2-07-55440/17 · 2-07-55440/17 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

Kohtumäärus tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu 28.05.2008.a. ja pooled elasid lahus juba alates 2006.a. novembrist. Peale eraldi elama asumist hakkas

Legislator headnote

AI generated

2-07-55440/17 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: ja pooled elasid lahus juba alates 2006.a. novembrist. Peale eraldi elama asumist hakkas

Full text

ÄRAKIRI

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

sekretär Annely Eesmaa

Kohtumääruse

Kohtumääruse tegemise aeg

tegemise aeg

ja koht

28.05. 2008.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Võidu 2

Tsiviilasja number

2-07-55440

Tsiviilasi

K K avaldus K K vastu lähenemiskeelu ja muude sarnaste

abinõude rakendamiseks isikuõiguste kaitseks.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: K K, isikukood xxxx, elukoht xxxx.

Puudutatud isik: K K, elukoht xxxx.

Kohtuistungi toimumise aeg

20.05.2008.a.

Istungil osalesid

Istungil osalesid avaldaja ja puudutatud isik

Resolutsioon

Resolutsioon:

:

: K K

K

K avaldus

avaldus

avaldus rahuldada.

rahuldada.

K K

K

K isikuõiguste kaitseks k

isikuõiguste kaitseks k

isikuõiguste kaitseks keelata

eelata

eelata K

K

K K

K

K:

1)

1) läheneda

läheneda

läheneda K K

K

K ja tema varale lähemale kui viiskümmend meetrit;

ja tema varale lähemale kui viiskümmend meetrit;

2)

2) läheneda K

läheneda K

läheneda K K

K

K elukohale

elukohale

elukohale, , , , siseneda

siseneda

siseneda K

K

K K

K

K korterisse ja rikkud

korterisse ja rikkud

korterisse ja rikkuda K

a K

a K K

K

K ja tema laste

ja tema laste

kodurahu;

3)

3) kahjutekitav tegevus K

kahjutekitav tegevus K

kahjutekitav tegevus K K

K

K ja tema

ja tema

ja tema varale

varale

varale;

4)

4) riivata K

riivata K

riivata K K

K

K füüsilist puutumatust,

füüsilist puutumatust,

füüsilist puutumatust, saata K

saata K

saata K K

K

K kirj

kirj

kirju, e

, e

, e-kirj

kirj

kirju,

u,

u, sms

sms

sms-e ning

ning

ning võtta ühendust

võtta ühendust

muude kanalite vahendusel

muude kanalite vahendusel.

Keeldu kohal

Keeldu kohaldada kolme aasta jooksul, arvates kohtumääruse teadasaamisest.

dada kolme aasta jooksul, arvates kohtumääruse teadasaamisest.

Kohtumäärus tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu 2

Kohtumäärus tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu 28.05.2008.a. ja

.05.2008.a. ja

määruse ärakiri toimetatakse kätte menetlusosalistele.

Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus

Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu

Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu

Rakvere kohtumaja kaudu

Rakvere kohtumaja kaudu 15

15 päeva jooksul, arvates kohtumääruse kättetoimetamise päevale

päeva jooksul, arvates kohtumääruse kättetoimetamise päevale

järgnevast päevast.

I.I.I.I. Asjaolud.

Asjaolud.

Avalduse kohaselt on avaldaja ja puudutatud isiku abielu lahutatud 06.06.2007.a., kuid

pooled elasid lahus juba alates 2006.a. novembrist. Peale eraldi elama asumist hakkas

huvitatud isik avaldajat ähvardama. Ähvardamine toimus nii avalikes kohtades kui ka telefoni

teel, samuti saatis huvitatud isik avaldajale solvava sisuga sõnumeid. Huvitatud isik ähvardas

avaldajat sageli ka nende ühiste laste ja avaldaja ema kuuldes. Huvitatud isik on kasutanud

avaldaja suhtes ka vägivalda. Kuna puudutatud isik jätkab ka pärast abielu lahutamist

avaldaja isikuõiguste rikkumist avaldaja ähvardamise, solvamise, ebatsensuursete sõnumite

saatmise, kergete kehavigastuste tekitamisega, siis avaldaja palub rakendada esialgset

õiguskaitset ja kohaldada K K suhtes lähenemiskeeldu ning keelata e-kirjade, sms-de

saatmine, samuti muude kanalite vahendusel ühenduse võtmine K K kohtumenetluse ajal.

