle vaadata, võtta osa katusest

lahti ja vaadata, mis põhjusel jää sinna on tekkinud. Küsimus on tehnoloogia rikkumises.

Hageja aga seda ei võimaldanud ja teatas, et räägime sellest kohtus. 06.02.2000.a. akti kohta

selgitab esindaja, et akti koostanud firmat enam pole, kuid aktis märgitud korstna ümbruste

katmise kohta ta teab, sest töölised ütlesid, et korstna ümbrusega on probleeme. Selletõttu sai

sinna saadetud kvalifitseeritud plekksepp, kes asja korda tegi, kuigi vahetamisele kuulunuks

ka korsten.

Kostja

Kostja seaduslik

seaduslik

seaduslik esindaja

esindaja

esindaja G.

G.

G. G.Vilipo

Vilipo

Vilipo lisab, et hageja juurde sõites sai kaasa võetud ka

Rannila esindaja, et ta teeks oma järeldused ja annaks oma hinnangu, kuid hageja ei lubanud

katust üle vaadata.

Tunnistajana ülekuulatud A.O

Tunnistajana ülekuulatud A.O ütleb, et tema on spetsialiseerunud just katuse materjali

müügile ja OÜ Daafeks on nende kaupluse lepinguline klient. E.Singurindi oli eraklient, kes

küsis hinnapakkumist just katusematerjali osas. See oli 1999 aastal, kui E.Singurindi Narvas

pöördus kauplusse palvega teha talle hinnapakkumine. Hinnapakkumine tehti kirjalikult.

E.Singurindi hinnapakkumisega ei nõustunud, sest selles oli palju punkte ja üks neist oli

erilise kile nõue, mille kohta ta ütles, et see kile on väga kallis ja ta tahaks selle välja vahetada

tavalise kile vastu, mida kasutatakse kasvuhoonetes. Tunnistaja ütleb, et tema selgitas

E.Singurindi’le, et seda teha ei tohi, sest eriline kile laseb niiskust läbi ja teiselt poolt laseb ka

õhku läbi. Tavaline kile ei lase läbi ei vett ega ka õhku. Selle hinnapakkumisega sõitis ta

Jõhvi. Jõhvi kolleeg ütleski, et E.Singurindi tegi tellimuse neilt ning loobus kilest, kuna tal

olevat selleks olemas oma materjal. E.Singurindi ostis kauba Jõhvist, kuna arvas, et sealt

saab ta selle materjali osta odavamalt. Tunnistaja selgitab, et hiljem läks ta E.Singurindi

juurde koju koos firma Daafeks esindajatega. Oli juba külm aeg, kuid lund veel maas ei olnud.

Peremees oli kodus ja seal oli ka üks tööline. Tunnistaja ütleb, et hageja tundis teda küll ära,

kuid palvega lubada katus üle vaadata, hageja nõus ei olnud. Ütles, et katust üle vaadata ei

luba. Põhjust, miks hageja keeldus, ei tea. Kõik tööd katusel olid teostatud, midagi parasjagu

katusel ei tehtud, Rannila katusematerjal oli peal. Kõik oli tavaline. OÜ Daafeks inimesed ka

palusid katust üle vaadata, kuid ei lubatud, mistõttu tuli ära tulla.

IV.

IV. IV. Maakohtu tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused.

Maakohtu tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused.

TsMS § 438 lg. 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on

esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus

ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg. 5 näeb

ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg. 8 kohaselt

peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama

vastavat seadust.

Kohus, tulenevalt hagiavaldusest ja selle täpsustatud avaldusest hagi eseme

muutmiseks, kuulanud ära kostja esindajate selgitused ning hinnanud esitatud kirjalikke

tõendeid, tuvastas, et vaidlust pole selles, et poolte vahel oli tööettevõtuleping, mille kohaselt

kostja pidi tegema ja tegi katusekattetööd tellija ehk hageja materjalist, et töö oli tehtud

tähtaegselt ja selle töö eest oli tasutud lepingus sätestatud summa. Seega leping täideti.

Vaidlus on selles, kas kostja on kohustatud vastutama katuse katmise tehnoloogia rikkumisest

tulenevate tagajärgede eest.

Lähtuvalt hageja nõudeist kohus leidis, et pooltevahelisele suhtele tuleb kohaldada kuni

01.07.2002.a. kehtinud seaduse sätteid, sest juhtunu toimus 2000.a. VÕSRakS § 2 kohaselt

kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 0l.07.2002.a., asjaolu

tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust.

