3-08-256/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. mai 2008, Tallinn

Haldusasja number

3-08-256

Haldusasi

V.N..’i

kaebus

Kernu

Vallavalitsuse

16.10.2007

korralduse nr 575 osaliseks tühistamiseks ja 02.01.2008

korralduse nr 1 tühistamiseks

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: V.N..;

Kaebuse esitaja esindaja: Ants Kuningas;

Vastustaja: Kernu Vallavalitsus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata;

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Saata kohtuotsuse elektrooniline ärakiri kaebuse esitaja esindajale ja vastustajale.

Kohtuotsuse kinnitatud paberärakiri on võimalik soovi korral saada Tallinna Halduskohtu

kantseleist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-

kaebus

vahetult

Tallinna

Ringkonnakohtule

(HKMS § 28; § 31 lg 4).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

1. 08.02.2008 sai kohus V.N..’i kaebuse Kernu Vallavalitsuse 16.10.2007 korralduse nr 575

osaliseks ja 02.01.2008 korralduse nr 1 täielikuks tühistamiseks. Kaebuse kohaselt korraldab

V.N.. volituse alusel Kase kinnisasjal planeerimistoiminguid. 01.11.2005 taotles V.N.. Kernu

Vallavalitsuse korraldusega nr 427 kinnitatud projekteerimistingimuste alusel vallalt

kooskõlastust sauna püstitamiseks ja hoonete paigutamiseks Kase kinnistule, esitades selleks

nõuetekohase eskiisi. Kernu Vallavalitsus jättis taotluse rahuldamata ja andis 16.10.2007 välja

korralduse nr 575, millega ühtlasi muutis 01.11.2005 korraldusega nr 427 kehtestatud

projekteerimistingimusi, kehtestades Kase kinnistule hoonestusala ning lubades püstitada

hooneid üksnes nimetatud hoonestusalale. Kaebaja esitas viidatud korralduse osaliseks

tühistamiseks

vaide,

mille

vastustaja

jättis

rahuldamata

02.01.2008

korraldusega

nr 1.

2. Kaebaja leiab, et projekteerimistingimuste muutmist ja hoonestusala kehtestamist ei ole

põhjendatud. Viidates kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lg 1 punktile

33 leiab kaebuse esitaja, et miljööväärtusliku hoonestusala kehtestamise õigus on ainult

vallavolikogu pädevuses ning seega on vallavalitsus oma pädevust ületades toonud

projekteerimistingimuste muutmise põhjendusena välja avaliku huvi Muusika küla

miljööväärtuslike alade säilitamise vastu.

3. Samuti leiab kaebaja, et vaidlustatud korralduses ei ole põhjendatud, millise avaliku huvi

alusel on ehitustegevus kinnisasjal lubatud ainult hoonestusala piires, kuigi terve kinnistu on

elamumaa sihtotstarbega ja üle nelja korra suurem kehtestatud ehitusalast. Ka heidab kaebaja

ette, et vallavalitsus ei ole arvestanud maaomaniku huvide ning planeeringu läbiviija poolt

juba tehtud kulutustega ning ei ole arvestatud alternatiivsete valikuvõimalustega, võtmata

arvesse ka katastriüksuse suurust ja sihtotstarvet.

4. Kaebuse esitaja ei ole rahul sellega, et vallavalitsus kehtestas elamu püstitamiseks

kriteeriumid, mille kohaselt elamu ei tohi paikneda kaugemal kui 30 meetrit metsa piirist ja

seejuures 75-90 meetri kaugusel Tamme kinnistule püstitatud elamust ning kõik ülejäänud

hooned, sealhulgas majandushoone ja saun, peavad moodustama elamuga ühtse kompleksi.

Kaebaja väitel ei ole vallavalitsus näidanud, millisel õiguslikul alusel on kehtestatud kohustus

ehitada elamu 75-90 meetri kaugusele naaberkinnistule püstitatud elamust.

5. Kaebaja leiab, et Kase katastriüksuse kohta ei ole õige kasutada mõistet põld, põllumaa või

puisniit, kuna tegemist on tervikuna elamumaa sihtotstarbega maaga. Seetõttu leiab kaebuse

esitaja, et kõnealusele katastriüksusele ei saa kehtida põllumaa kohta sätestatud kitsendused,

hoolimata vaideotsuse väitest, et nimetatud maad kasutatakse hetkel põllumajanduslikul

otstarbel. Samuti toob kaebaja välja, et juba katastriüksuse sihtotstarbe määramisel

elamumaaks tuvastati kooskõla 11.02.2003 Harju maavanema korraldusega nr 356-K

kehtestatud teemaplaneeringuga, mistõttu on vaidlustatud vallavalitsuse korralduse

põhjendustes teemaplaneeringule viitamine alusetu.

