2-08-7833/7 · 2-08-7833/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

AI generated

kasuks alates 29.01.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni tasumata intressi täieliku tasumiseni viivis 24,97% tagastamata intressisummalt.

Legislator headnote

AI generated

2-08-7833/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: kasuks alates 29.01.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni tasumata intressi täieliku tasumiseni viivis 24,97% tagastamata intressisummalt.

Keywords

AI generated

satisfaction of claim credit mandate performance in lieu of fulfillment damage to credit cross-claim in set-off future claim

AI generated

2-07-49399/2

märts 2008, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-49399 Tsiviilasi BAS-i hagi PL vastu 139 000 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: BAS (reg kood XXX; asukoht XXX) Hageja esindaja: Artur Maljukov (XXX) Kostja: PL(isikukood XXX elukoht XXX) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses

2-25-3321/16

Kostja K. P. tunnistab tingimusteta võlgnevust summas 4943,40 eurot, mille Pooled on leppinud, et kostja tasub võlgnevuse hageja arveldusarvele XXX,

2-06-3620/5

21. veebruaril 2006.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled tarbijakrediidilepingu nr. 0500122/75st. Lepingu alusel andis hageja kostjale 35 000 krooni krediiti, millest peeti kinni lepingu sõlmimise tasu 350 krooni. Lepingu järgi on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 29,01% krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepingu perioodi eest on kostja kohustatud tasuma intressi summas 40 728,43 krooni. Krediidi brutosummaks kujunes 76 078,43 krooni.

2-08-78393/4

tagastamata krediidisumma 22 910.20 krooni üldtingimuste p 2.1.

2-08-18812/3

detsember 2008. a., Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-18812 Tsiviilasi B AS-i hagi D J`i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Menetlusosalised ja esindajad B AS (registrikood: xxx, asukoht: xxx); Hageja esindaja M Kutman (B AS ) Kostja D J (isikukood: xxx, praegune viibimiskoht xxx)

Full text

ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

Otsuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

tegemise aeg ja koht

22.aprill 2008.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Võidu 2

Tsiviilasja number

2-08-7833

Tsiviilasi

Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi E S vastu 150 432

krooni ja 84 sendi ning lisanduva viivise nõudes.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS, reg.kood

10183757, asukoht Rüütli 23, Tartu linn 51006,

esindaja volikirja alusel töötaja Triin Marran, isikukood xxxx.

Kostja: E S, isikukood xxxx, elukoht xxxx.

Eel

Eelmenetluses

menetluses

22.04.2008.a.

Resolutsioon:

Rahuldada

Rahuldada Balti Investeeringute Grupi

Balti Investeeringute Grupi

Balti Investeeringute Grupi Pank

Pank

Pank AS hagi

AS hagi

AS hagi E S

vastu

vastu 150

150 432 krooni ja 84 sendi ning lisanduva viivise nõudes

432 krooni ja 84 sendi ning lisanduva viivise nõudes

tervikuna.

Välja mõista

Välja mõista E

E

E S

S

S (isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx) ) ) ) Balti Investeeringute

Balti Investeeringute

Balti Investeeringute Grup

Grup

Grupi Pank

i Pank

i Pank AS

AS

AS (reg.kood

(reg.kood

10183757)

10183757) kasuks ja võlgnevuse katteks

kasuks ja võlgnevuse katteks

kasuks ja võlgnevuse katteks 150

150 432

432 (ükssada viiskümmend tuhat nelisada

(ükssada viiskümmend tuhat nelisada

kolmkümmend kaks)

kolmkümmend kaks) krooni

krooni

krooni ja 84 senti

ja 84 senti

ja 84 senti ning

ning

ning kohtu

kohtu

kohtukulude katteks

kulude katteks

kulude katteks 5 750

5 750

5 750 (

(

(viis tuhat

viis tuhat

seitsesada viiskümmend

seitsesada viiskümmend) krooni.

) krooni.

Välja mõista

Välja mõista E S

S

S (isikukood

isikukood

isikukood xxxx

xxxx

xxxx) Balti Investeeringute

Balti Investeeringute

Balti Investeeringute Grupi Pank

Grupi Pank

Grupi Pank AS

AS

AS (reg.kood

(reg.kood

10183757)

10183757) kasuks

kasuks

kasuks alates 29.01.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni

alates 29.01.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni

viivis 24,97% tagastamata krediidisummalt aastas.

Välja mõista

Välja mõista E

E

E S

S

S (isi

(isi

(isikukood

kukood

kukood xxxx

xxxx

xxxx) ) ) ) Balti Investeeringute

Balti Investeeringute

Balti Investeeringute Grupi Pank

Grupi Pank

Grupi Pank AS

AS

AS (reg.kood

(reg.kood

10183757) kasuks alates kohtuotsuse tegemise päevast kuni sissenõutavaks muutunud

tasumata intressi täieliku tasumiseni viivis 24,97% tagastamata intressisummalt.

Kohtuotsus kuulub

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

viivitamatult täitmisele.

Edasikaebamise kord:

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates.

