2-08-6065/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista TM 3 290,28 (kolm tuhat kakssada üheksakümmend krooni 28 senti) AS-i avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei
Legislator headnote
AI generated2-08-6065/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Viivi Villemson
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. aprill 2008. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-6065
Tsiviilasi
AS-i E hagi TMvastu 3 290,28 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja AS E (registrikood XXX, asukoht XXX)
Hageja lepinguline esindaja Marlen Šarton
Kostja TM(isikukood XXX, elukoht XXX)
Menetlustoimingu tegemise
viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista TM 3 290,28 (kolm tuhat kakssada üheksakümmend krooni 28 senti) AS-i
E kasuks.
3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta TM kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,
alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse
avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei
taotleta selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse
kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja
esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid).
Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem
kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui
vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata
jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Eesti Ühispangas (konto
nr 10220034799018 või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.
Asjaolud
18.02.2008 esitas AS E hagi TM vastu 3 290,28 krooni saamiseks. Nõue tulenes poolte vahel
13.03.1998 sõlmitud liitumislepingust, mille alusel esitatud arved jättis kostja tasumata.
Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja kirjaliku vastuse
esitamiseks. Kostja sai kirjaliku vastuse esitamise nõude kätte 30.03.2008. Kostja vastust 20
päeva jooksul ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus
tagaseljaotsusega hagi rahuldada.
Kohtu põhjendused
TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata
täidetavaks.
AS-i E ja TM vahel 13.03.1998 sõlmitud liitumislepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe.
Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse
rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse
enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi
tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või
lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne
lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada
vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191
lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma,
millega
võlgnik
on
kohustatud
tasuma
kreeditorile
kohustise
mittetäitmise
või
mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 222 lg 1 kohaselt kui
võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama
kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud.
Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja
kasuks väljamõistmisele 3 290,28 krooni.
TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate
kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult
menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse
alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg
2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese
astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad
dokumendid.
Viivi Villemson
Kohtunik