6. Ka leiab kaebaja, et Kernu valla ehitusmääruse p 25.3 ei ole aluseks Kase katastriüksuse

projekteerimistingimuste muutmiseks, sest laieneb ainult neile katastriüksustele, millele

üldplaneeringuga rohelisele võrgustikule kehtestatud ehituspiirangud teevad elamu

püstitamise nimetatud katastriüksusele võimatuks. Kaebaja väitel ei ole aga Kase kinnistule

üldplaneeringuga kehtestatud rohelisest võrgustikust tulenevaid kitsendusi, mis teeksid elamu

püstitamise katastriüksusele võimatuks, Kase katastriüksus ei paikne tuumikalal, see ei ole

rohevõrgustiku konfliktala, seal ei kehti Natura 2000 piirangud ega muud ehitustegevust

objektiivselt võimatuks tegevad tegurid. Kaebuse esitaja viitab ka sellele, et Kernu Valla

üldplaneering kehtestati 13.10.2005 Kernu Vallavolikogu otsusega nr 40 ning kehtis seega

enne Kase kinnistut puudutavate projekteerimistingimuste kehtestamist 01.11.2005

korraldusega nr 427 ning seega sai ja pidi vallavalitsus üldplaneeringust tuleneda võivate

piirangutega arvestama juba eelnimetatud projekteerimistingimuste kehtestamisel.

7. Kaebaja väidab samuti, et Kase katastriüksus paikneb rohelise võrgustiku koridoris,

elamuehituseks planeeritud piirkonnas, milles on majandustegevus, sh ehitustegevus lubatud

ning seda kinnitab ka Kernu valla üldplaneeringu kaart. Samuti märgib kaebaja, et Kase

kinnistule ei laiene üldplaneeringu punktist 3.1 tulenev kitsendus ning seega ei saa ka sellele

sättele viidates projekteerimistingimusi muuta. Kaebaja toob välja, et kuna viidatud

üldplaneering jõustus enne Kase kinnistu projekteerimistingimuste kehtestamist, siis ei kehti

üldplaneeringu punkti 3 kohaselt piirangud elamutevahelisele kaugusele ja elamumaa

sihtotstarbega katastriüksuse pindalale.

8. Õiguslikult põhjendamata on kaebaja hinnangul jäetud ka katastriüksusele mitme elamu

rajamise õiguse kitsendamine ning ei selgu, kuidas kahjustab kahe elamu rajamine Kase

kinnistule rohevõrgustikku. Kaebaja märgib, et rohevõrgustik ei ole reservaat ega kaitseala

ning ühele õuealale kahe elamu rajamine ei tekita muule keskkonnale täiendavat koormust,

vaid järgib Eesti traditsioonilise kolme põlvkonna kooselamise ja seega peresisese toetamise

põhimõtet. Kaebus esitaja märgib, et ka Harju Maakonna teemaplaneering ei sea Kase

kinnistule kahe elamu ehitamiseks piiranguid. Viidates teemaplaneeringu punktidele 2.1.1

ning 2.2 leiab kaebaja, et koridorialadel ei ole elukondlikku tegevust piiratud ja

rohevõrgustikuga arvestav majandustegevus on lubatud.

9. Veel leiab kaebaja, et Kernu valla üldplaneeringu punkti 3.1. alapunkti 2 sõnastust „kui seal

on juba rohkem kui üks elamu“ tuleb mõista selliselt, et uusi elamuid ei saa juurde ehitada,

kui ühtses kompleksis on juba kaks või rohkem elamut ning kahe elamu ehitamist ei saa

rohevõrgustiku koridoris paikneval elamumaal sellele sättele viidates keelata.

10. Kaebuse esitaja toob välja, et ta on õiguspäraselt lähtunud oma tegevuses vastustaja poolt

varem väljastatud projekteerimistingimustest ja tal on seetõttu õiguspärane ootus, et need

jäävad kehtima. Kaebaja hinnangul ei ole vastustaja põhjendanud piirangute vajalikkust, vaid

on üksnes viidanud tekkivale kahjule, tõenäolise ja ärahoitava kahju iseloomu, ulatust või sisu

selgitamata. Samuti ei ole vastustaja kaalutlusõiguslikult hinnatud kahe olulise huvi –

miljööväärtuse ja traditsioonilise elamukoosluse võimalikku positiivset koostoimet.

11. Ka leiab kaebaja, et üle on tähtsustatud väidetav avalik huvi miljööväärtuslikule vaatele

avaral endisel põllumassiivil. Kaebaja on seisukohal, et miljööväärtust täiendavad ühtset

õueala ümbritsevad palkehitised, milles elavad koos kolm põlvkonda, kes kasutavad õueala

ümbritsevat maad nii hobusekoplitena kui ka aedviljamaana ja hoiavad seda kohta elus ning

traditsioonidele avatuna.