Kui apellant soovib asja arutamist ko

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

htuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(TsMS § 442 lg. 6

(TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7).

§ 633 lg. 7).

I. Asjaolud ja hageja nõue.

Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 26.04.2007.a. sõlmitud tarbijakrediidileping nr.

0715019/96st, mille põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale krediiti 93 561 krooni ja 44

senti. Lepingu järgi kohustus kostja maksma intressi 24,48% krediidisummast ühe aasta

kohta. Kogu lepinguperioodi eest kohustus kostja hagejale tasuma intressi 228 627 krooni ja

20 senti.

Lepingu raames sõlmisid pooled kokkuleppe, millega muudeti summa suurust ja

intressimäära ning tulemusena jäi krediidisummaks 107 138 krooni ja 38 senti ning alates

17.07.2007.a. uueks intressimääraks 24,97%.

Kostja lepingutingimusi korrektselt ei täitnud. 02.10.2007.a. saatis hageja kostjale

lepingu ülesütlemishoiatuse ja palus võlgnevuse tasuda kahe nädala jooksul. Kostja hoiatusele

ei reageerinud, kohustust ei täitnud.

Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles hageja 24.10.2007.a. lepingu üles ja nõudis

ühtlasi koheselt 139 193 krooni ja 27 sendi tasumist, millest tagastamata krediidisumma

moodustab 107 138 krooni ja 38 senti, intress 9 818 krooni ja 20 senti, leppetrahv 21 427

krooni ja 68 senti, viivis 9 krooni ja 01 senti ning võla sissenõudmisega seotud kulud 800

krooni. Kuna ka pärast lepingu ülesütlemist kostja midagi ei tasunud, siis palub hageja

kostjalt välja mõista 150 432 krooni ja 84 senti, millest krediidisumma 107 138 krooni ja 38

senti, intress 9 818 krooni ja 20 senti, leppetrahv 21 427 krooni ja 68 senti, viivis 11 248

krooni ja 58 senti, võla sissenõudmisega seotud kulud 800 krooni.

Hageja leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud, kuna VÕS § 76 lg. l lähtuvalt

kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on

tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 kohaselt võib

krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse

tõttu üles öelda ja nõuda kogu võla tasumist. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg.

1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult

nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud

suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi.

VÕS § 158 lg. 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. TsMS § 367 kohaselt

võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates 29.01.2008.a. kuni põhinõude

täieliku tasumiseni välja mõista viivis 24,97% krediidisummalt aastas. TsMS § 461 lg. 4

kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt

arvestatakse kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui

kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast.

Seega palub hageja lisaks kostjalt välja mõista alates kohtuotsuse tegemise päevast kuni

intressi täieliku tasumiseni viivis 24,97% sissenõutavaks muutnud tasumata intressilt aastas.

Hagiavalduses esitatud asjaolusid tõendavad krediidileping ja selle tingimused,

maksegraafik, kokkulepe, lepingu ülesütlemine, meeldetuletused, viivise arvestus, riigilõivu

tasumist tõendav maksekorraldus, hinnakiri.

II.

II. II. Kostja kirjalik vastus

Kostja kirjalik vastus

Kostja kirjalik vastus.

Kostja kohtule 21.04.2008.a. saabunud kirjalikus vastuses hagile vastuväiteid ei oma ja

võtab hagi õigeks, vastuhagi esitada ei soovi, leiab, et kohtukulu võiks jaotada kuumakseteks.

Kostja soovib kirjalikku menetlust ja peab võimalikuks lahendada asja kompromissiga või

muul viisil kokkuleppel.

II

IIII

III. Maak

Maak

Maakohtu

ohtu

ohtu otsuse põhjendused.

otsuse põhjendused.

Kohus leidis, et hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud ning hageja kirjeldatud

alustel kuulub rahuldamisele tervikuna, kuna kostja on hagi õigeks võtnud. TsMS § 206 lg. 1

kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset,

suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta.

TsMS § 440 sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses

hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule

avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule

eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Kostja on oma õigeksvõtu

väljendanud kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses.

VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. l

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus tuleneb

tarbijakrediidilepingust. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega

oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud,

võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg. 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult

või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 461 lg. 4 kohaselt

kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt

arvestatakse kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui

kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast.

Seega on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele tervikuna hageja poolt

hagiavalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses.

TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 kohaselt

hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt

pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu

tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne

riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud

riigilõivu 5 750 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna hageja kasuks välja mõista.

TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb

kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 178 lg. 1

kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 468 lg. 1 p. 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeks võtul põhineva otsuse omal

algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohus kohaldas VÕS § 76, § 82, §-de 100- 101 lg. 1 p. 1, 6, § 108, § 113, 401, 402, 367,

461 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 147, § 162, §-de 440-442, § 468 lg. 1 p. 1, § 632 lg. 1

nõudeist.

Kohtunik: /allkiri/ S. Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent L. Herne

Kohtuotsus jõustus 13. juunil 2008. a.

13. juunil 2008. a.

Nooremreferent L. Herne

2-08-7833/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Keywords

Related Decisions

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text