2-07-30962/51 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Meeli Kaur Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

13. mai 2008.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-30962 Tsiviilasi Osaühingu xxx hagi xxx ja xxx AS-i vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Osaühing xxx (registrikood xxx, asukoht xxx, elektronpost xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Aavik (Aavik & Partnerid Advokaadibüroo, Tuukri 19, 10152 Tallinn, elektronpost: xxx), lepingulised esindajad xxx, xxx; Kostja I xxx Ltd (registri number xxx, asukoht xxx); Kostja I lepinguline esindaja advokaat Iivi Otto (Advokaadibüroo Glikman & Partnerid, Tornimäe 2, 10145 Tallinn, elekntronpost: xxx); Kostja II xxx AS (registrikood xxx, asukoht xxx), Kostja II lepinguline esindaja vandeadvokaat Kai Amos (Advokaadibüroo Amos OÜ, Rävala pst 6, 10143 Tallinn, elektronpost: xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 23.04.2008 Kohtuistungil osalenud isikud Hageja lepingulised esindajad Andres Aavik, xxx, xxxl Kostja I lepinguline esindaja advokaat Iivi Otto Kostja I nõustaja Paul Keres Kostja II lepinguline esindaja Kai Amos RESOLUTSIOON

Jätta Osaühingu xxx hagi xxx Ltd ja xxx AS-i vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (13.05.2008.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud 23.08.2007 esitas xxx maakohtule hagi Tallinna kohtutäitur Mati Kadak’u vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.

01.10.2007 määrusega kaasati hageja 14.09.2007 taotluse alusel kostjatena menetlusse xxx Ltd ja xxx AS.

Hagiavalduse kohaselt saabus 08.11.2006 laev FIONA hagejale kuuluvasse sadamasse. Laeva FIONA seismise eest oli hagejal tekkinud kaimaks, mis tulenevalt laeva asjaõigusseaduse (LAÕS) § 74 lg 1 p 4 on merivõlg ning mis lõppes laeva sundenampakkumise tulemusel. Hageja leiab, et laeva sundenampakkumisel rikuti enampakkumise olulisi tingimusi ning palub tunnistada kehtetuks 04.06.2007 toimunud enampakkumise täiteasjas nr 008/2006/1237 ja jätakta täitemenetlust täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 lg 1 alusel. Hageja sai enampakkumisest teada 14.08.2007.

LAÕS § 87 lg 1 p 3 järgi tuleb sundenampakkumisest teatada teadolevatele merivõlaga tagatud nõude omanikele. Merivõlaga tagatud nõude omanik on täitemenetluse osaline TMS §

5 lg 1 mõttes, kellele TMS § 10 lg 1 järgi peab kohtutäitur kätte toimetama vara arestimise akti ja enampakkumise akti, saumuti otsused kohtutäituri tegevusest peale tsiviilkohtumenetlusele vastavat menetlusdokumentide kättetoimetamist. Kohtutäitur seda ei teinud, mis on käsitletav TMS nõuete olulise rikkumisena, mis toob kaasa enampakkumise tühistamise. Kohtutäiturile oli teada laeva asukoht, kuid ta ei teavitanud hagejat laeva arestimisest ega sundenampakkumisest seaduses sätestatud korras. Sundenampakkumise teadete avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded ei võta ära asjaolusalise õigust saada õigeaegselt teavet kõigi täitetoimingute kohta.

Kohtutäitur on rikkunud oluliselt seadust merivõlaga tagatud õiguste väljaselgitamisel ja nendest teatamisest. Kohtutäitur pidi välja selgitama kas laeval lasuvad merivõlad, kuna lähtuvalt LAÕS § 72 lg 3 ei kanta merivõlga laevakinnistusraamatusse. LAÕS § 87 lg 3 tulenevalt peab enamapkkumise kuulutuses sisalduv ettepanek õigustes teatamiseks sisaldama selgesõnalise viite merivõlaga tagatud õigustele.

Kohtutäitur ei ole järginud kethivate rahvusvaheliste kokkulepetega ettenähtud laeva sundmüügi korda. Rahvusvahelise merivõlgade ja pantide konventsiooni (koostatud 06.05.1993.a Genfis, edaspidi konventsioon) art. 11 lg 1, 2 ja 3 järgi peab enne laeva sundenampakkumist osalisriigi pädev asutus tagama, et sundenampakkumise teade saadetakse merivõlgade pidajatele. Nimetatud teade peab olema kirjalik ning see edastatakse tähitud postiga või elektroonilsielt või muul sobival viisil, mis võimaldab teate vastuvõtmist kinnitada. Ainult peale selle kirjaliku teate saatmist tuleb vastav teade sundenampakkumist korraldavas riigis avaldada ajakirjanduses või teistes väljaannetes. Hageja ei saanud kohtutäiturilt mitte ühtegi teadet, mis on ette nähtud seaduste ja nimetatud konventsiooniga.

