Legislator Case Law & Legislation
2-07-50698/2 AI generated

2-07-50698/2 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

Case Number 2-07-50698/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Otsuse tegemise aeg ja koht 29.aprill 2008 Rapla Tsiviilasja number 2-07-50698 Tsiviilasi Aare Lempu hagi Vahur Lichti vastu 11 818,42 krooni väljamõistmiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Aare Lempu (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-x xxxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx), esindaja Natalia Suvorova (Advokaadibüroo Legalia OÜ, asukoht Sauna 10 79515 Rapla).

Legislator headnote

AI generated

2-07-50698/2 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: Edasikaebamise kord Hagile mittevastamiseks mõjuva põhjuse olemasolul on kostjal vastavalt TsMS § 415 lg 1 ja 2 õigus esitada 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, Pärnu Maakohtule avaldus menetluse taastamiseks s.o. kaja koos kõigi asja arutamsel ettevalmistamiseks vajalike materjalidega.

Keywords

AI generated
cost of living adjustment disability-related expenses case of personal hardship knee injury benefits recurrent expenditure physiotherapy coverage
AI generated
2-06-36831/5
Jätta KÜ Partisani 7 hagi V.
2-07-31837/14
Hageja nõue Hageja lepinguline esindaja selgitab, et 07.08.2001.a.
2-06-8773/4
11. aprillil 2006.a esitatud hagiavalduse kohaselt kostja ja A. M. vahel sõlmiti 16.06.2004.a korteri müügileping, millega kostja omandas X linnas X asuva korteri. Nimetatud lepingu p. kohaselt kohustus kostja tasuma müüja võlgnevuse Xi linnas X asuvas korteris tarbitud teenuste eest summas 6 075,75 krooni. Kostja on oma kohustusi täitnud väga väheses osas. 19.01.2006.a saadeti kostjale pretensioon, paludes võlgnevus tasuda hiljemalt 26.01.2006.a. Kostja sai pretensiooni kätte 20.01.2006.a, kuid ei vastanud sellele ja ei asunud ka täitma oma kohustusi.
2-08-12491/2
Hagist nähtub, et 16. märtsil 2005 sõlmisid Kehtna Hoiu-Laenuühistu ja kostja (sel ajal perekonnanimega Leopard) laenulepingu nr 17-05, mille alusel Kehtna Hoiu-Laenuühistu andis kostjale 10 000 krooni laenu, mille käendajateks olid hagejad. Kostja kohustus laenu tagasi maksma laenulepingu lisas toodud maksegraafiku alusel osamaksetena 16. aprillist 2005 kuni 16.märtsini 2006. Kostja ei ole ühtegi osamakset tasunud, mistõttu Kehtna Hoiu-Laenuühistu suunas nõude hagejate kui käendajate vastu. Kumbki hageja tasus 30. juulil 2006.a. 5000 krooni põhivõlga ja 1252.50 krooni intressi. Eeltoodu alusel paluvad hagejad tunnustada nende poolt tasutud võla tagasinõuet kostja vastu kogusummas 12 505 krooni.
2-06-37364/5
Resolutsioon Jätta A S hagi V H vastu 20.10.2004 A S ja V H vahel sõlmitud kinkelepingute lõppemise tunnustamiseks rahuldamata.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Otsuse tegemise aeg ja koht 29.aprill 2008 Rapla Tsiviilasja number 2-07-50698 Tsiviilasi Aare Lempu hagi Vahur Lichti vastu 11 818,42 krooni väljamõistmiseks.

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Aare Lempu (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-x xxxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx), esindaja Natalia Suvorova (Advokaadibüroo Legalia OÜ, asukoht Sauna 10 79515 Rapla).

Kostja Vahur Licht (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-x xxxxxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx).

RESOLUTSIOON

Välja mõista Vahur Lichtilt Aare Lempu kasuks 11 818.42 krooni veeja kanalisatsioonikulude katteks.

Toimetada kohtuotsus pooltele kätte posti teel.

Kohtukulude jaotus Hageja poolt kantud menetluskulud jätta Vahur Lichti kanda.

Hageja võib 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, esitada kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.

Edasikaebamise kord Hagile mittevastamiseks mõjuva põhjuse olemasolul on kostjal vastavalt TsMS § 415 lg 1 ja 2 õigus esitada 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, Pärnu Maakohtule avaldus menetluse taastamiseks s.o. kaja koos kõigi asja arutamsel ettevalmistamiseks vajalike materjalidega.

