2-02-18/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohus

Kohus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtukoosseis

Kohtukoosseis

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

sekretär Annely Eesmaa

tõlk Jelena Zubtsova

Otsuse tegemise aeg ja koht

Otsuse tegemise aeg ja koht

Otsuse tegemise aeg ja koht

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.04. 2008.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Võidu 2

Tsiviilasja number

Tsiviilasja number

Tsiviilasja number

Tsiviilasja number

2-02-18

Tsiviilasi

Tsiviilasi

Tsiviilasi

Tsiviilasi

R S ’i hagi AS Autotrans-Narva vastu hüvitise nõudes.

AS Autotrans-Narva vastuhagi R S ’i vastu kahjusummade

2 375 krooni ja 10 senti ning 9 967 krooni ja 30 senti nõudes.

Menetlusosalised ja nende

Menetlusosalised ja nende

Menetlusosalised ja nende

Menetlusosalised ja nende

esindajad

esindajad

esindajad

esindajad

Hageja: R S , isikukood xxxx, elukoht xxxx

Kostja: AS Autotrans-Narva, registrikood xxxx, asukoht

Elektrijaama tee 61, Narva linn 21004, Ida-Virumaa.

Kohtuistung

Kohtuistung

Kohtuistung

Kohtuistungi toimumise aeg

i toimumise aeg

i toimumise aeg

i toimumise aeg

25.03.2008.a.

Istungil osales

Istungil osales

Istungil osales

Istungil osales

hageja

Resolutsioon:

Resolutsioon:

Resolutsioon:

Resolutsioon:

rahuldada

rahuldada

rahuldada

rahuldada R S

S

S

S ’i hagi AS Autotrans

’i hagi AS Autotrans

’i hagi AS Autotrans

’i hagi AS Autotrans-Narva vastu hüvitise nõudes

Narva vastu hüvitise nõudes

Narva vastu hüvitise nõudes

Narva vastu hüvitise nõudes osaliselt.

osaliselt.

osaliselt.

osaliselt.

Tu

Tu

Tu

Tunnistada

nnistada

nnistada

nnistada AS Autotrans

AS Autotrans

AS Autotrans

AS Autotrans-Narva

Narva

Narva

Narva ja

ja

ja

ja R S

S

S

S i i i i vahel

vahel

vahel

vahel 30.11.2000.a. sõlmitud töölepingu n

30.11.2000.a. sõlmitud töölepingu n

30.11.2000.a. sõlmitud töölepingu n

30.11.2000.a. sõlmitud töölepingu nr.

r.

r.

r.

107 lõpetamine TLS § 77 alusel ebaseaduslikuks

107 lõpetamine TLS § 77 alusel ebaseaduslikuks

107 lõpetamine TLS § 77 alusel ebaseaduslikuks

107 lõpetamine TLS § 77 alusel ebaseaduslikuks ja lugeda tööleping

ja lugeda tööleping

ja lugeda tööleping

ja lugeda tööleping R S

S

S

S iga

iga

iga

iga lõpetatuks alates

lõpetatuks alates

lõpetatuks alates

lõpetatuks alates

01.0

.0

.0

.01.2002

2002

2002

2002.a. TLS § 79 lg. 1 alusel.

.a. TLS § 79 lg. 1 alusel.

.a. TLS § 79 lg. 1 alusel.

.a. TLS § 79 lg. 1 alusel.

Välja mõista

Välja mõista

Välja mõista

Välja mõista AS

AS

AS

AS-lt Autotrans

lt Autotrans

lt Autotrans

lt Autotrans-Narva (registrikood

Narva (registrikood

Narva (registrikood

Narva (registrikood xxxx

xxxx

xxxx

xxxx, asukoht Elektrijaama tee 61,

, asukoht Elektrijaama tee 61,

, asukoht Elektrijaama tee 61,

, asukoht Elektrijaama tee 61,

Narva linn 21004, Ida

Narva linn 21004, Ida

Narva linn 21004, Ida

Narva linn 21004, Ida-Vi

Vi

Vi

Virumaa)

rumaa)

rumaa)

rumaa) R

R

R

R S

S

S

S ile

ile

ile

ile (isikukood

(isikukood

(isikukood

(isikukood xxxx

xxxx

xxxx

xxxx) hüvitis

) hüvitis

) hüvitis

) hüvitis kahe

kahe

kahe

kahe kuu keskmise palga

kuu keskmise palga

kuu keskmise palga

kuu keskmise palga

ulatuses summas

ulatuses summas

ulatuses summas

ulatuses summas 2 975

975 ( ( ( (kaks

aks

aks

aks tuhat

tuhat

tuhat

tuhat üheksa

üheksa

üheksa

üheksasada

sada

sada

sada seitsekümmend viis

seitsekümmend viis

seitsekümmend viis

seitsekümmend viis) krooni

) krooni

) krooni

) krooni ja 20 senti

ja 20 senti

ja 20 senti

ja 20 senti. . . .