Kuni 01.07.2002.a. kehtinud TsK § 163 kohaselt tekivad kohustised lepingust või muust

alusest ning § 165 kohaselt loetakse leping sõlmituks, kui poolte vahel on sõlmitud kokkulepe

kõigis selle olulistes punktides, mis on vajalikud antud liiki lepingutes. Poolte suhted lähtuvad

kirjalikult

vormistatud

tööettevõtulepingust

ja

neile

kohaldatakse

kehtinud

TsK

tööettevõtulepingut käsitlevaid sätteid. TsK § 355 kohaselt kohustub tööettevõtja omal riisikol

tegema tellija ülesandel kindlaksmääratud töö ja tellija on kohustatud töö vastu võtma ja selle

eest tasuma, § 366 lg. 1 kohaselt on tellija kohustatud töö vastu võtma ja üle vaatama ning §

369 lg. 1 kohaselt on tellija kohustatud tööettevõtjale tasu pärast töö üleandmist välja

maksma, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. TsK § 359 lg. 1 kohaselt

kui töö tehakse täielikult või osaliselt tellija materjalist, vastutab töövõtja selle materjali

ebaõige kasutamise eest. Tööettevõtja on kohustatud esitama tellijale aruande materjali

kulutamise kohta ja tagastama materjali jäägi. TsK § 363 sätestab asjaolud, millest töövõtja on

kohustatud tellijale teatama. Viidatud sätte kohaselt on tööettevõtja kohustatud õigeaegselt

teatama tellijale 1) tellijalt saadud materjali halvakvaliteedilisusest või kõlbmatusest, 2)

sellest, et tellija juhendite järgimine ohustab tehtava töö vastupidavust või kõlblikkust, 3)

teiste tööettevõtjast mitteolenevate asjaolude olemasolust, mis ohustavad tehtava töö

vastupidavust või kõlblikkust. Kuna töö kvaliteet oleneb suurel määral kasutatud materjalide

kvaliteedist, on töövõtjal kui oma ala spetsialistil kohustus teatada tellijale õigeaegselt, s.t.

enne materjalide kasutamist tellimuse täitmiseks, nende halvakvaliteedilisusest või

kõlbmatusest. Et hagejale oli õigeaegselt teada, et tellimuse täitmiseks Rannila tehnoloogiast

lähtudes on vajalik ka konkreetne Rannila kile ning et muu kile selleks ei sobi, on tõendatud

tunnistaja A.O ütlustega, et hagejale hinnapakkumise vormistamisel selgitati talle kõigi

Rannila katusekattematerjalide olemust katmise tehnoloogiast lähtuvalt. TsK § 364 sätestab

tagajärjed, mis tulenevad tööettevõtja nõuete mittetäitmisest. Selle sätte järgi kui tellija

tööettevõtja õigeaegsetele ja põhjendatud hoiatustele vaatamata vastavaks tähtajaks ei asenda

halvakvaliteedilist või kõlbmatut materjali, ei muuda juhendeid töö tegemise viisi kohta või ei

kõrvalda muid asjaolusid, mis ohustavad tehtava töö vastupidavust või kõlblikkust, on

tööettevõtjal õigus lepingust loobuda ja tellija süü läbi kantud kahjud sisse nõuda. Seega oli

töövõtjal õigus lepingust loobuda ja nõuda tellijalt kantud kahjude hüvitamist või tellimus

täita, kusjuures ta ei vastuta tehtud töö vastupidavuse või kõlblikkuse eest. A.Buzoverja

seletusega leidis kinnitust, et kostja hoiatas hagejat mittevastava kile kasutusse võtmise

tagajärgede eest ning õige kile nõudmise kohustus lõppes kostja esindajale kui töödejuhatajale

sellega, et hageja kõrvaldas ta töödejuhataja ülesannetest ning jätkas tööde juhendamist ise.

Kostja esindaja A.Buzoverja sõnutsi ei pidanud ta õigeks lepingust loobuda, sest tema töötajad

võtsid vana katuse maha, seinad poleks seisnud katuseta, inimesed elasid sees ja vajalik oli

katus katta, vastasel juhul oleksid võinud tekkida suuremad kahjud.