12. Kohtule esitatud täiendavates seisukohtades jäi kaebuse esitaja kohtule esitatud kaebuses

toodud väidete juurde, ning rõhutas iseäranis, et Kase kinnistu sihtotstarbe muutmisel

arvestati nii teemaplaneeringu kui ka Kernu valla üldplaneeringuga ning seega ei saanud sealt

tulenev saada ilmsiks hiljem. Samuti märgib kaebuse esitaja, et ta on vastustajale esitanud

27.09.2006 selgesõnalise avalduse selle kohta, et kavatseb Kase kinnistule ühtsesse kompleksi

rajada kaks elamut, ent vastustaja ei piiranud avalduse saamisest arvates mõistliku aja jooksul

ühegi omavalitsuse õigusaktiga ja kehtiva õigusega kehtestatud korras kaebuse esitaja õigust

jätkata kavandatud projekteerimistegevust, mistõttu hilisem projekteerimistingimuste

muutmine kaebuse esitaja kahjuks ei ole millegagi õigustatud. Viimaks tõi kaebuse esitaja

välja, et vastustajaga peetud läbirääkimistel väitis vastustaja esindaja, et vastustaja on nõus

lubama ridaelamu või kahepereelamu rajamist, kuid mitte mingil juhul kahe elamu rajamist

ühele õuealale ning väitis ka seda, et täiendava elamu koera haukumine võib oluliselt piirata

rohevõrgustiku alal loomade rahu ja liikumist, kuigi kaebuse esitaja ei ole mõelnudki koera

soetamisele. Kaebuse esitaja leiab, et kitsenduste tegelikuks ajendiks on kaebuse esitaja

kunagise naabri esitatud rahuldamata vastuväited ning nüüd vallaametnikust

perekonnatuttava kasutamine oma subjektiivsete huvide rahuldamiseks.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

13. Vastustaja vaidleb V.N..’i kaebusele vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja

leiab esiteks, et kitsendused, mis puudutavad ehitamist Muusika küla põldudele, kehtivad

Kase katastriüksusele ka peale Kernu Vallavolikogu 21.10.2004 otsusega nr 51 elamumaa

sihtotstarbe määramist. Samuti märgib vastustaja, et Kitsenduste eesmärgiks on Muusika küla

kui väärtusliku maastiku, mitte aga kui miljööväärtuslikku hoonestusala kaitsmine ning kuna

vallavalitsus ei ole oma 16.10.2007 korraldusega nr 575 kehtestanud miljööväärtuslikku

hoonestusala, siis ei saa rääkida ka KOKS § 22 lõikes 1 punktis 33 sätestatud volituste

ületamisest.

14. Vastustaja selgitab, et tulenevalt teemaplaneeringust on Kernu Vallavolikogu 13.10.2005

otsusega nr 40 kehtestatud Kernu valla üldplaneeringu ja Kernu Vallavolikogu 27.11.2003

määrusega nr 20 kehtestatud Kernu valla ehitusmäärusega kehtestatud ehituspiirangud

Muusika külas suunatud hajaasustuse ja avarate põllumaastikuvaadete säilitamiseks.

Vastustaja väitel kehtisid ehitusmääruse punktidest 4.2.1 ja 7.2.3. tulenevad ning

Vallavolikogu 19.05.2005 määruse nr 11 "Kernu valla ehitusmääruse muutmine" punktist 1.8

tulenev täpsustatud piirang Muusika külas ajal, kui vallavalitsus oma 01.11.2005 korraldusega

nr 427 määras projekteerimistingimused Kase kinnistule ning seda seetõttu, et kinnistu asub

kogu ulatuses põllumassiivil, mis on registreeritud Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ametis (edaspidi PRIA) ning külgneb Vana Pärnu ehk Ääsmäe-Kernu

maanteega, kogu Kase kinnistu, millel täna ei asu ühtegi ehitist, on täielikult vaadeldav

nimetatud maanteelt ning lisaks on kõnealuse põllumassiivi harimise eest 2007 aastal makstud

põldu kasutavale Arvo Kraamile PRIA poolt ühtset pindalatoetust ja põllumajandustoetust.

15. Vastustaja peab ebatäpseks kaebuse esitaja väidet, et koos Kase katastriüksusele

elamumaa sihtotstarbe määramisega tuvastati ka vastuolu puudumine teemaplaneeringuga,

kuna sihtotstarbe muutmisel hinnati vastavust teemaplaneeringule ainult selles osas, mis

puudutab Muusika küla kui algupärast ajastumaastikku ning volikogu lähtus sihtotstarbe

muutmise kohta otsuse tegemisel teadmisest, et kinnistule soovitakse püstitada üks elamu ja

mitte kaks ning rohkem kui ühe elamu püstitamise soovi korral võinuks otsus olla teistsugune.

16. Ka leiab vastustaja, et Kase katastriüksuse paiknemine rohevõrgustikul selgus alles

01.01.2006 jõustunud üldplaneeringu koostamisel, sest teemaplaneeringu kaardi mõõtkava ei

võimaldanud rohelise võrgustiku piire looduses kindlaks määrata, küll aga võimaldas seda

üldplaneeringu aluskaart.