Asjaolud Hagist nähtub, et hagejale kuuluvad omandiõiguse alusel korteriomandid asukohaga xxxxxxxxxxx xxx xx nr x üldpinnaga 36,5 m2 ja nr 2 üldpinnaga 34,1 m2. Kostjale kuulub omandiõiguse alusel samas majas korteriomand nr x üldpinnaga 61,7 m2. Hagejale kuuluvates korterites elab tema neljaliikmeline perekond, kostjale kuuluvas korteris elab viis inimest. xxxxxxxxxxx xxx xx asuva kinnistul vee tarbimise eest esitatakse arved veemõõdukaevus asuvalt arvestilt võetud näitude alusel üks kord kvartalis. 2004. aasta II kvartalist esitab OÜ Järvakandi Kommunaal nimetatud kinnistu veetarbimise arved hagejale, kellega vee-ettevõte on sõlminud kinnistu veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse lepingu nr 15/VMK.

Sellest ajast on hageja kõik arved tähtaegselt ka tasunud. Vaatamata korduvatele kirjalikele ja suulistele pöördumistele ei ole kostja alates 2004. aasta II kvartalist enda poolt tarbitud veeja kanalisatsiooniteenuste eest midagi tasunud. Sellest ajast on OÜ Järvakandi Kommunaal esitanud xxx xx asuvale kinnistule vee tarbimise ja kanalisatsiooni teenuse eest arveid kokku summas 16 800.95 krooni. Kuna sel ajal puudusid korteritele eraldi paigaldatud veemõõtjad, mis oleksid nõuetele vastavalt taadeldud ja milliseid vee-ettevõte oleks saanud pidevalt kontrollida, tuleb hageja arvates korterite veeja kanalisatsioonikulude arvestamisel lähtuda elanike arvust.

Kuna xxx xx asuvates korterites on elanikke kokku 9, siis lihtsat aritmeetilist tehet kasutades (16 800,95:9x5=9333,86) on kostja võlgnevuseks antud perioodi eest 9333,86 krooni.

20. detsembrist 2006 on xxx xx elamule paigaldatud elamusiseselt korteritele eraldi veearvestid, millised asuvad elamu keldrikorrusel. Need on nõuetele vastavalt plommitud ja veeettevõte kontrollib neid pisteliselt.

01. jaanuarist 2007 saab veekulu arvestamisel lähtuda seega veemõõtjate näitudest. OÜ Järvakandi Kommunaal andmetel oli 2007. aasta kümne esimese kuu vee tarbimine xxx xx elamu korterite vahel järgmine: korter nr x ja x kokku 80,51 m3 ning korter nr x 95,56 m3. Arvestades, et Järvakandi Vallavalitsuse poolt on kehtestatud 1 m3 hinnaks 26 krooni, siis hageja on tasunud OÜ-le Järvakandi Kommunaal 2007. aasta kümne kuu tarbitud vee eest 4577,82 krooni, millest kotja võlg 2484,56 krooni. Pooled on pidanud esimeste võlgnevuste tekkimisest alates ka läbirääkimisi, kuid kostja on alati leidnud erinevaid õigustusi arvete tasumisest kõrvalehoidumiseks. Hageja arvates on kostja pahatahtlik, kostja ei ole üles näidanud ka initsiatiivi omapoolse võlgnevuse kustutamiseks.

16. märtsil 2007. a saadetud vastuses on kostja võlga osaliselt tunnistanud, kuid keeldunud selle maksmisest põhjusel, et korterite omanike vahel puudub vastav leping. Lähtudes eeltoodust on hageja 2004. aasta teisest kvartalist kuni 01. novembrini 2007 tasunud kostja poolt tarbitud veeja kanalisatsiooniteenuste eest kokku 11 818,42 krooni, mille ta palub kostjalt välja mõista. Kohtu seisukoht

06. detsembril 2007 saadeti kostjale TsMS § 393 lg 2 p 1 ja 394 lg 1 ning 2 kohaselt hagiavaldus koos lisadega ning kohustati hagile kirjalikult vastama 14 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates. Samas selgitati, et vastamata jätmise korral võib kohus teha hageja kasuks tagaseljaotsuse. Kostja aadressil on hagiavaldus koos lisadega 08. detsembril 2007 abikaasa poolt vastu võetud ja tuleb seega lugeda TsMS § 322 lg. 1 kohaselt kostjale kättetoimetatuks. Hagile vastanud kostja ei ole. Kohus peab antud juhul otstarbekaks rahuldada hagi tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud. Korteriomandi seaduse § 13 lg. 1 kohaselt on korteri omanik kohustatud tasuma kaasomandil lasuvad maksud, kandma avalik-õiguslikud kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandi suurusega, sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on korteri omanik samas suuruses kohustatud kaasomandi korrashoiu ja valitsemise kulud teistele korteriomanikele hüvitama.

Kuna hagi rahuldatakse täies ulatuses, siis kannab kostja TsMS § 162 lg 1 kohaselt kõik hageja poolt kantud menetluskulud.

Indrek Saar Kohtunik