2-07-46161/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Ene Tsefels

Määruse tegemise aeg ja koht

24.04.2008.a., Tallinn, Kentmanni Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-46161

Tsiviilasi

Nissi valla avaldus TS kasvatuselt laste IS, TSja JS äravõtmiseks ilma

vanema õiguste äravõtmiseta

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja Nissi vald (asuk XXX) esindaja Nissi vallavalitsus, volitatud esindaja

lastekaitsenõunik Elerin Sagar

Puudutatud isik TS(ik XXX eluk XXX)

Puudutatud isik AS(ik XXX viibimiskoht XXX vangla XXX)

Puudutatud isik IS(ik XXXX viibimiskoht XXX)

Puudutatud isik TS(ik XXX viibimiskoht XXX)

Puudutatud isik JS(ik XXX5 viibimiskoht XXX)

Puudutatud isikute I , T ja J S esindaja vandeadvokaat Helen Tomberg

(Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kohtumääruse resolutsioon

1. Jätta Nissi valla avaldus TS kasvatuselt laste IS, TS ja JS äravõtmiseks ilma vanema õiguste äravõtmiseta,

rahuldamata.

2. Määrus saata avaldajale ja puudutatud isikutele.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15

päeva jooksul kuid mitte pärast viie kuu möödumist määruse teatavaks tegemisest eestkostjale.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni.

Avalduse sisu

Avaldaja palub võtta ära lapsed IS, TS ja JS TS kasvatuselt ilma vanema õiguste äravõtmiseta. Avalduse kohaselt

asjast puudutatud isiku TS ja tema abikaasa ASning nende kolme alaealise lapse I T ja JS elukohaks on XXX.

Rahvastikuregistri andmetel on perekonna aadressiks Harjumaa XXX. Nimetatud korter asub viiekordses majas ja on

ühetoaline.

Perekond Ssattus sotsiaaltöötajate tegevusvälja 2001. aastal seoses üürivõlaga. 10.04.2001. a külastasid

humanitaarnõunik KS ja lastekaitsenõunik SS S kodu, et pakkuda perekonnale vallavalitsuse poolset abi. A S oli

ametnike suhtes väga tõrjuv ja väitis, et perekond saab ise hakkama ning sotsiaaltöötajate sekkumine pole tarvilik.

2002. a veebruaris pöördus Gümnaasium lastekaitsenõunik SS poole kirjaliku avaldusega, milles paluti abi I ja TS

kooliprobleemide lahendamisel. Põhiprobleemina toodi välja laste valetamine. Kool püüdis I ja T valetamise põhjuseid

välja selgitada, kuid tulutult. Kooli avaldusest selgub, et lapsevanemad T ja A S pöördusid arsti poole seoses T järsu

õppeedukuse langusega, kuigi õpetaja sõnul õppis laps jätkuvalt viitele. Klassijuhataja T P iseloomustusest TS kohta

nähtub, et T sai kodus karistada nö halbade hinnete eest. Aeg-ajalt olid T näol ja jalgadel sinised plekid.

Klassikaaslaste ja õpetajate pärimise peale vastas ta, et kukkus. Klassijuhataja K K iseloomustusest IS kohta selgub, et

lapsel oli suur hirm isa ees ning seetõttu tekkisid konfliktid kooli ja kodu vahel.

08.11.2002. a toimus taas kodukülastus humanitaarnõunik Kaie Saare ja lastekaitsenõunik Signe Sireli poolt Side

juurde. Eelnevalt oli saadud teade Gümnaasiumi õpetajalt Iveta Jürissonilt, et nii I kui Tl on pikalt koolist puudunud.

Vanemate sõnul võtsid lapsed nädal aega kartuleid. AS lubas, et taolisi puudumisi lastel enam ei esine.

31.01.2005. a teostati järjekordne kodukülastus perekond S juurde lastekaitsenõunik SS S ja sotsiaaltöötaja M K poolt.