Jätta

Jätta

Jätta

Jätta AS Autotrans

AS Autotrans

AS Autotrans

AS Autotrans-Narva vastuhagi

Narva vastuhagi

Narva vastuhagi

Narva vastuhagi R S

S

S

S i vastu kahjusummade 2

i vastu kahjusummade 2

i vastu kahjusummade 2

i vastu kahjusummade 2 375 krooni ja 1

375 krooni ja 1

375 krooni ja 1

375 krooni ja 10

senti ning 9 967 krooni ja 30 senti nõudes tervikuna rahuldamata mõlema nõude osas

senti ning 9 967 krooni ja 30 senti nõudes tervikuna rahuldamata mõlema nõude osas

senti ning 9 967 krooni ja 30 senti nõudes tervikuna rahuldamata mõlema nõude osas

senti ning 9 967 krooni ja 30 senti nõudes tervikuna rahuldamata mõlema nõude osas

Poolte kohtukulud jätta poolte endi kanda.

Poolte kohtukulud jätta poolte endi kanda.

Poolte kohtukulud jätta poolte endi kanda.

Poolte kohtukulud jätta poolte endi kanda.

Kohtuotsus tehakse teatavaks Viru Maakohtu Rakvere Kohtumaja kantselei kaudu

Kohtuotsus tehakse teatavaks Viru Maakohtu Rakvere Kohtumaja kantselei kaudu

Kohtuotsus tehakse teatavaks Viru Maakohtu Rakvere Kohtumaja kantselei kaudu

Kohtuotsus tehakse teatavaks Viru Maakohtu Rakvere Kohtumaja kantselei kaudu

22.04.2008.a. ja otsuse äraki

22.04.2008.a. ja otsuse äraki

22.04.2008.a. ja otsuse äraki

22.04.2008.a. ja otsuse ärakiri toimetatakse kätte menetlusosalistele.

ri toimetatakse kätte menetlusosalistele.

ri toimetatakse kätte menetlusosalistele.

ri toimetatakse kätte menetlusosalistele.

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, arvates otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast.

päeva jooksul, arvates otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast.

päeva jooksul, arvates otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast.

päeva jooksul, arvates otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistun

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistun

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistun

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

gil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

gil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

gil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442

lg. 6, § 633 lg. 7).

lg. 6, § 633 lg. 7).

lg. 6, § 633 lg. 7).

lg. 6, § 633 lg. 7).

I. Asjaolud ja hageja nõue.

I. Asjaolud ja hageja nõue.

I. Asjaolud ja hageja nõue.

I. Asjaolud ja hageja nõue.

Hagiavaldus on Narva Linnakohtule saabunud 15.01.2002.a. Hagiavalduse kohaselt

töötas hageja alates 30.11.2000.a. töölepingu alusel kostja juures autojuhina. 28.12.2002.a.

numbrita käskkirjaga tööleping lõpetati TLS § 77 alusel tähtaja möödumisega. Hageja loeb

töölepingu lõpetamise sellel alysel ebaseaduslikuks, sest töölepingu nr. 107 sõlmimisel

30.09.2000.a. lepingu p.-s 1.2. ei olnud näidatud töölepingu tähtaega ning vastavalt TLS § 27

lg. 3, kui töölepingus ei ole märgitud tähtaega, loetakse tööleping tähtajatuks, töölepingu

neljakordne pikendamine kostja poolt on aga õigustühine. Hageja leiab, et töölepingu

lõpetamisel kostja oluliselt rikkus ITLS § 28 lg. 1 sätestatud protseduurireegleid, millele

järgneb TLS § 117 ettenähtud vastutus. Kuna aga hageja loobub tööle ennistamisest, siis

taotleb hageja kostjalt hüvitist TLS § 117 lg. 2 alusel kuue kuu keskmise palga ulatuses.

