3-06-2414/57 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-06-2414

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 06.05.2008, Tallinn Haldusasja number 3-06-2414 Haldusasi

P. G. kaebus Kodakondsusja Migratsiooniameti (KMA) 06.11.2006 kirja nr 15.7-10/46930 ja 30.11.2006 kirja nr 15.7-10/48560-1 õigusvastasuse tuvastamise nõudes, nimetatud kirjadega tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hüvitamise nõudes ning KMA kohustamise nõudes lõpetama kaebaja kohustamine Vene Föderatsiooni tagasipöördumistunnistuse saamise ankeedi täitmiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 22.04.2008. Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja – P. G.; Vastustaja KMA volitatud esindaja – Martin Sepp. RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus tervikuna rahuldamata.

2. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 06.05.2008 arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule.

Asjaolud KMA 06.11.2006 kirjaga nr 15.7-10/46930 paluti P. G. tema kiiremaks vabastamiseks väljasaatmiskeskusest ja tagasipöördumiseks kodakondsusjärgsesse riiki täita KMA-le edastatud Vene Föderatsiooni reisidokumendi taotluse ankeedid.

KMA 30.11.2006 kirjaga nr 15.7-10/48560-1 teatati P. G.le, et kehtiva reisidokumendi saamiseks Vene Föderatsiooni Saatkonnast Eestis edastas KMA 06.11.2006 kirjaga reisidokumendi ankeedid P. G.le. 30.11.2006 kirjaga paluti veelkord reisidokumendi taotlusankeedid võimalikult kiirest ära täita.

P. G. esitas halduskohtule kaebuse KMA 06.11.2006 kirja nr 15.7-10/46930 ja 30.11.2006 kirja nr 15.7-10/48560-1 õigusvastasuse tuvastamise nõudes, nimetatud kirjadega tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hüvitamise nõudes ning KMA kohustamise nõudes lõpetama kaebaja kohustamine Vene Föderatsiooni tagasipöördumistunnistuse saamise ankeedi täitmiseks.

Kaebuse põhjendused KMA illegaalse immigratsiooni osakonna juhataja Margit Ratnik pöördus Vene Föderatsiooni Suursaatkonna poole Eestis ankeedi väljastamiseks P. G. reisidokumendi vormistamiseks. 01.11.2006 sai kaebuse esitaja koos saatekirjaga ankeet-avalduse kodakondsuse kindlaksmääramiseks. Kaebajal ei olnud võimalik nimetatud ankeeti täita, kuna Vene Föderatsioonis puudub tal sissekirjutus, elamisluba ning koht elamiseks. Ka ei ole kaebajal Vene Föderatsiooni kodakondsust. Viimane elukoht, mis kaebajal passis vormistatud on, on Narva linn, mille kohta on olemas ka tempel 1996.a. Reisidokumendi taotlus-ankeedi täitmiseks puudub kaebajal igasugune õigus.

P. G. saatis 15.11.2006 M. Ratnikule ja Vene Föderatsiooni Suursaatkonnale Eestis tähitud kirja, milles teatas, et ta ei ole Vene Föderatsiooni kodanik ning ei oma seal ka ei elukohta ega sissekirjutust. Vene Föderatsiooni haldusõigusrikkumiste koodeksi § 19 p 18 järgi toob kodaniku isikutunnistuse (passi) saamiseks või muude isikut tõendavate dokumentide saamiseks teadvalt valeandmete esitamine kaasa haldustrahvi määramise kodanikele 1-3 miinimumpalga ulatuses. KMA ametnik on kaebajat häbistanud ja teinud kohtu silmis seaduserikkujaks, süüdistades kaebajat VMS § 262 lg 1 p 3 rikkumises ilma seadusliku aluseta. Vene Föderatsioonil puudub nii kohustus kui ka õigus väljastada kaebuse esitajale Vene Föderatsiooni pass või mistahes muu reisidokument ning seetõttu Eesti Vabariigil puudub igasugune seaduslik alus nõuda kaebuse esitajalt sellesisuliste toimingute tegemist või dokumentide koostamist. KMA kirjadega kaasnenud materiaalne kahju seisneb tähitud kirjade saatmiskuludes ja telefonikõnedes. Moraalne kahju on tekkinud kirjavahetusest, mis puudutab kaebaja enesetunnet. Kaebaja sõnul raiskas ta oma jõudu, emotsioone ja energiat oma seisukohtade tõestamiseks kümne kuu jooksul. Kaebuste koostamine kohtule on nõudnud kaebajalt üleelamisi. KMA kirjad on rikkunud kaebaja mainet inimeste, kes kaebajat ümbritsevad, ja KMA ametnike ees.