Eelnevalt oli saadud Gümnaasiumi õpetajalt IJ informatsioon, et lapsed küsivad õpetajatelt raha seoses pere raske

majandusliku olukorraga (laps tuleb kooli kirjaga, milles palutakse laenata 200 krooni). Kodukülastusel selgus, et S on

endiselt üürivõlg. AS teatas, et majahaldajal polegi õigust üüriraha nõuda. Sotsiaaltöötajate poolt pakuti perele

toimetulekutoetust. AS keeldus sellest ning väitis, et asub lähiajal tööle. AShinnangul võis toimetulekutoetust vajada

TS. TS a lepiti kokku, et tuleb sotsiaalametnike vastuvõtule 04.02.2005. TS vastuvõtule ei ilmunud.

29.11.2006. a telefonikõne noorsookonstaablilt HS Nissi valla lastekaitsenõunik ES. HS teatas, et alaealise IS suhtes

on Põhja Politseiprefektuuri Lääne-Harju politseiosakond algatanud kriminaalasja. Teda kahtlustatakse 13-aastasele JK

raudhantliga vastu pead löömises. Sama päeva õhtul teostati ES ja HS poolt kodukülastus S juurde, et välja selgitada

perekonna arvamus juhtunust. Kodus viibisid T , I , T ja JS. TSsõnul olevat AS tööl ning ta viibib enamasti XXX asuvas

korteris, mis varem kuulus TS emale. S suur võlg Eesti Energiale, mistõttu elekter välja lülitatud. Pere on endiselt võlgu

ka majahaldajale. ISselgitas, et tunnistas uurijale J K löömise üles, kuna kartis isa reaktsiooni ja lootis, et

ülestunnistamise korral ei saa AS juhtunust teada. Praeguseks on kriminaalmenetlus IS suhtes lõpetatud, kuna puudub

kriminaalmenetluse alus.

TS kutsuti seoses raske majandusliku olukorraga sotsiaalametnike vastuvõtule 01.12.2006, kuhu ta ka määratudf ajal

ilmus. Ta tunnistas vestluse käigus, et AS on eelkõige poja I suhtes kiuslik. TSile on selgitatud, et laste väärkohtlemine

on seadusevasT. Vanem peab kaitsma oma lapsi vägivalla ja ohtude eest. TS sõnul elab pere põhiliselt lastetoetustest,

mistõttu pole võimalik võlgasid maksta. AS ei toeta perekonda piisavalt. TS koostas sotsiaalametnike kaasabil avalduse

sotsiaaltoetuste saamiseks.

08.01.2007.a telefonikõne Gümnaasiumi õpetajalt IJ lastekaitsenõunik ES. IJ teatas, et IS oli talvisel koolivaheajal mitu

päeva vanemliku hooleta, teised pereliikmed viibisid XXX . Alaealiste KP, J K ning M K kirjalikest seletustest nähtub, et

IS viibis mitu päeva üksi . Tal polnud kodus süüa ega ka toiduraha. Ta kartis XXX minna, kuna isa ähvardas teda

füüsilise vägivallaga. TS kirjalikust selgitusest tuleb välja, et IS viibis koolivaheajal ilma vanemliku hooleta kuus päeva.

Eelnevalt nimetatud olukorra tõttu kutsuti nii A kui ka TS Nissi Vallavalitsuse lastekaitsenõunikule selgitusi andma. AS

vestlusele ei tulnud, küll aga saatis telefoni teel sõnumi. 14.01.2007. a toimus lastekaitsenõuniku ja AS vahel

telefonivestlus. AS väitis, et on poja I suhtes vägivaldne olnud ainult enesekaitseks.

Olukorda lähemalt uurides selgus, et nii vaimne kui füüsiline vägivald on S perekonnas kestnud aastaid. Nissi

Vallavalitsusele teadaolevalt kohtles AS tütart JS alates 1991. aastast julmalt ja piinavalt, mistõttu Harju Maakohus

1993. a karistas teda 1 aasta ja 6 kuu vabadusekaotusega. Nüüdseks elab JS tugiperes. I ja TS sõnade kohaselt on

isa AS kasutanud nende suhtes nii füüsilist kui ka vaimset vägivalda. AS on korduvalt oma poegi löönud erinevatesse

kehapiirkondadesse, kasutanud nende suhtes ebatsensuurseid väljendeid, hirmutanud ja alandanud. Sinikaid

näopiirkonnas ja kätel on näinud nii kaasõpilased kui ka õpetajad. Ka TS tunnistab, et AS on korduvalt väärkohelnud II

ja T .