Hageja palub välja mõista Autotrans-Narva AS-lt hüvitis kuue kuu keskmise palga suuruses

summas.

Hagi on esitatud TLS §-de 27 lg. 3, 91 lg. 1 p. 1, § 117 lg. 1, PuhkS §de 147-148 ja PalS §

35 sätteist lähtuvalt.

II. Kostja kirjalik vastus.

II. Kostja kirjalik vastus.

II. Kostja kirjalik vastus.

II. Kostja kirjalik vastus.

Kostja 27.02.2002.a. Narva Linnakohtule saabunud kirjalikus vastuses teatab, et

tunnistab hageja nõuet osaliselt töölepingu ebaõigesti lõpetamise osas. Hageja on kasutanud

ära kostja kaadritöötaja eksimust töölepingu vormistamisel, kus ekslikult on tähtaja kohta

tehtud kanne valele reale. Kui selline eksimus ilmnes, siis kostja juhatuse esimehe isikus tegi

seetõttu hagejale ettepaneku hageja tööle ennistada ning maksta hagejale sunnitud töölt

puudumise eest tasu kuni ennistamise vormistamiseni, kuid hageja keeldus sellest

kategooriliselt. Kostja palub kohtul võtta arvesse, et kostja ei ole oma õigusi kuritarvitanud

ega tahtlikult käitunud, mistõttu hüvitise nõuet maksimaalmääras kostja õigeks ei pea. Kostja

on valmis hüvitama kahe kuu keskmise palga.

III. Kostja vastuhagiavaldus.

III. Kostja vastuhagiavaldus.

III. Kostja vastuhagiavaldus.

III. Kostja vastuhagiavaldus.

Koos kirjaliku vastusega esitas kostja ka vastuhagi Vastuhagiavalduses kostja selgitab,

et hageja töötas veoauto Volvo autojuhina alates 30.11.2000.a. kuni 01.02.2002.a. Töötamise

aja jooksul oli auto komplekteeritud 2001. märtsis hagejale allkirja vastu välja antud veo

ohutusrihmadega 2 tükki, maksumusega 500 krooni, ja 2001. juunis puksiirseadmega,

maksumusega 1875 krooni ja 10 senti. Kokku kahjusumma 2375 krooni ja 10 senti.

28.12.2001.a. tööleping hagejaga lõpetati. Samal tööpäeval sai hageja lõpparve, kuid

materiaalsete väärtuste kohta aru ei andnud. Sellel päeval mehhaanik A.I ’i ja autokoja

juhataja A.V poolt läbiviidud auto vastuvõtmisel avastati, et ohutusrihmad ja puksiirseade

puuduvad. Selle kohta koostati 28.12.2001.a. vastuvõtmise akt. Hageja on kohustatud

tagastama ettevõttele auto rihmad ja puksiirseadme või hüvitama nende maksumuse. Kostja

palub hagejalt välja mõista Autotrans Narva AS kasuks 2 375 krooni ja 10 senti ja arvestama

selle summa hüvitisena töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest.

13.01.2003.a. esitatud täiendava vastuhagiavalduse kohaselt hageja materiaalsete

aruannete ja rahvusvaheliste reiside dokumentaalne kontroll näitas, et oma töötamise

perioodil on R.S ’i poolt toimunud tahhomeetri mehhaaniline kõvemini kinnikeeramine

eesmärgiga suurendada auto läbisõitu ja omastada kütust. Samuti on kostja esitanud

tasumiseks

võltsitud

dokumente

järgmiselt:

vedu

Narva-Saksamaa-Venemaa-Narva,

19.04.2001.a. teekonnalehe järgi moodustab läbisõit 5667 kilomeetrit, aga vastavalt AUTO

ROUTE 2001 programmile, mille alusel töötasid Tallinna ja Narva autofirmad, 5338

kilomeetrit. Seega läbisõidu suurendamine teekonnalehe järgi 329 kilomeetrit summas 1 168

krooni; vedu Narva-Saksamaa-Venemaa-Tallinn, 30.11.2001 teekonnalehe järgi moodustab

lõbisõit 7117 kilomeetrit, aga vastavalt programmile 5353 km. Läbisõidu suurendamine 1764

km summas 6 262 krooni. Narvast Saksamaale firmast DAN CATER AS veo juures novembris

ja detsembris 2001.a. andis R. S tasumiseks võltsitud kviitungeid 08.12.01. ja 08.11.01.