Vastustaja KMA vastulause ja taotlus

P. G. on välismaalane, kes 07.10.2006 ujus üle Narva jõe Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki, ületades ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kontrolljoone. 10.10.2006 paigutati P. G. KMA taotlusel Jõhvi kohtumaja määruse alusel väljasaatmiskeskusesse. Kuna isikul puudus kehtiv reisidokument, mille alusel saaks teda Eesti Vabariigist Vene Föderatsiooni välja saata, pöördus KMA 01.11.2006 kirjaga nr 1521 Vene Föderatsiooni Suursaatkonna konsulaarosakonda, palvega osutada abi P. G. dokumenteerimisel. KMA 01.11.2006 kirjale edastas Vene Föderatsiooni Suursaatkonna konsulaarosakond oma vastuse, millele oli lisatud Vene Föderatsiooni tagasipöördumistunnistuse taotlemise ankeet. Nimetatud kirjas palus konsulaarosakond edastada antud ankeet väljasaadetavale selleks, et täidetud ankeedi põhjal oleks võimalik valmistada ette päring isiku kodakondsuse tuvastamiseks. 30.11.2006 edastati P. G.le vastus tema 13.11.2006 kirjale, milles selgitatakse, miks talle ei saa teha seadustamisettekirjutust ja miks tal puudub elamisõigus Eesti Vabariigis. Isiku kiiremaks vabastamiseks väljasaatmiskeskusest ja tagasipöördumiseks Vene Föderatsiooni paluti P. G.l täita tagasipöördumistunnistuse saamiseks vajalik ankeet.

P. G. eksib, kui arvab, et ankeedi täitmiseks peab tal olema Vene Föderatsiooni kodakondsus. Vene Föderatsiooni Suursaatkonna konsulaarosakonna 01.11.2006 vastuses selgitakse, et antud ankeedi täitmine on vajalik selleks, et ette valmistada päring isiku kodakondsuse määramiseks. Sellise ankeedi täitmist nõuab Vene Föderatsiooni konsulaarosakond alati, kui KMA pöördub nende poole palvega osutada abi väljasaadetava dokumenteerimisel olenemata sellest, kas tegemist on Vene Föderatsiooni kodanikuga või mitte. Kui ankeedis sisalduvate andmete põhjal järeldatakse, et ankeedi täitnul ei ole Vene Föderatsiooni kodakondsust, siis isikule ei väljastata tagasipöördumistunnistust.

Vastava ankeedi täitmine P. G. poolt ei too kaasa seaduserikkumist, nagu ta ise arvab. Seda muidugi eeldusel, et ankeedis esitatavad andmed peavad olema tõesed. See, et ankeet on mõeldud isikutele, kes ei saa pöörduda Venemaale seoses dokumendi kaotamisega, ei oma suurt tähtsust. Määravaks asjaoluks jääb kehtiva reisidokumendi puudumine. Vene Föderatsiooni Suursaatkond pole kunagi kinnitanud, et P. G.l puudub õigus taotleda endale tagasipöördumistunnistust ja täita selle saamiseks vajalikud ankeedid. P. G. aga keeldub kategooriliselt endale reisidokumenti taotlemast.

P. G. väited, et ankeedis oma isiklike andmete avaldamine toob endaga kaasa kriminaalvastutuse ja vastava ankeedi täitmine on kvalifitseeritav KarS §-de 280 ja § 320 järgi, ei ole tõsiseltvõetavad. VSS § 17 järgi saadetakse väljasaadetav välja riiki, kust ta saabus Eestisse, välismaalase kodakondsusriiki, asukohariiki või kolmanda riigi nõusolekul kolmandasse riiki. See tähendab, et P. G. Vene Föderatsiooni kodakondsuse puudumine ei takista ta väljasaatmist Venemaale - riiki, kust ta ebaseaduslikult saabus Eestisse. Välja saatmiseks Vene Föderatsiooni ei pea väljasaadetaval ilmtingimata olema Vene Föderatsiooni kodakondsust.