Pidev ärev kodune olukord ja perevägivald muutsid nii I kui ka Tli käitumise koolis arglikuks. Nad olid sageli hirmunud

olekuga. ISon käinud perearsti juures seoses käte valutamisega ning mälu halvenemisega Üldiselt on perekond Si

lapsed olnud alati head õppurid. Tõsised probleemid õppimisega tekkisid ISl 4. klassis. 9. klassi ta küll jõudis, kuid

õppeedukus oli halb ning esines palju põhjuseta puudumisi Vaba aega sisustas I sageli hulkumisega.

Kõigi nende aastate jooksul TS ei suutnud või ei soovinud oma laste kaitseks midagi ette võtta. I ja TS sõnade kohaselt

oleks TS sekkumine AS poolse vägivalla peatamiseks olukorra veelgi julmemaks teinud. Nii I , T kui ka TS hinnangul

on pere noorimal lapsel JS isaga hea kontakt ning AS teda vägivaldselt ei kohelnud. Seda arvab ka JS ise.

Gümnaasiumi psühholoogi hinnangust selgub, et Johannal puudub arusaam, et vägivald on vale või halb või et

probleeme saaks lahendada ka teisel viisil . Seoses ebaturvalise kodukeskkonnaga, mille põhjustas AS vägivaldne

käitumine ning TS suutmatus oma poegade kaitseks välja astuda, viidi I ja TS2007. aasta jaanuaris lastekaitsenõuniku

algatusel ja nende enda nõusolekul turvakoduteenusele. JS keeldus turvakodusse minemast.

TS lubas, et asub lähiajal tööle ja püüab oma eluolusid paremaks muuta, et nii Tlil kui ka Il oleks võimalik koju tagasi

pöörduda.

Seoses I ja TS väärkohtlemisega isa poolt algatas Põhja Politseiprefektuur Lääne-Harju politseiosakond kriminaalasja

AS suhtes. AS vahistati 21.02.2007.a. , 04.10.2007. a tunnistas Harju Maakohus AS süüdi KarS § 122 järgi. Lõplikuks

karistuseks mõisteti vangistus 2 aastat ja 8 kuud. Nissi Vallavalitsus on esitanud hagiavalduse Harju Maakohtule

vanema õiguste äravõtmiseks ASlaste J, Tl ja IS suhtes.

2007. aasta maikuus asus TS tööle koostaja-monteerija ametikohale, mistõttu pere majanduslik olukord mõnevõrra

stabiliseerus. Abiks on olnud ka Nissi Vallavalitsus, kes on TS ja tema tütre toimetulekut soodustanud nii

sotsiaaltoetuste kui ka –teenuste näol. Nissi Vallavalitsus on tasunud ka I ja TS igakuised turvakoduteenuse arved. TS

väidab, et maksab võlgasid. Samuti on ta koostanud lastekaitsenõuniku abil kohtutäitur Risto Sepa juures Eesti

Energiale võla tagasimaksegraafiku.

1.09.2007.a esitas TS Nissi Vallavalitsusele avalduse, milles tunnistab, et ei suuda toime tulla kolme lapse

kasvatamisega. TSil on diagnoositud epilepsia, mistõttu tunneb ta end sageli väsinuna ja jõuetuna. Tööpäevad on

pikad, kuna töölesõidule kulub palju aega. TS sõnul satuks ta eriti suurtesse raskustesse I kasvatamisel. IS avaldub

sageli ebasiirus ning tal on probleeme koolikohustuse täitmisega. TS leiab, et pojad I ja Tl võiksid lastekodus viibida nii

kaua kui kodune olukord paremaks muutub. TS usub, et suudab tütre kasvatamisega toime tulla.