TsMS § 544 lg 1 kohaselt kohus võib isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada

võlaõigusseaduse § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. VÕS § 1043 kohaselt

teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju

hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele. Avaldaja palub oma isikuõiguste kaitseks kohaldada K K suhtes lähenemiskeeldu

ning keelata e-kirjade, sms-de saatmine, samuti muude kanalite vahendusel ühenduse

võtmine K K kolmeks aastaks. Ühtlasi taotleb avaldaja esialgse õiguskaitse rakendamist, sest

huvitatud isiku käitumine seab ohtu avaldaja tervise, avaldajal ei ole võimalik liikuda avalikes

kohtades, kuna on ohustatud huvitatud isiku käitumisest, samuti solvavad teda huvitatud

isiku poolt saadetavad sõnumid, mis on ähvardava sisuga. Avaldaja palub üle kuulata

tunnistajad.

TsMS § 546 kohaselt kohus võib vajaduse korral määrusega lähenemiskeelu või muu

sarnase isikuõiguse kaitse abinõu rakendamise avaldust tagada või rakendada esialgset

õiguskaitset. Esialgse õiguskaitse korras võib rakendada hagi tagamise abinõusid hagi

tagamiseks ettenähtud korras. Kohtu 27.12.2007.a. määrusega taotlus esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks rahuldati ja kohaldati K K isikuõiguste kaitseks K K suhtes lähenemiskeeldu

ning keelati K K e-kirjade, sms-de ja muude kanalite vahendusel ühenduse võtmine K K.

II. Asja kohtulik menetlus ja asja arutelu.

TsMS § 475 lg 1 p 7 sätestab, et lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude

rakendamine isikuõiguste kaitseks on hagita asi. TsMS § 545 kohaselt kohus kuulab enne

lähenemiskeelu või muu isikukaitse abinõu rakendamist ära isiku, kelle suhtes abinõu

rakendamist taotletakse, ja isiku, kelle huvides abinõu rakendamist menetletakse. Vajaduse

korral kuulab kohus ära ka nimetatud isikute lähedasi isikuid, isikute elukohajärgse valla- või

linnavalitsuse või politseiasutuse. Kohus 28.12.2008.a. võttis avalduse menetlusse ja määras

korraldada eelistung. 06.02.2008.a. eelistungil andis kohus menetlusosalistele aega

leppimiseks, kuid leppimist ei toimunud.

Kohtuistungil avaldaja palub avaldus rahuldada. Avaldaja seletab, et ta kardab K K ja

ta on ka veendunud, et mees ei jäta teda kunagi rahule. Näiteks pärast viimast kohtuistungit

ähvardas K K jätkuvalt, õhtul olid aga autol aknad sisse löödud. Võib arvata, et ka seda tegi K

K. Avaldaja on seisukohal, et neil K puudub täielikult vajadus teine-teisega suhelda. Lapsed

võivad minna isa juurde, kui nad seda soovivad, kuid avaldaja ei soovi, et K K kas või lastega

suhtlemise eesmärgil tuleks tema ja laste juurde koju. Avaldaja palub, et K K keelataks ära

ilmuda tema korterisse, saata kirju, sms-e ja e-kirju ning mis tahes muul viisil üldse suhelda

avaldajaga ning avaldajale läheneda, sest igasuguseks omavaheliseks suhtlemiseks vajadus

puudub.

K K kohtuistungil väljendab lugupidamatust avaldaja tunnistajate, kohtuniku,

õigussüsteemi ja muu suhtes, võtab omaks, et toimikusse esitatud sõnumid on tema saatnud,

kuid leiab, et keegi pole küsinud, miks ta seda teinud on. K K arvates kõik valetavad, varjavad

tõde ega räägi asjadest ausalt.

TsMS § 229 lg. 2 kohaselt tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all

antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Hagita

menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi.

Sama seaduse § 251 kohaselt võib tunnistajana üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla

teada asjas tähtsust omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või

tema esindaja. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad teavad, et K K on jälitanud K K viimase

töölt koju minekul, sõitnud autoga K K teele ette, tekitades ohuolukorra K K elule ja tervisele

ning varale. Mõlemad tunnistajad teavad, et K K on ähvardanud avaldajat, nimetanud

avaldajat kõikvõimalike halvustavate ja roppude sõnadega, kasutanud avaldaja suhtes

füüsilist vägivalda, tõuganud teda, raputanud, sakutanud avaldajat juustest, löönud avaldajal

silma siniseks.

II

IIII

III. Maakohtu määruse põhjendused.

. Maakohtu määruse põhjendused.

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning tunnistajate ütlused, leidis, et

avaldus tuleb rahuldada järgmistest asjaoludest lähtuvalt.

1. VÕS § 1046 sätestab isiklike õiguste kahjustamise õigusvastasuse. Viidatud

paragrahvi lg. 1 kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga,

isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse

rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse

tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega

taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Lg. 2 kohaselt isikliku õiguse rikkumine ei ole

õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja

kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul

lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.