summale 881 krooni ja 65 senti. Tegelikult olid tolliprotseduurid läbi viidud firma IMPORT-

PARTNER poolt omal kulul. Võltsitud on kviitungeid teede tasumise eest Poolas, kus teede

kaart nr. BB0664328 järgi tasumine on summas 481 krooni ja 95 senti (perioodil 11.-

18.12.2001.a.), aga kviitungi nr. 20301925-118226-30000-11 järgi on Poola tee eest tasutud

summas 506 krooni perioodil 5.-12.12.2001.a. ja 13.12.2001.a. oli auto vastavalt kviitungile

nr.10 juba Leedus. Teede kaart nr. AB4174619 järgi tasumine summas 210 krooni ja 10 senti

perioodil 8.-9.11.2001.a., aga kviitungi nr. 20301925-118226-30000-11 järgi Poola tee eest on

tasutud summas 233 krooni ja 35 senti perioodil 6.-7.11.2001.a. ja 8.11.2001.a. asus auto

Saksamaal vastavalt dokumendile K108497048-0. Saksamaalt Peterburisse firmast OÜ

LEVADIA TRANS veo juures novembris 2001.a. andis R. S tasumiseks võltsitud kviitungid

tollimakse eest summas 963 krooni ja 60 senti. Tegelikult tolliprotseduuride eest on tasunud

klient ise. Seega on R. S kohustatud hüvitama tekitatud kahju üldsummas 9 967 krooni ja 30

senti, mille kostja palub hagejalt välja mõista.

IV.

IV.

IV. IV. Hageja

Hageja

Hageja

Hageja kirjalik vastus kostja vastuhagile.

kirjalik vastus kostja vastuhagile.

kirjalik vastus kostja vastuhagile.

kirjalik vastus kostja vastuhagile.

Narva Linnakohtule 06.02.2003.a. saabunud kirjalikus vastuses vastuhagi ei tunnista

täies ulatuses järgmistel asjaoludel: 1) kostja väide mehhaanilise tahhograafi juurdekeeramise

kohta on vale. Selle tõendamiseks palub hageja kostjal esitada tõendina tahhoseibid nende

vedude kohta ja kontrollida neid eriseadmel, mis näitab, kas toimus mingi sekkumine

tahhograafi normaalsesse töösse. 2) programm AUTO ROUTE 2001 määrab lühima vahemaa

punktist A punkti B, jättes arvestamata võimalikke kitsendusi maanteedel - teede remonti,

ümbersõite, sihtkoha otsinguid. Näiteks ümberpööramine autobahnil Saksamaal suurendab

teekonda mitme kilomeetri võrra, aga läbisõit näiteks Sankt-Peterburis tolliprotseduuri kohast

kuni mahalaadimise kohani ning peale mahalaadimist pealelaadimise kohale võib suurendada

läbisõitu sadade kilomeetrite võrra. Sellel põhinebki kilometraaži vahe. Seetõttu ei saa

programm AUTO ROUTE 2001 olla ekspluatatsiooni aluseks. Arusaamatu on määratlus

Narva-Saksamaa-Narva, sest Narva on linn, aga Saksamaa suur riik, mistõttu kohtule on vaja

esitada kogu informatsioon, piiri ületamise kohad, sihtkoha tolli asukoht, mahalaadimise koht.

30.11.2001.a. teekonnalehes CMR-is 2229173 on mahalaadimise kohaks märgitud D-56

Germani. Linna, kus tegelikult toimus mahalaadimine, ei ole näidatud, CMR 2 veerg- veose

saaja ei ole mahalaadimise koht. Tihtipeale autojuht saab teada mahalaadimise koha

tolliprotseduuril Saksamaal. Et täpselt arvestada kilometraaži, siis palub hageja kostjalt välja

nõuda tahhograafi seibid, millel on fikseeritud mahalaadimise koht. Kuna CMR-d, mis

vormistati Saksamaal pealelaadimisel tagasiteel, ei ole esitatud, jääb arusaamatuks, kus

täpselt auto laaditi. 3) hageja ei ole dokumente võltsinud, seda teeb kostja ise. Hageja ei ole