17. Järgnevalt märgib vastustaja, et Kase katastriüksus asub rohekoridoris ning olukorra

hindamisel ei saa lähtuda ainult ühest katastriüksusest ja selle suurusest, vaid arvesse tuleb

võtta kogu olemasolev ja kavandatav asustus rohekoridoris, mistõttu on suur oht, et

elamuehitusega Ääsmäe-Kernu maanteega külgnevatel kinnistutel lõigatakse kõnealune

rohekoridor läbi. Vastustaja väitel ei vasta tõele kaebuse esitaja väide, et Kase katastriüksus

paikneb rohelise võrgustiku koridoris elamuehituseks planeeritud piirkonnas ning seda ei

kinnita ka üldplaneeringu kaart.

18. Vastustaja selgitab, et Kernu Vallavalitsuse 01.11.2005 korraldusega nr 427 punktis 2.3

on antud üksnes tingimuslik võimalus projekteerida ühtsesse kompleksi ka kaks elamut, kui

mõlemad jäävad naaberkinnistutel asuvatest ja projekteeritavatest elamutest kaugemale kui

150 meetrit ning juba 05.10.2006 kirjaga nr 7-2.4/1199 teatas vallavalitsus kaebuse esitajale,

et Kase kinnistule ei ole võimalik kahte elamut püstitada, kuna 150-meetrist vahekauguse

nõuet ei ole võimalik täita, rääkimata üldplaneeringus rohevõrgustikule kehtestatud 300-

meetrise vahekauguse nõude täitmisest ning et lähtudes eesmärgist tekitada rohevõrgustikule

võimalikult väikest kahju, peab ta õigeks ehitada Kase ja Tamme kinnistutele elamud

suhteliselt lähestikku. Vastustaja nõustub kaebuse esitajaga selles, et vallavalitsuse

05.10.2006 kirjal nr 7-2.4/1199 puuduvad haldusakti tunnused ja seda ei saa lugeda haldusakti

muutmise dokumendiks. Vallavalitsus on aga seisukohal, et projekteerimistingimuste

määramise korraldust ei olnud vaja muuta, sest kahe elamu püstitamist 01.11.2005 korraldus

nr 427 otseselt ja ühemõtteliselt ei lubanud.

19. Vastustaja arvamuse kohaselt ei oma punkti 2.3 kehtetuks tunnistamise osas tähendust

väide, mille kohaselt üldplaneeringu punktist 3.1 tulenev kitsendus ei laiene Kase kinnistule.

Nimelt väidab vastustaja, et punkti 2.3 kehtetuks tunnistamine ei muuda asjaolu, et selles

sisaldunud

tingimust

kahe

elamu

püstitamiseks

ei

olnud

võimalik

täita

ning

projekteerimistingimuste punkti 1.15 muutmise vajadus tulenes ülekaalukast avalikust huvist

rohevõrgustiku ja põllumaastikuvaadete säilitamiseks.

20. Samuti leiab vastustaja, et üldplaneeringus sisalduv põhimõte, et piirangud

elamutevahelisele kaugusele ja elamumaa sihtotstarbega katastriüksuse pindalale ei kehti

juhul, kui projekteerimistingimused on määratud enne üldplaneeringu jõustumist, ei ole

prioriteetne teiste üldplaneeringus sätestatud valla ruumilise arengu tingimuste ees, mis

peavad tagama keskkonna säästva ja tasakaalustatud arengu ning järelikult tuleb diskretsiooni

teostamisel arvestada kõigi üldplaneeringust tulenevate tingimustega, sh rohevõrgustiku

funktsioneerimise tagamisega. Vastustaja väitel hoonestusala ja kitsenduse, mille kohaselt

peab kavandatav elamu paiknema 75-90 meetri kaugusel Tamme kinnistule tänaseks

püstitatud elamust, kehtestamine sellest lähtubki. Kitsendus, et elamu tuleb paigutada metsa

serva teenib maanteelt avaneva avara põllumaastikuvaate säilitamise eesmärki, ja kehtib

Muusika külas põldudele püstitatavate elamute suhtes juba alates 01.06.2005. Vallavalitsus

möönab, et nõue elamu püstitamiseks mitte kaugemale metsa servast kui 30 meetrit, pidanuks

sisalduma 01.11.2005 määratud projekteerimistingimustes, kuid on sealt kahetsusväärsel

kombel välja jäänud. Vastustaja väitel on nii õiguslikud kui faktilised asjaolud 01.11.2005

toimunud projekteerimistingimuste määramisest arvates muutunud: üldplaneering jõustus

01.01.2006,

ehitusmääruse

punktis

25.3

on

volikogu

19.04.2007

sätestanud,

et

rohevõrgustikul paiknevale elamumaa sihtotstarbega katastriüksusele on vallavalitsusel õigus

lubada vaid ühe elamu püstitamist; Kase katastriüksusele projekteerimistingimuste määramise

ajal tuli lähtuda ka 150-meetrisest elamutevahelisest kaugusest; püstitatud on elamu Kase

kinnistust lõuna poole jäävale Tamme kinnistule ning suurenenud on ka hoonete arv Nuhja

kinnistul.