14.09.2007. a. toimus lastekaitsenõuniku ES algatusel vestlus J S, milles osales ka klassijuhataja KJ. JS oli

hoolitsemata (riided määrdunud jne). JS avaldas soovi turvakodusse elama minna. Ta tõi põhjuseks üksindustunde

ning ema sõbra MK. MK on alkoholilembene ning tekitab seetõttu sageli häbiväärseid olukordi. J tunneb end

üksildasena, kuna ema viibib pikad päevad tööl ja kui ta kodus on, siis viibib nende juures MK. J on ema tähelepanu

suhtes jäänud tahaplaanile. JSl äks turvakodusse 21.09.2007. a. TS suhtus J otsusesse rahumeelselt ja mõistvalt.

Nii Tl, I kui ka JS soovivad ema TSiga lähedasi suhteid hoida ning soovivad olukorra paremaks ja turvalisemaks

muutumisel taas koju elama minna.

Ka TS on korduvalt väitnud, et soovib tulevikus oma lapsi ise kasvatama hakata. Ta on teadlik, et laste väärkohtlemine

on seadusevas T, ning on lubanud edaspidi oma lapsi kaitsta.

TS soovib lahendada oma probleemid (võlad, elutingimused, edaspidine suhe A S), et lastel oleks tulevikus turvaline

elukoht.

Avaldaja on seisukohal, et TS on korduvalt käitunud oma laste suhtes vastutustundetult, mistõttu on nii I, Tl kui ka JS

jäänud hooletusse. Avaldaja leiab, et TSei suuda täita oma kohustusi laste I, Tli ja J kasvatamisel ja nende eest

hoolitsemisel. Need kohustused tulenevad PKS §-st 50 lg 1. I, Tl ja JS elama jätmine ema TS juurde võib lastele

ohtlikuks osutuda. Nimetatud asjaolu on PKS § 53 lg 1 eestkosteasutusele aluseks nõude esitamisele lapse ära

võtmiseks vanemalt ilma vanema õiguste ära võtmiseta.

Puudutatud isikute arvamused

Puudutatud isk TS leiab, et ta suudaks külla lapsi kasvatada, kui võlad saaks makstud. Selgitab, et vanem laps I ei

kuula teda, peab vajalikuks, et I võtaks ennast kokku siis saaks ka temaga hakkama.

Puudutatud isik AS leiab, et TS suhtub lastesse väga hästi ja leiab, et ta saaks laste kasvatamisega ka hakkama.

Selgitas, et elas perest lahus 2004.aastast, pere juures käis vaid nädalavahetustel. Edaspidi laseb lastel valida, kas nad

soovivad temaga suhelda või mitte. Eitab vägivalda laste suhtes, selgitab, et on lapsi karistanud üksnes sportlikult e

sundides neid kätekõverdusi tegema. Ainult 2007.a. jaanuaris lõi Tlit õrnalt vastu põske.

Ärakuulamisel puudutatud isik TS kinnitas, et ema suhtub temasse hästi ning ta saab emaga ka hästi läbi ja soovib

kindlasti minna koju. Leiab, et ema saab nende kasvatamisega hakkama ja lubab ema kodutöödes aidata. Olenemata

sellest, et lastekodutöötajad on head, sooviks ta olla kodus.

Ärakuulamisel puudutatud isik JS selgitas, et ta kujutas elu lastekodus ette teisti. Soovib siiski elada kodus koos perega

. Ei suuda keskenduda õppimisele, kui mõtleb kodule. Ütleb, et mõlemad vennad on head ning et I on jooksus, sest

tahab olla kodus. Ka ema ootab neid koju.

Alaealiste puudutatud isikute esindaja vandeadvokaat Helen Tombergi arvamuse kohaselt laste esindajana ei toeta

käesoleval ajal avalduse rahuldamist. Leiab, et avalduses toodud asjaolud ei anna piisavat põhistust laste

äravõtmiseks. Arvamuse kohaselt I, Tl ja JS emana on nende sünniaktidesse kantud TS, isana AS. Laste vanemate

kooselu on kestnud pikka aega, kogu seda kooselu on saatnud AS süstemaatiline vägivald nii TSkui laste I ja Tli

suhtes. Eestkosteasutuse kogutud andmetel on perekond sotsiaalametnike järelevalve all alates 2001.aastast.