2001.a. novembris-detsembris teinud reise firmale Dan Cater. Esitatud 08.05.2001.a. CMR

nr.016573 ja 19.04.2001.a. CMR 01114 ei ühti esitatud 08.11.2001.a. ja 08.12.2001.a.

kviitungitega, sest nende ajaline vahe on 7-8 kuud. 4) sellest tulenevalt nõuab hageja kostjalt

Poolas teede eest tasutud kviitungite originaale koos ekspertiisi arvamusega, et need

dokumendid on võltsitud. Hageja selgitab, et tee maks nii Poolas kui ka Saksamaal võetakse

riiki sissesõidu hetkest terve ööpäeva eest sõltumata sellest, mis ajal sissesõit toimub. Näiteks,

sõites sisse Poolasse 01.12.2003.a. kell 23.00, tuleb tasuda täissumma terve 01.12.2003.a. eest

vaatamata sellele, et ööpäev juba lõpeb. Või sõidad Poolast välja 07.12.2003.a. kell 8.00, aga

teede kaart oli ostetud sissesõidul üheks päevaks 05.12.2003.a., maksta tuleb terve ööpäeva

7.12.2003.a. eest vaatamata sellele, et sõidad riigist juba välja. Selline kord on sätestatud

nende riikide seadustega ning seda täidetakse kõigi autojuhtide poolt. Läbisõit Poolast võtab

aega ühest ööpäevast kuni kolme ööpäevani ja see sõltub ümbersõitudest ja ummikutest teedel.

Ühepäevane teede kaart maksab Poolas 50 zlotti. Sõites sisse Poolasse autojuht ei tea olukorda

teedel ja piiril hakati müüma nädalast kaarti maksumusega 100 zlotti, mis tähendab, et kui

sõit on üle kahe ööpäeva Poolas, siis väljasõidul ei ole vaja maksta veel ühe ööpäeva eest.

Nädalane teede kaart nr. BB 0727650 oli ostetud 05.12.2001.a. kell 12.00, kuid see ei tähenda,

et kogu selle aja oleks hageja viibinud Poolas. Tagasiteel sissesõidul Poolasse 11.12.2001.a. on

samuti ostetud nädalane kaart nr. BB 0664328. Poolast väljasõit 13.12.2001.a. on tõendatud

asjaoluga, et 13.12.2001.a. oli hageja juba Leedus. Kui 06.11.2001.a. hageja sõitis Poolasse ja

ostis kaardi nr. AB 3261740 üheks ööpäevaks, kuid ühe ööpäeva jooksul Poolat läbida ei

suutnud, siis väljasõidul Poolast ning sissesõidul Saksamaale oli vaja 08.11.2001.a. kell 8.00

osta veel üks kaart nr. AB 4174619. Fakti, et 08.11.2001.a. kell 10.58 oli hageja juba

Saksamaal, tõendab Saksamaa teede kaart nr. K 108497048-0. 5) tolliteenused Saksamaal on

tasulised, mistõttu hageja oli nõudmisel kohustatud tasuma deklarandi teenused, saades ka

vastava

dokumendi.

Tellimuses

nr.

oli

märgitud

"dokumentide

vormistamine

pealelaadimise kohas" ei tähenda, et see vormistamine on tasuta. Vastuhagi on esemetu ja

põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.

V

V

V

V. Asja kohtulik menetlus ja arutelu.

. Asja kohtulik menetlus ja arutelu.

. Asja kohtulik menetlus ja arutelu.

. Asja kohtulik menetlus ja arutelu.

Tsiviilasja toimik on edastatud Rakvere kohtumajale. Kohus 13.11.2007.a. võttis

tsiviilasja nr. 2-02-18 R S i hagis AS Autotrans-Narva vastu hüvitise nõudes menetlusse

Rakvere kohtumajas, korraldas eelistungi 17. 01.2008.a. algusega kell 11.00 ja kohustas pooli

piisavalt põhjalikult ette valmistama oma väited ja vastuväited, et oleks võimalik

kohtuistungit pidada eelistungi jätkuna ja asi võimalusel ära arutada. Ühtlasi kohus hoiatas

hagejat TsMS § 409 järgi, et kui hageja ei ilmu eelistungile, jätab kohus hagi läbi vaatamata

või lahendab asja sisuliselt, ning kostjat TsMS § 410 järgi, et kui kostja esindaja

kohtuistungile ei ilmu, teeb kohus kohaloleva poole taotlusel tagaseljaotsuse või lahendab asja

sisuliselt. Kostja esindaja kutse saamisest hoolimata eelistungile ei ilmunud, mistõttu kohus

määras kohtuistungi aja ning saatis kostjale kutse hoiatusega TsMS § 410 järgi.