21. Viimaks märgib vastustaja, et kehtiv õigus ja õiguslik praktika ei võimalda käsitleda isiku

õigust ehitada iseseisva põhiõigusena ning ehitamisele piirangute seadmine avalikes huvides

eeldab, et need avalikud huvid tugineksid seaduses fikseeritud legitiimsetele eesmärkidele

ning oleksid põhjendatud. Vastustaja väitel on käesoleval juhul eesmärgiks mitte lubada

ehitustegevusega läbi lõigata rohelise võrgustiku koridori ja kaitsta Muusika küla kui

algupärase ajastumaastiku vaateid legitiimne ja põhjendatud ning kaebuse esitaja õigust

ehitada ei riivata enam kui avalikud huvid nõuavad.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

22. Kohus, hinnanud kõiki poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis, leiab, et

kaebus on põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Menetlusosaliste

menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtu põhjendused on järgmised:

23. Haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et vaidlusalune Kase kinnistu on sihtotstarbelt

elamumaa, millel hetkel ei ole ühtegi ehitist; et kinnistu asub vastavalt Kernu valla

üldplaneeringule rohekoridoris; kogu kinnistu paistab Vana Pärnu maanteelt, et Kase kinnistu

harimise eest on 2007 aastal makstud põldu kasutavale A. K.ile PRIA poolt ühtset

pindalatoetust ja põllumajandustoetust.

24. Haldusasjas vaieldakse selle üle, kas Kernu valla ehitusmääruses kasutatud mõistet põld

saab kohaldada vaidlusaluse Kase kinnistu puhul; kas vaidlustatud projekteerimistingimuste

väljastamisega muudeti teemaplaneeringut; kas vastustaja on rikkunud kaebuse esitaja

usalduse kaitset; kas vastustajal oli alust kehtestada hoone püstitamiseks piirang ehitada see

kuni 30 meetri kaugusele metsa piirist ja 75-90 meetri kaugusele Tamme kinnistule püstitatud

elamust;

ja

selle

üle,

kas

volikogu

andis

algselt

(so

01.11.2005)

kaebuse

projekteerimistingimused õiguse ühe või kahe hoone rajamiseks.

25. Projekteerimistingimuste väljastamise korraldus on kaalutlusõiguse alusel välja antud

haldusakt. Riigikohus on lahendis haldusasjas nr 3-3-1-25-02 (p 16) öelnud, et

projekteerimistingimuste kehtestamine on ehitusloa andmisel reguleeriva iseloomuga

eelhaldusakt, millega määratakse kindlaks osa ehitisele esitatavatest nõuetest. See ei tähenda,

et neid tingimusi ei võiks kohalik omavalitsus kui pädev haldusorgan menetluse hilisemates

staadiumites

muuta.

Projekteerimistingimuste

kindlaksmääramisel

teostab

kohalik

omavalitsus vaieldamatult ulatuslikku diskretsiooni. Seni vaid üldplaneeringus sisaldunud

üldiselt reguleeritud ehituslikud küsimused konkretiseeritakse projekteerimistingimustega

kindla ehitise püstitamise tingimusteks.

26. HMS § 56 lõigete 1 ja 2 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema põhjendatud, kusjuures

põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. HMS § 56 lõike 3

kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes märkida kaalutlused,

millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Teisisõnu peab kaalutlusõiguse alusel

antud haldusakti põhjendustest nähtuma nii see, millistel haldusorgani poolt tuvastatud

faktilistel asjaoludel on haldusakt antud, kui see, millisele õiguslikule alusele see tugineb ning

kuidas ja milliseid väärtusi on haldusorgan talle seadusega võimaldatud erinevate

otsustusvõimaluste vahel valimisel kaalunud. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti

põhjendusest peab selguma, miks on tuvastatud asjaoludel tehtud just selline ja mitte mõni

teistsugune otsustus.

27. Mis puutub kaalutlusõiguse alusel välja antud haldusakti kohtulikku kontrolli, siis

vastavalt HKMS § 19 lõikele 6 kui asutus, ametnik või avalik-õiguslikke haldusülesandeid

täitev muu isik on volitatud tegutsema diskretsiooni (suvaõiguse) alusel, kontrollib kohus ka

seda, kas haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire,

eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud

põhimõtteid. Kaalutlusõiguse alusel välja antud haldusaktile esitab nõuded HMS § 4, mille

lõike 1 kohaselt on kaalutlusõigus (diskretsioon) haldusorganile seadusega antud volitus

kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel ja lõike 2 kohaselt tuleb

kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse

üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kohtulik

kontroll kaalutlusõiguse alusel välja antud haldusakti üle on piiratud: kohus kontrollib, kas