Esialgselt tulenes järelevalve vajadus vanemate ebapiisavatest sissetulekutest tekkinud rahalise toimetuleku

puudumisest. Edasiselt selgus, et vanemad ei suuda tagada laste koolikohustuse täitmist, sest I ja Tl puudusid pikemat

aega koolist. Kontrollimisel ilmnes aga, et koolikohustust ei täitnud lapsed isa korraldusel, kes kasutas lapsi kooli ajal

kartulivõtul. Järgnevalt pöörati tähelepanu füüsilise vägivalla tunnustele laste kehal, ja siis selgus, et AS tarvitab poiste

kallal regulaarselt füüsilist vägivalda. AS ise on sellist käitumist nimetanud laste kasvatamiseks ja distsiplineerimiseks.

Laste ema poiste kaitseks välja ei astunud, sest tõenäoliselt oleks ema sekkumine muutnud isa käitumise laste suhtes

veel julmemaks, ja seda püüdis ema vältida. Poiste hirm isa ees oli selgeltnähtav. Ärakuulamisel nii Tl kui J avaldasid,

et Tl ja I said kogu aeg ei millegi eest peksa, aitas sellest, kui isal oli halb tuju. Isa lõi erinevatesse kehapiirkondadesse,

sinikaid nii näopiirkonnas ja kätel kui ka jalgadel on näinud poiste õpetajad ja kaasõpilased. Lisaks füüsilisele

peksmisele kasutas AS laste suhtes vaimset vägivalda, mis seisnes laste suhtes ebatsensuursete väljendite

kasutamises, sõimus, hirmutamises ja alandamises. AS käitumise talumine kodus muutsid poiste käitumise koolis

arglikuks ja hirmunuks. Seega leidis aset ka AS süstemaatiline vaimne vägivald laste suhtes. Arstlikult on fikseeritud IS

kaebused käte valutamise ja mälu halvenemise kohta. Jt isa küll ei löönud, kuid avaldas temale muul viisil kahjulikku

mõju.

Avaldusele lisatud tõenditest nähtub, et AS poolt pereliikmete suhtes vägivalla tarvitamine on tuvastatud ka kohtulikult.

Tütar JS kohtles AS piinaval ja julmal viisil 1991.aastast ning selle eest mõisteti AS süüdi ja karistati 1993.a. 1 aasta ja

6 kuu pikkuse vangistusega. Ka käesoleval ajal kannab AS 2 aasta ja 8 kuu pikkust vangistust, mille mõistis talle kohus

IS ja TS piinamise eest. Harju Maakohtu 4.10.2007.a. otsusega on tuvastatud periood 2006.aastast kuni 21.02.2007.a.,

kui AS põhjustas järjepidevalt ja peaaegu igapäevaselt valu oma alaealistele poegadele ISl ja Tl S , lüües neid korduvalt

käega erinevatesse kehapiirkondadesse. Käesoleval ajal menetleb Harju Maakohus Nissi valla avaldust AS

vanemaõiguste äravõtmiseks tsiviilasjas nr.2-07-46162.

I ja Tl elavad alates 2007.a. jaanuarikuust ja J alates sama aasta septembrikuust Lastekodus. Laste lastekodusse

paigutamise põhjuseks oli see, et laste ema ei suuda ajutiselt laste eest adekvaatselt hoolitseda. Seejuures on säilinud

laste ja ema vaheline emotsionaalne seos, avaldaja toetab, et lapsed käivad nädalavahetuseti kodus ema juures ja ema

külastab lapsi s.

Vastavalt PkS § 50 lg-le 1 on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. PkS § 50 lg 2 kohustab

vanemat oma lapse õigusi ja huve kaitsma. PkS § 53 lg 1 lubab kohtul eestkosteasutuse nõudel otsustada võtta lapse

vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Laste esindaja hinnangul on aga

käesolevas vaidluses vaieldav seaduses märgitud aluse esinemine. Laste esindaja hinnangul on usaldusväärselt ja

