2-08-12086/3 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunikuabi Aita Kastor Otsuse tegemise aeg ja koht 25.aprillil 2008. a, Valga kohtumaja Riigi õigusabi asja nr ÕA – 2-08-12086 Riigi õigusabi asi

K. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht x, taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Kirjalik menetlus. RESOLUTSIOON Juhindudes „Riigi õigusabi seaduse“ § 4 lg 3 p 4, § 6 lg 1, § 8 lg 3, § 14, § 15 lg 2 ja lg 5 ning „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku“ § 463-466 ja § 475 lg 1 p 16 kohus m ä ä r a s:

1. Rahuldada K. P. taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus.

2. Anda riigi õigusabi mõistliku aja jooksul osamaksetena täieliku hüvitamisega.

3. Määrata riigi õigusabi osutavaks advokaadiks vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar Advokaadibüroost Valge ja Uiga Valga osakonnast; Valga Vabaduse 5, telefon 5113011. Kohtumäärus saata teadmiseks taotluse esitanule, Rahandusministeeriumile ja Eesti Advokatuurile ning täitmiseks vandeadvokaadi vanemabile Kalju Kutsarile.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib riigi õigusabi taotleja esitada Tartu Ringkonnakohtule erikaebuse Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest.

Asjaolud Riigi õigusabi taotlus

K. P. esitas 02.04.2008.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumajale taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esitamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Õigusabi taotleja soovib õigusabi igakuulise elatusraha väljamõistmiseks alaealise lapse ülalpidamiseks. K. P. kasvatab üksi alaealist last. Õigusabi taotleja selgituste kohaselt on ta vallaline ning avaldusest ei selgu kas ta omab töökohta kuna käesoleval ajal viibib õigusabi taotleja emapuhkusel ning peagi lõpeb vanemahüvitise maksmine.

Kohtu lahendi põhjendused Kohus, tutvunud esitatud taotluse ning sellele lisatud ja kohtu poolt täiendavalt kogutud tõenditega, leiab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks kuulub rahuldamisele.

„Riigi õigusabi seaduse“ (RõaS) (RT I 2004, 56, 403) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab teha seda üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohus leiab, et hinnates taotleja majanduslikku seisundit, võttes sealjuures aluseks autoregistri, kinnistusraamatu, äriregistri, pensioniameti, Väärtpaberikeskuse, Hansapanga, Krediidipanga, SEB panga ja taotleja enese poolt kohtule avaldatud andmed, ei suuda taotluse esitanu oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. K. P. esitatud andmete kohaselt on tema sissetulekuks igakuine emapalk + toetus kokku 4000 krooni. Maksuametilt saadud teatise kohaselt oli K. P. 2007.a. sissetulekuks 39056 krooni ning Sotsiaalkindlustusameti teatise järgi saab K. P. peretoetust igakuuselt 300 krooni ja vanemahüvitist brutosummas 4350 krooni. Vararegistrite andmetel puudub taotlejal igasugune vara, mida oleks võimalik realiseerida õigusabikulude katteks. Autoregistrist nähtub, et tal puudub sõiduk ning Äriregistris pole tema nimel ühtegi ettevõtet, ühingut ega osalust neis, kinnistusraamatu andmete kohaselt puudub kinnistu. Väärtpaberikeskuse, SEB panga ja Krediidipanga teatise kohaselt ei oma K. P. arvelduskontosid ega hoiuseid, pisike arvelduskonto on avatud Hansapangas, mis on vajalik igapäevaeluks.

Kohus leiab, et K. P. ei ole võimeline peale igakuiste vältimatute püsikulutuste kandmist tasuma täiendavalt veel vajamineva õigusteenuse eest. Kuivõrd taotleja sissetulekud ei võimalda koheselt õigusabiteenuse eest tasumist ja hetkel ei ole ette näha ka isiku majandusliku seisundi paranemist, kuid on loota et K. P. suudab parandada oma majanduslikku seisundit ja maksevõimet kuna ta on noor ja töövõimeline, siis sellest tulenevalt tuleb talle anda riigi õigusabi mõistliku aja jooksul osamaksetena täieliku hüvitamiseni riigi õigusabi kulud. Samuti peab kohus oluliseks selgitada, et RõaS § 28 lg 1 kohaselt kohustatakse isikut juhul, kui riigi õigusabi saaja oli riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamisest täielikult või osaliselt vabastatud ja tema majanduslik seisund või maksevõime viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõpetamist oluliselt paraneb, hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena või osamaksetena. Riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulusid hüvitama, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool.

RõaS § 18 lg 2 kohaselt määrab kohus riigi õigusabi osutavaks advokaadiks sellega nõus oleva advokaadi. Kohtule on andnud oma nõusoleku nimetatud asjas riigi õigusabi osutamiseks vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar Advokaadibüroost Valge ja Uiga Valga osakonnast; Valga Vabaduse 5, telefon 5113011.

Aita Kastor Kohtunikuabi