õigusnormid, mille alusel haldusakt välja anti, sisaldasid endas kaalutlusruumi, kas tegemist

sai olla otsustusdiskretsiooniga (kas võtta vastu konkreetne otsus või mitte) või lisaks ka

valikudiskretsiooniga (milline otsus vastu võtta), millised on kaalutavad väärtused ja millist

eesmärki otsus kandma peab. Kohus ei saa asetada ennast haldusorgani rolli ja hakata

asjaolusid ise hindama so otsustama, millised tuvastatud asjaoludest on olulisemad. Kohus

hindab haldusakti väljaandmisel teostatud kaalumist vaid sellest aspektist, kas kaalumine

leidis aset ja kas haldusorgani otsus on loogiliselt ja ratsionaalselt põhjendatud ning ei riku

õiguse üldtunnustatud väärtusi (nt võrdsuse või proportsionaalsuse põhimõtet). Kohus leiab

käesoleval juhul, et haldusorgan on tehtud otsust hoolikalt kaalunud ning et need kaalutlused

tuginevad õigusnormidele, on veenvad, loogilised ja seetõttu ka õiguspärased. Eelkõige

märkis vastustaja vaidlustatud korralduses õigustatult, et taotletavad projekteerimistingimused

ei vastaks vallas kehtivale (01.01.2006 jõustunud) üldplaneeringule ja Kernu valla

ehitusmäärusele. Kohus leiab, et väljastatud projekteerimistingimused on kooskõlas

omandipõhiõigusega (PS § 32) ja ei riku kuidagi proportsionaalsuse põhimõtet (PS § 11).

Samuti ei ole vastustaja rikkunud kaebuse esitaja usalduse kaitset.

28. Vastustaja märkis vaidlustatud korralduses, et kaebaja taotletav hoonetepaigutus ei vasta

esiteks Kernu valla üldplaneeringule (jõust. 01.01.2006) ja teiseks Kernu valla ehitusmääruse

(jõust. 01.01.2004) puntkile 7.21. Vastustaja pädevus projekteerimistingimuste väljaandmiseks

tuleneb ehitusseaduse (edaspidi EhS) § 19 lõikest 3: projekteerimistingimused on ehitise

arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis määratakse ehitisele kohaliku omavalitsuse

korraldusega

15 päeva

jooksul

vastava

taotluse

esitamise

päevast

arvates.

Projekteerimistingimuste koostamisel lähtutakse üldplaneeringust selle olemasolu korral.

29. Esmalt

märgib

kohus,

et

kohaliku

omavalitsuse

poolt

väljastatavad

projekteerimistingimused ei anna isikule igavest õigust nende alusel ehitusõigust teostama

asuda. Kaebuse esitajale väljastati eelmised projekteerimistingimused Kernu Vallavalitsuse

01.11.2005 korraldusega. Korralduse punktis 3 oli ühtlasi määratud projekteerimistingimuste

kehtivus: kuni 01.11.2007. Vaidlustatud korralduses on vastustaja projekteerimistingimuste

kaheaastase kehtivusaja tühistanud, kuna EhS ei sätesta nende maksimaalset kehtivusaega.

Samas võivad nii faktilised kui õiguslikud asjaolud muutuda (ja käesoleval juhul ongi

muutunud) ning seetõttu ei saa maaomanik oma usaldusele tuginedes alati lähtuda talle

väljastatud projekteerimistingimustest, kui nende kehtestamisest on möödunud aastaid.

Vastustaja ei ole rikkunud kaebaja usalduse kaitset, kuna esmaste projekteerimistingimuste

väljastamise järgselt on ehitatud Tamme kinnistule elamu, veel hooneid Nuhja kinnistule ja

võetud vastu Kernu valla üldplaneering. Seega on nii faktilised kui õiguslikud asjaolud

vahepeal muutunud. Ka esitas kaebuse esitaja võrreldes algsega teistsuguse taotluse

projekteerimistingimuste väljastamiseks. V. N. ei asunud enne uue taotluse esitamist (kahe

aasta jooksul) oma ehitusõigust teostama, vaid esitas vallavalitsusele 04.10.2007 uue taotluse

projekteerimistingimuste väljastamiseks. Taotlusele lisatud eskiisi kohaselt soovis ta

püsistada kinnistule neli hoonet: kaks elamut, sauna ja majandushoone. 01.11.2007

korraldusega oli kaebuse esitajale väljastatud projekteerimistingimused ühe elamu ja

majandushoone püstitamiseks (märgitud on ka, et ühtsesse kompleksi jäämise korral on

võimalik ka kahe elamu püstitamine). Seega oli uus taotlus esitatud oluliselt teistel

tingimustel ja vastustajal oli kohustus kontrollida taotletavate hoonete ehitamise võimalikkust.

Vastustaja

on

vormistanud

vaidlustatud

korralduse

küll

01.11.2007

väljastatud

projekteerimistingimuste

muudatusena,

kuid

iseenesest

on

tegu

täiesti

uute

projekteerimistingimuste

väljastamisega.