ümberlükkamatult tõendatud laste julm kohtlemine AS poolt, puuduvad aga andmed laste ohtuseadmisest nende ema

poolt käesoleval ajal ja olukorras, kus laste isa viibib kinnipidamisasutuses ning tema mõju kodusele atmosfäärile

puudub. Ärakuulamisel Tl ja J mõlemad soovisid elada kodus ema juures ja käia koolis. Lastekodus võivad neil olla küll

paremad olmelised tingimused kui kodus, kuid sellele vaatamata soovisid lapsed koju. Laste esindajana olen

seisukohal, et laste selline soov on tähelepanu vääriv. Laste igatsus ema järele ja suur vajadus tema läheduse järele

kaalub üles vajaduse paremaks olmeliseks kindlustatuseks. Ema olukord võrreldes laste lastekodusse paigutamise

ajaga on ka oluliselt muutunud. Ta on lõpetanud oma kooselu MKga. MK viibimine TS kodus oli üheks olulisemaks

teguriks, miks lapsed tundsid ennast kõrvalejäetuna ja said emalt ebapiisavalt tähelepanu. MK puudumine jätab emale

rohkem aega, mida lastele pühendada.

Ema käib käesoleval ajal tööl ja püüab kokkulepitud maksegraafikute alusel likvideerida oma võlgnevusi. Ema

ellusuhtumise muutumine ja lahtirabelemine emotsionaalsest ja psüühilisest sõltuvusest oma elukaaslastest (nii ASkui

MKst) on tunnustatav. Ema püüd hoida lastega emotsionaalset sidet ja toetada neid lükkab ümber avalduses märgitu, et

lapsi on ohtlik jätta ema juurde. Pigem on laste huvides laste jätmine ema juurde, kuid kahtlemata peab sellega

kaasnema eestkosteasutuse järjepidev järelevalve ja vajadusel sotsiaalabi. Varasem TS keeldumine sotsiaalabist on

tulenenud pigem AS keelust abi vastu võtta. Käesolevaks ajaks AS mõju puudub, mistõttu on eeldatav TS valmisolek

koostööks eestkosteasutusega. Ka juhul, kui emal tekib raskusi laste koolikohustuse täitmise tagamisel, on

eestkosteasutusel võimalik järjepideva selgitustöö abil meetmeid rakendada. Eeltoodu alusel leiab esindaja, et nõue T

laste äravõtmiseks ei ole põhjendatud , mistõttu esindaja ei toeta avalduse rahuldamist.

Puudutatud isik IS kohtusse ärakuulamisele ei ilmunud.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 2 kohaselt hagita menetluses lahendatakse perekonnaasjana

vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine. TsMS § 477 lg 2 kohaselt kohus võib

hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud

kohtuistungi korraldamise kohustus. 14.08.2007.a. toimus kohtuistung, kus menetlusosalised nõustusid sellega, et

edaspidi menetletakse antud tsiviilasja kirjalikus menetluses.

AS ja TSon Harjumaa Perekonnaseisuosakonna sünniakti nr XXX, koostatud XXX.a. kohaselt IS, sünniakti nr XXX ,

koostatud XXX.a. kohaselt TSja sünniakti nr XXX, koostatud XXX.a. kohaselt JS vanemateks. Lapsed on alaealised.

Perekonnaseaduse (PKS) § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda, lg 4

kohaselt ei või vanem vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega.

Asja materjalidest nähtuvalt alaealised I ja TS elavad alates 2007.a. jaanuarikuust ja JS alates sama aasta

septembrikuust Lastekodus. Lapsed paigutati Lastekodusse, kuivõrd laste ema ei suutnud ajutiselt laste eest

adekvaatselt hoolitseda.

Avaldaja Nissi vald eestkosteasutusena taotleb alaealiste laste I, Tli ja J S äravõtmist nende ema, TS kasvatamiselt.

PkS § 53 lg 1 järgi eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema

õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Seega on põhjendatud laste äravõtmine vanemalt üksnes

juhul, kui laste jätmine vanema juurde on lastele ohtlik. Selleks, et kohus saaks otsustada laste äravõtmise vanema, TS

kasvatuselt, tuleb esmalt tuvastada, kas laste nende vanema so TS juurde jätmine on lastele ohtlik või mitte.