KMA on Venemaale välja saatnud ka kodakondsuseta isikuid. Samuti on P. G.l õigus taotleda endale Vene Föderatsiooni kodakondsust. Kuid selleks, et välja selgitada, millistel alustel võetakse P. G. Venemaale tagasi, peab ta alustama nimetatud ankeedi täitmisest. Kuna P. G. ei ole oma kaebuses välja toonud asjaolusid, millest tuleneb tema materiaalse ja moraalse kahju hüvitamise nõue, siis on KMA-l võimatu sellist nõuet pidada õigustatuks. KMA on seisukohal, et 06.11.2006 ja 30.11.2006 kirjadega ei ole P. G.le tekitatud ei moraalset ega materiaalset kahju.

Väljasaadetavatele tagasipöördumistunnistuse taotlusankeetide edastamine on tüüpiline toiming isiku välja saatmisel Venemaale ning ankeedis isiklike andmete avaldamisega ei kaasne moraalset ega materiaalset kahju. Vastustaja taotleb jätta P. G. kaebus rahuldamata.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

KMA 06.11.2006 ja 30.11.2006 kirjade õiguspärasus KMA 06.11.2006 kirjaga nr 15.7-10/46930 (tl 57) teatati P. G.le, et 01.11.2006. a edastas Vene Föderatsiooni Suursaatkond Eestis oma kirjaga KMA-le Vene Föderatsiooni reisidokumendi taotluse ankeedid. Isiku kiiremaks vabastamiseks väljasaatmiskeskusest ja tagasipöördumiseks kodakondsusjärgsesse riiki palus KMA kaebajal täita KMA-le edastatud Vene Föderatsiooni reisidokumendi taotluse ankeedid.

KMA 30.11.2006 kirjaga nr 15.7-10/48560-1 (tl 39) selgitati kaebajale Eestis viibimise õiguslikke aluseid ning korrati palvet täita isiku kiiremaks vabastamiseks väljasaatmiskeskusest ja tagasipöördumiseks Vene Föderatsiooni reisidokumendi taotlusankeedid.

Tsiteeritud kirjade sisust nähtuvalt ei ole KMA kaebajat millekski sundinud. Ülalviidatud kirjades on esitatud KMA palve P. G.le Venemaale tagasipöördumise reisidokumendi ankeedi täitmiseks. See palve oli esitatud kaebaja enda huvides ja eesmärgil kaebaja nii ruttu kui võimalik väljasaatmiskeskusest vabastada. Selline on KMA rutiinne protseduur kehtiva dokumendita väljasaadetava isiku dokumenteerimiseks. Asjas puudub vaidlus selles, et P. G. viibib Eestis ebaseaduslikult ning ta oli paigutatud väljasaatmiskeskusesse. Et kaebajal puudus kehtiv reisidokument, pöördus KMA isiku dokumenteerimiseks Vene Föderatsiooni Suursaatkonna poole Eestis.

KMA kirjale vastuseks edastas Vene Föderatsiooni Suursaatkonna konsulaarosakond oma vastuse, millele oli lisatud Vene Föderatsiooni tagasipöördumistunnistuse taotlemise ankeet. Nimetatud kirjas palus konsulaarosakond edastada antud ankeet väljasaadetavale selleks, et täidetud ankeedi põhjal oleks võimalik valmistada ette päring isiku kodakondsuse tuvastamiseks (tl 59). Nimetatud ankeedi täitmiseks ei pea isikul olema Vene Föderatsiooni kodakondsust. Vene Föderatsiooni Suursaatkonna konsulaarosakonna 01.11.2006 vastuses selgitakse, et antud ankeedi täitmine on vajalik selleks, et ette valmistada päring isiku kodakondsuse määramiseks.