Hinnates K K lähetatud sõnumeid, mis sisaldavad K K suhtes roppe, au teotavaid ja

alandavaid väljendeid, ebakohaseid väärtushinnanguid K K kui naise ja ema suhtes, K K ja

tema eraelu puudutavaid ähvardusi, tuleb järeldada, et K K tegevus rikub K K eraelu

puutumatust ja isiklikke õigusi ning on seega õigusvastane.

Kohtuliku arutelu käigus leidis tunnistaja ütlusega kinnitust, et K K rikub K K

isikuõigusi sellega, et sekkub tema eraellu, saates sõnumitena K K teda alandavaid, solvavaid

ja ähvardavaid kirjutisi. Oma tegevusega, mis seisneb K K jälitamises ja oma autoga K K

autole teele ette sõitmises, on K K ohustanud K K tervist, elu ja vara. K K tõukamise, rebimise

ja juustest sakutamisega, samuti füüsilise vägivalla kasutamisega ähvardamisega on K K

tekitanud K K füüsilist valu ja kannatusi ning traumeerivaid hingelisi läbielamisi.

Kohus leidis, et varasem abielu ja kooselatud aastad ainsana ei ole need asjaolud, mis

õigustaksid K K õigusvastast tegevust oma endise abikaasa suhtes ning mille tõttu K K peaks

taluma oma lahutatud abikaasa solvanguid, ähvardusi ning vaenulikku tegutsemist tema

suhtes.

2. VÕS § 1055 kohaselt, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju

õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju

tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise,

tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu

hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme

kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Sama

paragrahvi lg. 2 järgi lõikes 1 nimetatud kahju tekitava käitumise lõpetamist ei ole õigust

nõuda, kui sellist käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus

või olulise avaliku huvi tõttu. Sellisel juhul võib kannatanu esitada õigusvastaselt tekitatud

kahju hüvitamise nõude.

Arutelu käigus selgus, et K ja K K endiste abikaasadena on elanud lahus juba alates

2006.a. novembrikuust ja poolte abielu on lahutatud 06.06.2007.a. K K elab xxxx ja K K

linnast väljas umbes kümne kilomeetri kaugusel, tööalane suhtlemise vajadus puudub, lastega

suhtlemise keeldu pole. Kohus leidis, et kuna abielu on lahutatud ja kummalgi on oma eraelu,

siis puuduvad K K käitumist mingilgi määral põhistavad või õigustavad asjaolud, mistõttu K

K ei pea taluma K K lähenemist ega temaga ka suhtlema. Järelikult on põhjendatud K K

kohaldada lähenemiskeeldu nii K K kui ka tema vara suhtes.

3. K K käitumisest tulenevalt on kohus veendunud, et K K on õigus, kui ta väidab, et

tunneb end pidevalt ohustatuna. Selletõttu on põhjendatud K K keelata ka igasugune

füüsiline kontakt K . Kuna K K on K K jälitanud ja tema isikupuutumatust püüdnud riivata

nii tänaval, maanteel, K K töökohas kui ka kaupluses, on põhjendatud kohaldada

lähenemiskeeldu ka konkreetse vahemaa määratlemisega, mis oleks vähemalt 50 meetrit, et

vältida K K verbaalsete väljendite kostumist adressaadini.

4. TsMS § 544 lg. 1 järgi kohus võib isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada

VÕS § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. Abinõusid võib rakendada tähtajaga

kuni kolm aastat. Kohus seda aega ka kohaldab, kuna avaldus on menetluses alates

21.12.2007.a. ja asja senise kohtuliku menetluse käigus ei ole K K vähimalgi määral oma

käitumist, väljendeid või suhtumist muutnud, pigem on kohtumenetluse kestel jätkanud ja

jätkab vaenulikku tegutsemist K K ja tema vara suhtes.

Kuna kummalgi on oma eraelu, eraldi töö- ja suhtlusringkond, siis puudub vajadus

teineteise ellu sekkuda ja kohtu arvates ei saa kohaldatavad keelud K K ka ülemäära

koormata, kuivõrd omavaheliseks suhtlemiseks vajadus puudub.

Siinjuures kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et KarS § 331 kohaselt

kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu, välja arvatud

ajutise lähenemiskeelu rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või

varale, või lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu korduva rikkumise eest –

võidakse karistada rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Lähtudes tuvastatust kohus kohaldas VÕS §-de 1046, 1055 sätteid ning juhindus TsMS

§-de 475 lg. 1 p. 7, 476-477, 463-465, 544 nõudeist.

Kohtunik: /allkiri/ S. Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent L. Herne

Kohtumäärus jõustus 16. juunil 2008. a.

16. juunil 2008. a.

Nooremreferent L. Herne

.

2-07-55440/17 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text