Kohtutäitur andis alusetult välja õiendi et kõik koormatised on kustutatud. Tulenevalt LAÕS § 93 lg 2 kui laev on sundenampakkumise korras müüdud, kustutatakse kohtutäituri väljastatud tõendi alusel kõi koormatised eeldusel, et sundenampakkumisest on nõuetekohaselt teavitatud kõiki õigustatud isikuid. Vastavalt konventsiooni art. 12 lg 1 lõpevad kõik laeval lasuvad koormatised ainult juhul, kui sundenampakkumine toimub seaduste ja konventsiooni art. 11 ja 12 kohaselt. Seega ei saa lugeda hageja merivõlga kustutatuks, arvestades kohtutäituri poolt enampakkumise korraldamisel toimunud seaduse rikkumisi ja nõeutekohaselt kõigi õigustatud isikute enmpakkumisest teavitamata jätmist.

Samuti on hagiavalduses märgitud, et enampakkumise läbiviimise menetluse puudused annavad alust kahelda kohtutäituri erapoolikuses enampakkumise läbiviimisel. TMS § 9 lg 1 p 6 keelab kohtutäituril sellisel juhul täitemenetlust läbi viia.

Kostja xxx Ltd vastuväited Kostja I hagi ei tunnista. Hagi esemeks on nõue enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja täitemenetluse jätkamiseks. Sellist nõuet ei saa esitada kostja vastu. Kostja ostis laeva enampakkumisel. Hagejal ei saa kostja vastu seoses enampakkumisega olla ühtegi nõuet, kuna TMS § 223 lg 2 kohaselt saab AÕS § 80 või alusetu rikastumise sätete alusel nõude esitada ainult isik, kellelt laev sundvõõrandati. Ainus nõue, mida saaks TMS § 223 lg 2 alusel esitada ostja vastu, on asja väljaandmise nõue asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 alusel või alusetu rikastumise sätete alusel. Hageja pole kunagi olnud laeva omanik mistõttu ei saa tal omandit laeva suhtes tekkida ka enampakkumise kehtetuks tunnistamise tagajärjel. Kuna hageja ei ole ühelegi AÕS § 80 või alusetu rikastumise sätete aluseks olevale asjaolule tuginenud, siis ei ole xxx Ltd õige kostja. Kostja I palub jätta hagi rahuldamata.

Kostja xxx AS vastuväited Kostja II hagi ei tunnista kuna kostja II ei ole enampakkumisega seotud. Kostja II palub jätta hagi rahuldamata.

Menetluse käik 01.10.2007 määrusega kaasas kohus menetlusse kostjatena xxx Ltd ja xxx AS ning kohustas hagejat esitama kohtule täpsustatud hagiavaldus. Hageja nimetatud tähtaja jooksul hagi ei täpsustanud.

07.03.2008 esitas hageja hagi muutmise avalduse, milles palub kostjatelt I ja II välja mõista laeva sadamas seismisega tekkinud võlgnevuse: kostjalt II põhivõlg 116 379.25 krooni ja kostjalt I ja II solidaarselt põhivõlg 248 536.38 krooni ning lisanduv viivis. Kohus leidis, et nimetatud avaldusega on muudetud nii hagi alust kui ka eset ning uus hagi määrati 18.03.2008 määrusega iseseisvaks menetluseks tsiviilasjana nr 2-08-10129 (kd II, t lk 589-591).

23.04.2008 kohtuistungil hageja loobus kohtutäitur Mati Kadaku vastu suunatud enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudest ning nimetatud kostja vastu lõpetas kohus menetluse 02.05.2008 määrusega.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

Hageja on esitanud nõuab TMS § 223 lg 2 p 2 tulenevalt enampakkumise kehtetuks tunnistamist ja täitemenetluse jätkamist. TMS § 223 lg 2 p 2 kohaselt enampakkumise kehtetuks tunnistamisel võib sissenõudja nõuda täitemenetluse jätkamist.

Vaidlustamata asjaolude kohaselt arestis kohtutäitur Mati Kadak 15.12.2006 Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu avalduse alusel võlgniku xxx Ltd kuuluva laev FIONA. Kordusenampakkumisel müüdi laev 04.06.2007 xxx Ltd-le (kd I, t lk 45-49).

Käesolevas asjas nõuab hageja täitemenetluse jätkamist. Nimetatud nõudeõigus on tulenevalt TMS § 223 lg 2 p 2 sissenõudjal. Hageja ei olnud täiteasjas nr 008/2007/982 sissenõudjaks. Hageja loobus nõudest kohtutäituri vastu ning kohus lõpetas kohtutäituri suhtes menetluse. Samuti on hagi esitatud valede kostjate vastu. Täitemenetluse jätkamist saab üksnes nõuda kohtutäiturilt, kes korraldab täitedokumentide täitmist. Seega jätab kohus õigusliku hinnangu hagis toodud enampakkumise oluliste tingimuste rikkumise asjaoludele ja esitatud tõenditele andmata. Hagi tuleb jätta rahuldamata.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Meeli Kaur kohtunik