Sellise ankeedi täitmist nõuab Vene Föderatsiooni konsulaarosakond alati, kui KMA pöördub nende poole palvega osutada abi väljasaadetava dokumenteerimisel olenemata sellest, kas tegemist on Vene Föderatsiooni kodanikuga või mitte. Kui ankeedis sisalduvate andmete põhjal järeldatakse, et ankeedi täitnul ei ole Vene Föderatsiooni kodakondsust, siis isikule ei väljastata tagasipöördumistunnistust. Seega ei ole kaebajal eeldusel, et tema poolt esitatud andmed ankeedis vastavad tõele, karta ka mingeid sanktsioone Vene Föderatsiooni poolt.

VSS § 17 järgi saadetakse väljasaadetav välja riiki, kust ta saabus Eestisse, välismaalase kodakondsusriiki, asukohariiki või kolmanda riigi nõusolekul kolmandasse riiki. See tähendab, et P. G. Vene Föderatsiooni kodakondsuse puudumine ei takista tema väljasaatmist Venemaale - riiki, kust ta ebaseaduslikult saabus Eestisse. Väljasaatmiseks Vene Föderatsiooni ei pea väljasaadetaval ilmtingimata olema Vene Föderatsiooni kodakondsust. Eelnevast nähtuvalt ei ole KMA 06.11.2006 ega 30.11.2006 kirjad olnud õigusvastased. Tegemist on protseduuriga, mille käigus KMA üritab tuvastada kehtiva dokumendita Eestis illegaalselt viibiva isiku kodakondsust ja tema väljasaatmisperspektiive ning sellega kiirendada isiku vabastamist väljasaatmiskeskusest.

Paludes kaebajal täita ankeet tagasipöördumistunnistuse saamiseks, ei ole KMA riivanud kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi.

Kahju hüvitamise nõude põhjendamatus Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema samaaegselt täidetud järgmised tingimused: isikule peab olema tekitatud kahju; see kahju peab olema tekitatud õigusvastase teoga ning õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel peab olema põhjuslik seos. Kui kasvõi üks kahju komponentidest on puudu, on kahjunõue põhjendamata. Käesoleval juhul väitis kaebaja, et talle on tekitatud kahju KMA 06.11.2006 ja 30.11.2006 kirjadega. Kohus tuvastas otsuse eelmises punktis, et KMA 06.11.2006 ja 30.11.2006 kirjad ei ole olnud õigusvastased. Seega on puudu kahju hüvitamise nõude rahuldamise üks elementidest – kahju tekitanud teo õigusvastasus. Seetõttu jääb esitatud kahjunõue rahuldamata ning kohus ei pea asuma analüüsima teiste kahju elementide esinemist.

Kohustamisnõude põhjendamatus Kaebaja on kohtule esitanud nõude KMA kohustamiseks lõpetama kaebaja kohustamine Vene Föderatsiooni tagasipöördumistunnistuse saamise ankeedi täitmiseks. Nagu kohus ülal tuvastas, ei olnud KMA vastavasisulised palved õigusvastased ning KMA ei ole sundinud kaebajat esitama valeandmeid. Ankeeti täites saab kaebaja esitada need andmed, mis on asjakohased ja tõesed. Neid andmeid, mida ta ei valda või mis ei ole tagasipöördumistunnistuse saamiseks vajalikud, ta esitama ei pea. Seega jääb ka kaebaja poolt esitatud kohustamisnõue rahuldamata. Kohus tuletab kaebajale meelde, et VSS § 264 kohaselt on väljasaadetav kohustatud kaasa aitama väljasaatmise korraldamisele, sh andma väljasaatmist täideviivatele valitsusasutustele suulisi ja kirjalikke andmeid ja seletusi; esitama kõik andmed ja dokumendid ning muud tema valduses olevad tõendid, mis omavad väljasaatmisemenetluses tähtsust; aitama kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele ning aitama kaasa oma isiku tuvastamiseks ja kontrollimiseks vajalike andmete kogumisele. Vähemoluline ei ole ka see, et kaebuse esitaja on ise asetanud ennast olukorda, kus ta praegu viibib. Ületanud illegaalselt Eesti riigipiiri ja asunud siia ilma kehtiva viibimisaluseta elama, on kaebaja allutanud enda Eesti riigi seadusandlusele ja tal tuleb seda järgida.

Menetluskulude jagamine HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, kohtukulud. Sellele sättele vastavalt jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. KMA ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebuse esitajalt.

Maret Altnurme Kohtunik