25.03.2008.a. toimunud kohtuistungile kostja esindaja ei ilmunud, mitteilmumise

põhjustest ei teavitanud, istungi edasilükkamist ei taotlenud, mistõttu kohus lahendas asja

sisuliselt ilma kostja esindaja kohalolekuta.

Hageja kohtuistungil palus lugeda töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ja seoses

sellega kostjalt välja mõista hüvitisena töötasu kuue kuu eest. Töötamine oli 30.11.2000.a.

kuni 01.01.2002.a. töölepingu alusel. Kirjaga teatati, et leping on lõpetatud. Vastuhagidega

kokku 12 342.40 krooni hageja nõus ei ole. Kõik need esemed, mis laost anti, paigaldati

autole ja auto külge nad jäidki. Pukseerimismehhanism on hageja enda valmistatud ja

paigaldatud autole, tasu selle tegemise eest ei makstud. Kalkulatsioon on välja mõeldud.

Samuti rihmad ja rehvid jäid autole. Tööle võtmisel vormistatud mõlemale aktidele on ilma

hageja teadmata tehtud kanne rihma kohta, seda tõendab kuupäev. Täiendavad sissekanded

on tehtud ilma hageja allkirjata. 28.02.2000.a. oli hageja veel tööl, auto sai üle antud, kuid

hageja juuresolekul akti ei tehtud, esitatud aktil puudub hageja allkiri, seega on akt

ühepoolne. Materiaalse vastutuse leping oli ka olemas ning sellest lähtunud kütuse kohta

antud magnetkaart on ära antud. Töölepingu lõpetamisel sai magnetkaart autobaasi

territooriumil antud automehaanik V , seejärel anti ringkäigulehele allkiri. Ringkäiguleht sai

ära antud ning siis anti kätte tööraamat. Nõuded hageja vastu ja kostja esitatud dokumendid

hageja vastu on tekkinud hiljem. Hageja jääb oma kirjalikus vastuses vastuhagile selgitatu

juurde ja lisab, et selles vastuses on kõik kirjutatud, kostja pole hageja soovitud tõendeid

esitanud, vastuhagiavaldus pole mitte millegagi tõendatud. Hageja palub kohtul hagi

rahuldada ja vastuhagi jätta mõlema nõude osas rahuldamata, kuna pole tõendatud.

VI. Kohtuotsuse põhjendused.

. Kohtuotsuse põhjendused.

. Kohtuotsuse põhjendused.

. Kohtuotsuse põhjendused.

TsMS § 438 lg. 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on

esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus

ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg. 5 näeb

ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg. 8 kohaselt

peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama

vastavat seadust.

Kohus, tulenevalt hagiavaldusest, vastuhagiavaldusest ja vastuhagi täiendavast

avaldusest, kuulanud ära hageja selgitused nii hagi kui vastuhagi kohta ning hinnanud

esitatud kirjalikke tõendeid, tuli järeldusele, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning

vastuhagi jääb tervikuna rahuldamata järgmistel asjaoludel:

1) TLS §-le 117 lg. 1 kohaselt töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel tööandja poolt on

töötajal õigus nõuda enda tööle ennistamist, töölepingu aluse formuleeringu muutmist ja

sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga maksmist. Hageja hagiavalduses pole

töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ega ka töölepingu lõpetamise aluse

formuleeringu muutmise nõuet kohtule esitanud. Hageja on oma hagiavalduses ise lugenud

töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks ja sellest lähtuvalt nõuab ainult hüvitist. Samas kostja

oma vastuses on tunnistanud, et töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik. Kohtuistungil hageja

siiski avaldas, et ta palub töölepingu lõpetamine tunnistada ebaseaduslikuks ja kostjalt hüvitis

välja mõista kuue kuupalga ulatuses, kuna ta ei soovi tööle ennistamist. Kuni 01.01.2006.a.

kehtinud TsMS § 116 kohaselt kui üks pool võtab omaks asjaolu, millele teine pool rajab oma

nõude või vastuväite, loeb kohus omaksvõetud asjaolu tõendatuks, kui see ei riku teiste

protsessiosaliste õigusi ega seaduslikke huve ja kui omaksvõttu ei mõjutatud pettuse ega

vägivallaga ning see ei rajanenud eksimusel. Sama põhimõte sisaldub kehtiva TsMS §-s 440,

mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude

õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse

avaldus toimikusse. Kostja on töölepingu ebaseadusliku lõpetamise omaks võtnud oma

kirjalikus vastuses, mistõttu selle nõude aluseks olevaid dokumentaalseid tõendeid kohus

täiendavalt

ei

hinda.