Seejuures

ei

keeldunud

vastustaja

projekteerimistingimuste

väljastamisest,

vaid

esitas

projekteerimistingimused

elamu

püstitamiseks tingimustel, mille kohaselt elamu ei tohi paikneda kaugemal kui 30 meetrit

metsa piirist ja seejuures 75-90 meetri kaugusel Tamme kinnistule püstitatud elamust ning

kõik ülejäänud hooned, sealhulgas majandushoone ja saun, peavad moodustama elamuga

ühtse kompleksi.

30. Kaebajat soodustavalt sätestab ehitusmääruse punkt 25.3., et kui katastriüksustele on

antud elamumaa sihtotstarve enne üldplaneeringu kehtestamist (nagu see on Kase kinnistu

puhul) ning üldplaneeringut tulenevalt paikneb nimetatud katastriüksus rohelisel võrgustikul,

siis on vallavalitsusel maaomaniku usaldust arvestades õigus lubada ühe elamu püstitamist

katastriüksusele ehituspiiranguid arvestamata. Elamu asukoha valikul tuleb seejuures lähtuda

võimalikult väikese kahju tekitamisest rohelisele võrgustikule. Ehitusmääruse punkti 7.2.3

kohaselt ei tohi Muusika külas kahe elamu vaheline kaugus olla väiksem kui 150 meetrit ja

nimetatud piirang ei kehti ühtses kompleksis paiknevate elamute omavahelise kauguse suhtes.

Kase kinnistule kavandatavad hooned ei moodusta kindlasti Tamme ja Nuhja kinnistul

paiknevate hoonetega ühtset kompleksi. Vaidlust ei ole selles, et Kase kinnistu sihtotstarve

muudeti elamumaaks enne üldplaneeringu jõustumist ja ka selles, et külgnevate Tamme ja

Nuhja kinnistul paiknevate hoonete asukoha tõttu ei ole Kase kinnistule kavandatavate

hoonete puhul võimalik 300-meetrise vahekauguse nõuet arvestada. Ehitusmääruse punktiga

25.7 (kehtis kuni 01.11.2007) vallavalitsusele siiski õigus lubada elamute ehitamist Muusika

küla põldudele tingimusel, et ehitamine ei riku nimetatud maanteedelt avanevaid

põllumaastikuvaateid ja et elamu ei tohi paikneda põllu servast kaugemal kui 30 meetrit.

Vallavolikogu 19.05.2005 määruse nr 11 "Kernu valla ehitusmääruse muutmine" punktis 1.8

täpsustati, et Muusika külas põllule püstitatav elamu ei tohi paikneda metsa servast kaugemal

kui 30 meetrit. Sellest kriteeriumist lähtuvalt on ka vaidlustatud korralduses sätestatud, et

elamu ei tohi paikneda metsa piirist kaugemal kui 30 meetrit. Vaidlust ei ole selles, et kogu

Kase kinnistu, millel täna ei asu ühtegi ehitist, on täielikult vaadeldav nimetatud maanteelt.

31. Kohus leiab, et ehkki kinnistu sihtotstarbeks on elamumaa, ei ole poolte väidete pinnalt

põhjust kahelda selles, et kinnistul asub üldplaneeringu ja ehitusmääruse tähenduses

põllumassiiv ja/või puisniit. Eelkõige kinnitab seda asjaolu fakt, et Kase kinnistu harimise

eest on 2007 aastal makstud põldu kasutavale A. K.ile PRIA poolt ühtset pindalatoetust ja

põllumajandustoetust. Kaebuse esitaja vastustaja sellele väitele vastu vaielnud ei ole.

Eeltoodust tulenevalt on vastustaja andnud vaidlustatud korraldusega kaebuse esitajale

projekteerimistingimused ühe hoone püstitamiseks. Vastustaja kehtestas ehitusmääruse

punktile 25.3. tuginedes kaebuse esitaja jaoks oluliselt soodsama tingimuse: 75-90 meetri

kauguse nõude Tamme kinnistule püstitatud elamust. Kriteerium 75-90 meetrit Tamme

kinnistule püstitatud elamust on aga vastustaja selgituste kohaselt vajalik loomadele

rohekoridoris liikumistee säilitamiseks. Nimetatud kriteerium on seaduslik ja igati kooskõlas

projekteerimistingimuste eesmärgiga (EhS § 19 lg 3).

32. Asjaolu, et Kase kinnistu on sihtotstarbelt elamumaa, ei anna õigust ehitada sellele maale

elamuid vaba tahte järgi, vaid ikkagi PlanS ja EhS-ga sätestatud korras. Sellised kitsendused

on kooskõlas PS §-ga 32. Teemaplaneeringuga määratleti Muusika küla algupärase

ajastumaastikuna, kus ajalooline maastikupilt on säilinud enam-vähem jälgitavana, ja väärib

säilitamist sellisena. Muusika küla kohta ütleb teemaplaneering, et see on hästi säilinud põline

hajaküla avarate põllumaastikuvaadete ja looklevate külateedega. Üldplaneeringuga ja

ehitusmäärusega kehtestatud ehituspiirangud Muusika külas suunatud hajaasustuse ja avarate

põllumaastikuvaadete säilitamiseks. Kumbki nimetatud asjaoludest ei sõltu sellest, milline on

konkreetsel juhul katastriüksuse sihtotstarve. Nimetatud eesmärkidest lähtudes sätestati Kernu