Tunnistaja A.O ütluste ja A.Buzoverja ning G.Vilipo seletusega leidis tõendamist, et kostja

soovis katust üle vaadata, kuid hageja keeldus lubamast töövõtjat tekkinud defekte üle

vaadata. Seega ei saanud kostja ka hagiavalduses märgitud nõuet täita. TsK § 365 sätestab

tellija õigused tööde tegemise ajal. Viidatud paragrahvi lg. 2 kohaselt juhul, kui töö tegemise

ajal on ilmselt selge, et seda ei tehta nõuetekohaselt, on tellijal õigus määrata tööettevõtjale

vajalik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, selle nõude määratud tähtajaks tööettevõtja poolt

mittetäitmisel aga kas loobuda lepingust ja nõuda kahjude hüvitamist või teha töö jätkamine

ja parandamine ülesandeks kolmandale isikule. Hageja kui tellija ei esitanud tööde tegemise

ajal ega pärast tööde lõpetamist mingeid pretensioone. Hageja lepingust ei loobunud, enda

muretsetud mittesobivat kilematerjali ei asendanud, kuid kasutades töövõtja töötajaid,

korraldas töid ise. A.Buzoverja selgitusest tulenevalt ei võtnud hageja kasutusse neid

materjale, mis tehnoloogiliselt oleksid olnud vajalikud. Vastavalt TsK § 173 tuleb kohustised

täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks ning sama seaduse § 174 kohaselt on

kohustise täitmisest ühepoolne keeldumine lubamatu. TsK § 363 sätestatust tulenevalt tellijal

ei ole õigust anda tööettevõtjale selliseid juhiseid, mis on seotud viimase tootmistegevusega või

töö organiseerimisega. Järelikult ei saanud ka hageja kohustise täitmisest ühepoolselt

keelduda ja tal tulnuks lubada teha katusekattetööd töövõtja töödejuhataja juhendamisel.

Kehtinud TsK § 222 kehtestas kohustise mittetäitmise või mittekohase täitmise üldised

õiguslikud tagajärjed, mis kuuluvad kohaldamisele kõigis lepingutest tekkinud kohustistes,

kui kahju tekitanu oli kahju tekitamises süüdi. Ainult seaduse või lepinguga ettenähtud

juhtudel võib järgneda mittesüüliselt tekitatud kahjude hüvitamine (TsK § 227). Poolte vahel

sõlmitud lepingust ei tulene, et kostja OÜ Daafeks peab vastutama ka siis, kui kohustist rikuti

ilma süüta. Kohtuliku arutelu käigus ei leidnud tõendamist, et OÜ Daafeks oleks jätnud oma

kohustused täitmata või oleks oma kohustuste täitmata jätmises süüdi.

Kuni 01.07.2002.a. kehtinud TsK § 227 järgi tsiviilvastutuse alusena eeldatakse süüd.

TsK § 222 lg. 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta

kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahju ja lg. 2 kohaselt mõistetakse kahju

all kreeditori poolt tehtud kulutusi, mida ta tegi seoses antud kohustisega, lootes selle

täitmisele. Hageja on algselt nõudnud kostjalt katuse parandamist, kuid hiljem sellest

loobunud ja nõuab kahju hüvitamist. Hageja nõustaja teada on hageja katuse ise parandanud

ja soovib nüüd kahju hüvitamist kostjale makstud lepingusumma ulatuses. Hagi esitamise ajal

kehtinud TsMS § 91 lg. 1 sätestas, et kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Analoogne säte sisaldub ka kehtiva TsMS §-s 230, mille

kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Samas on hageja poolt täielikult

tõendamata, et kostja oleks jätnud lepingu täitmata või et kostja ei täitnud lepingut

nõuetekohaselt, milles kahju seisneb ning et kostja oleks kahju tekkimises süüdi.

Lähtudes tuvastatust kohus leidis, et hageja ei ole oma nõuet kostja vastu tõendanud,

mistõttu tuleb jätta hagi tõendamatuse tõttu tervikuna rahuldamata.

01.01.2006.a. jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku

rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse

puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagiavaldus on saabunud Narva Linnakohtule

28.12.2000.a.

Vastavalt kehtinud TsMS §-le 60 lg. 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on

otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud.

Kuna hagi jääb rahuldamata, jätab kohus hageja tehtud kohtukulud tema enda kanda.

TsMS § 61 lg. 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt

välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Seega on

põhjendatud hagejalt kostja kasuks ja õigusabikulude katteks välja mõista kostja nõutud 800

krooni.

Lähtudes tuvastatust kohus kohaldas kehtinud TSK §-de 173-174, 222, 227, 355, 359,

363-365 sätteid ja juhindus TsMS §-de 230, 438-439, 441-442, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik:

/allkiri/

S. Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent

L. Herne

Kohtuotsus jõustus 7. juulil 2008. a.

7. juulil 2008. a.

Nooremreferent

L. Herne

2-01-6/25 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text