Asja materjalidest lähtuvalt on Harju Maakohtu menetluses tsiviilasi nr 2-07-46162, kus arutatakse Nissi valla avaldust

AS vanemaõiguste äravõtmiseks I, Tli ja J suhtes. Käesoleval ajal kannab AS 2 aasta ja 8 kuu pikkust vangistust oma

alaealiste laste IS ja TS piinamise eest. Vaieldamatult on avaldaja poolt kohtule esitatud tõenditega tõendamist leidnud

AS vägivaldne käitumine pere liikmete suhtes. Kuivõrd käesolevaks ajaks on AS perest eraldatud, on tema vägivaldne

käitumine laste suhtes välistatud.

TsMS § 559 lg 1 kohaselt kohus kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning

piisava kaalutlus-ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel

tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Kohus kuulas isiklikult ära piisava kaalutlus- ja

otsustusvõimega Tli ja J Si. Mõlema lapse ainus siiras soov oli elada kodus ema kasvatamisel. Lapsed olid valmis

käesoleva aasta suveni olema lastekodus, kuid ei pidanud võimalikuks edaspidiseks jääda lastekodusse olenemata

sellest, et lastekodutöötajad nendesse hästi suhtusid. Lastel oli probleeme nn uues koolis harjumisega. Lapsed ei

soovinud sisuliselt muud, kui et minna tagasi pere juurde, kus kõik toetaksid teineteist, oleks olemas vajalik sh et üürid

oleksid makstud jms. ISkohtusse ärakuulamisele ei ilmunud 04.03. 2008.a. kuivõrd oli omavoliliselt lahkunud

lastekodust, ega ilmunud ärakuulamisele ka 19.03.2008.a. koos emaga, olenemata sellest et oli lubanud emale

ärakuulamisele tulla.

TSon asunud tööle ning maksab maksegraafiku alusel tekkinud võlgnevusi, samuti on TSlõpetanud suhted MKga,

milliseid asjaolusid on muuhulgas kinnitanud kohtuistungil nii TS, kui ka tunnistaja Merike Kiisel. Kohus nõustub laste

esindajaga, et TSselline käitumine on tunnustatav. On tunnustatav, et ta on muutnud oma ellusuhtumist ja lahti

rabelenud emotsionaalsest ja psüühilisest sõltuvusest oma elukaaslastest. Nimetatu annab alust järelduseks, et TSon

siiski suuteline ise toime tulema oma elu ja selle korraldamisega. Puuduvad andmed laste ohtuseadmisest TS enese

poolt, vastupidi, laste ja ema vahel valitseb vaieldamatult märkimisväärne emotsionaalne side, lapsed käivad

nädalavahetuseti kodus ema juures ja ema külastab lapsi Lastekodus. Küll aga möönab kohus tuginedes kogutud

tõenditele, et laste ema TS ei ole suutnud varasemalt kaitsta lapsi nende isa ASvägivalla eest.

Puudutatud isik TSkinnitab, et tal on toimetulekuraskused, kuivõrd perel on suur võlgnevus neile osutatud

kommunaalteenuste eest, samas kinnitab, et suudab lapsi kasvatada ja nende eest hoolitseda, kui on tasutud võlad.

Tunnistajate Merike Kiiseli ja SJi ütluste, kui ka TSseletuste kohaselt TSei tuleks veel hetkel toime laste

kasvatamisega kuna tal on toimetuleku probleemid ja lapsed on emast üle. Kohus möönab, et hetkel emal kolme lapse

kasvatamine pole kerge ei majanduslikust ega kasvatuslikust aspektist lähtudes, kuid samas oleks laste ema

kasvatamisele jätmine kohtu hinnangul siiski laste huvides mõistlik vajalik ja ka võimalik tõsises koostöös Nissi vallaga.

Kohus möönab, et 05.11.2007.a. kohtule laekunud avalduses kirjeldatud olukorra jätkumisel, oleks laste äravõtmine

ema kasvatuselt põhjendatud, kuid käesolevaks hetkeks on olukord Side peres oluliselt muutunud. Laste isa, kes

tarvitas laste suhtes vägivalda, mille eest ema ei suutnud oma lapsi kaitsta, asub kinnipidamisasutuses, laste ema

töötab ja üritab likvideerida tekkinud võlakohustusi ning oma lõpetanud suhted elukaaslase MKga. Asja kohtuliku

arutamise käigus on selgunud, et lapsed ei suuda harjuda eluga kodust eemal ja see tekitab nendes depressiooni.