Vallavolikogu 30.09.2004 määrusega nr 15 "Kernu valla ehitusmääruse muutmine"

ehitusmääruse punktis 4.2.1, et Muusika külas on katastriüksusele elamumaa sihtotstarbe

määramisel selle minimaalseks lubatud pindalaks 1,5 ha. Punktis 7.2.3 sätestati, et Muusika

külas ei tohi kahe elamu vaheline kaugus olla väiksem kui 150 meetrit, et nimetatud piirang

ei kehti ühtses kompleksis paiknevate elamute omavahelise kauguse suhtes ja vaadete

säilitamiseks ei tohi seal ehitada elamuid maanteedega (Ääsmäe-Haapsalu maantee, Vana

Pärnu maantee, Kääbaste-Ruila-Laitse tee) külgnevatele põllumassiividele ja puisniitudele.

Seejuures tähendavad põllud ehitusmääruses põllumassiive ja puisniite). Kohus leiab, et

kaebuse esitaja väide, nagu oleks vaidlustatud projekteerimistingimustega muudetud

teemaplaneeringut, ei ole asjakohane. Projekteerimistingimused on teemaplaneeringuga

kooskõlas ja kohalik omavalitsus on oma kaalutlusõigust teostades kehtestanud kaebuse

esitajale projekteerimistingimused teemaplaneeringust lähtudes (teemaplaneeringut kaebuse

esitaja taotluse osas konkretiseerides).

33. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga selles, et vastustaja kehtestas vaidlustatud korraldusega

Kase kinnistule miljööväärtusliku hoonestusala. PlanS § 8 lõike 3 kohaselt on

miljööväärtusliku hoonestusala kehtestamine üheks üldplaneeringu eesmärgiks. Kaebuse

esitajal on õigus selles, et KOKS § 22 lõike 1 punkti 33 kohaselt on miljööväärtusliku

hoonestusala kehtestamise õigus vallavolikogu pädevuses. Üldplaneeringu p 2.12.2 kohaselt

on väärtusliku maastikumiljööga alaks terve Muusika küla, mille kohta on täpsustatud, et see

on hästi säilinud põline hajaküla avarate põllumaastikuvaadete ja looklevate külateedega.

Vastustaja selgituste kohaselt on kitsenduste eesmärgiks Muusika küla kui väärtusliku

maastiku, mitte aga kui miljööväärtuslikku hoonestusala kaitsmine. Nendes selgitustes ei ole

kohtul põhjust kahelda. Sellega seoses ei ole asjakohased ka kaebuse esitaja väited, et ei ole

põhjendatud, millise avaliku huvi alusel on ehitustegevus kinnisasjal lubatud ainult

hoonestusala piires, kuigi terve kinnistu on elamumaa sihtotstarbega ja üle nelja korra suurem

(4,99ha), kui lubatud ehituskrundi suurus ette näeb. Kuna kogu kinnistu määrati

üldplaneeringuga miljööväärtuslikuks alaks, teostas vastavaid kaalutlusi volikogu

üldplaneeringu kehtestamisel. Üldplaneering on kehtiv, kaebuse esitaja seda vaidlustanud ei

ole.

34. Kaebuses on esitatud taotlus ka Kernu Vallavalitsuse 02.01.2008 korralduse nr 1

tühistamiseks. Nimetatud korraldus on vaideotsus, millega jäeti rahuldamata kaebuse esitaja

vaie vaidlustatud projekteerimistingimustele. HMS § 87 lõike 1 ja lõike 2 puntki 3 kohaselt

on isikul, kelle vaie jäeti vaidemenetluses rahuldamata, õigus esitada vaideotsuse peale

kaebus kohtusse juhul, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest

sõltumatult. Kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul millegagi põhjendanud seda, kuidas rikub

vaideotsus tema õigusi vaideesemest (korraldusest nt 575) sõltumata. Kohus leiab, et

vaideotsus iseenesest kaebuse esitaja õigusi kuidagiviisi ei piira ja et kaebuse kohtusse

esitamsie põhjus oli siiski korralduse nr 575 tühistamine. HKMS § 7 lõike 1 kohaselt võib

kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud

tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Eeltoodust tulenevalt ei asu kohus nimetatud taotlust

sisuliselt läbi vaatama ja jätab selle rahuldamata.

35. Kaebaja on esitanud kohtule taotluse mõista vastustajalt välja õigusabitasu summas 5286

krooni ja 40 senti. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Seega

tuleb kaebuse esitaja taotlus jätta rahuldamata ja kaebuse esitaja menetluskulud tema enda

kanda. Kuivõrd vastustaja ei ole enda kantud menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega

menetluskulude nimekirja kohtule esitanud, jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda

kanda.

Kadriann Ikkonen

kohtunik