Tunnistaja SJi ütluste kohaselt I ja Tl võtavad hetkel antidepressante.

Õigeks tuleb pidada laste esindaja seisukohta, et ema püüd hoida lastega emotsionaalset sidet ja toetada neid, lükkab

ümber avalduses märgitu, et lapsi on ohtlik jätta ema juurde. Pigem on laste huvides laste jätmine ema juurde.

Vaieldamatult on TSil raske üksinda kolme last kasvatada. Kohus nõustub alaealiste esindajaga selles, et laste jätmisel

ema juurde peab sellega kaasnema eestkosteasutuse järjepidev järelevalve ja vajadusel sotsiaalabi. Käesolevaks ajaks

varasem ASmõju puudub, mistõttu on eeldatav TSvalmisolek koostööks eestkosteasutusega. Ka juhul, kui emal tekib

raskusi laste koolikohustuse täitmise tagamisel, on eestkosteasutusel võimalik järjepideva selgitustöö abil meetmeid

rakendada. Kohus nõustub laste esindajaga selles, et lastekodus võivad lastel olla küll paremad olmelised tingimused

kui kodus, kuid sellele vaatamata soovivad lapsed koju ja käia koolis ja et laste selline soov on tähelepanu vääriv.

Laste igatsus ema järele ja suur vajadus tema läheduse järele kaalub üles vajaduse paremaks olmeliseks

kindlustatuseks. Ka ei saa eitada esindaja seisukohata selles, et ema olukord võrreldes laste lastekodusse paigutamise

ajaga on ka oluliselt muutunud. Ta on lõpetanud oma kooselu MKga. MKviibimine TSkodus oli üheks olulisemaks

teguriks, miks lapsed tundsid ennast kõrvalejäetuna ja said emalt ebapiisavalt tähelepanu. MKpuudumine jätab emale

rohkem aega, mida lastele pühendada.

Kuivõrd antud ajahetkel puudub reaalne oht laste jätmiseks ema kasvatada, kuid on küsitav ema iseseisev toimetulek

majanduslikust aspektist lähtudes, asub kohus seisukohale, et laste huvides on siiski jätta nad ema kasvatamisele.

Kohus on seisukohal, et ema majanduslik olukord ei tekitada ohtlikkust PkS § 53 lg 1 tähenduses, mis saaks olla

eelduseks laste vanema kasvatuselt ära võtmiseks.

Eelnevat arvestades ei ole käesoleval hetkel piisavalt põhjendatud Nissi valla avalduse rahuldamine.

Kohus leiab, arvestades asjaolu, et lähenemas on õppeaasta lõpp, oleks otstarbekohane võimaldada lastel õppeaasta

lõpetamine koolis ja jätta lapsed kuni õppeaasta lõpuni kasvatamisele. Kohtule teadaolevalt ISei viibi lastekodus

järjepidevalt ega täida koolikohustust, mida ei kahjuks suuda tagada ei ega ka alaealise ema. Antud ajahetkel peab nii

TSkui ka ja kool püüdma teha kõik endast sõltuva, et IStäidaks koolikohustust ja lõpetaks põhikooli.

Kohus peab vajalikuks märkida, et laste tagasipöördumisel ema kasvatamisele tuleb TSil tagada piisav vanemlik hool

oma laste suhtes ja samas peavad nii I, Tl kui J tegema kõik mõistlikult võimaliku enda poolt, so täitma oma

koolikohustust kui ka vajadusel ja võimalusel abistama ema kodutöödes, kasutama mõistlikult vaba aega jms, et

võimaldada emal oma vanema kohustusi nõuetekohaselt täita, so lapsi kasvatada ja nende eest hoolitseda. Üksnes

vanema ja laste koostöös kui Nissi valla igakülgsel abil ja toetusel, on antud juhul võimalik pere, so ema ja laste,

harmooniline toimimine.

Kohtumäärus tuleb teha menetlusosalistele teatavaks kohtumääruse kätte toimetamise kaudu (TsMS § 466 lg 1).

Ene Tsefels

Kohtunik