Järelikult

tuleb

töölepingu

lõpetamine

kostjaga

tunnistada

ebaseaduslikuks. ITVS § 29 lg. 2 kohaselt, kui töötaja vaidlustab töölepingu lõpetamise

seaduslikkuse, kuid ei soovi tööle ennistamist, siis loeb töövaidlusorgan töölepingu lõpetamise

ebaseaduslikuks tunnistamisel töötaja omal algatusel lahkunuks, alates töötamise tegelikust

lõppemise päevast.

2) TLS § 117 lg. 2 kohaselt, kui töötaja loobub tööle ennistamisest, on tööandja

kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. Seega,

kui kohus tunnistab töölepingu lõpetamise töötajaga ebaseaduslikuks, siis järgneb tööandja

vastutus TLS § 117 lg. 2 järgi, mille kohaselt tuleb kostjalt välja mõista hüvitis. Vastavalt

ITVS §-le 30 lg. 2 on töövaidlusorganil õigus juhul, kui töölepingu lõpetamine tunnistatakse

ebaseaduslikuks ja töötaja ei soovi tööle ennistamist, välja mõista hüvitis kuni kuue kuu

keskmise palga ulatuses olenevalt töölepingu lõpetamise asjaoludest ja seaduserikkumise

iseloomust. Hüvitise suurust ei seata sõltuvusse sellest, kas töötaja asus tööle teise tööandja

juures või mitte.

Kohus, hinnanud kostja seaduserikkumist, leidis, et töölepingu lõpetamine oli pigem

ekslik kui tahtlik tegevus, sest töölepingut ei lõpetatud mitte tööandja algatusel vaid TLS § 77

alusel, mis sätestab töölepingu lõpetamise tähtaja möödumisel. Töölepingu lisadest nähtub, et

töötaja on tööle võetud katseajaga ja seda katseaega on korduvalt pikendatud. Hageja, kuigi

võinuks seda teha juba esimesel tähtaja pikendamisel, pole kordagi seda katseaja

pikendamist vaidlustanud. Kohus on samuti seisukohal, et ebaõige kanne hageja töölepingus ei

rikkunud hageja õigusi, mistõttu puudub alus seda lugeda oluliseks seaduserikkumiseks ning

mõista hüvitisena välja kuue kuu palk. Kostja kirjaliku vastuse kohaselt kostja tunnistas oma

eksimust töölepingu vormistamisel ja sellest lähtuvalt ebaõiget töölepingu lõpetamist ning

pakkus hagejale ka võimalust tööle ennistamiseks ja sunnitud töölt puudumise aja eest palga

maksmist. Töölepingu pooled peavad teineteise suhtes ka lugupidavalt käituma. Nimelt on

kostja oma eksimust tunnistanud ja nõustunud ka hüvitise maksmisega, kuid kahe kuupalga

ulatuses. Seega, kui hageja oleks soovinud töölepingu lõpetamise aluse formuleeringut muuta,

oli seda võimalik teha. Hageja ei ole soovinud kostjaga rahumeelselt suhteid lõpetada.

Selletõttu peab kohus õigeks ja õiglaseks nõuda kostjalt hageja kasuks välja hüvitis kostja

kahe kuu keskmise palga ulatuses ehk summas 2 975 krooni ja 20 senti. Hageja kuupalk, mis

oli kokku lepitud ja sisaldub töölepingus, oli alates 01.01.2001.a. kuus 1 600 krooni. Kostja

esitatud õiend kinnitab nii kuupalka 1 600 krooni kui ka kuue kuu töötasu, mille keskmine on

8 926 : 6 = 1 487 krooni ja 60 senti.

TLS § 73 lg. 1 kohaselt teeb tööandja töölepingu lõpetamise kohta lepingusse kande,

milles näidatakse lepingu lõpetamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele

ja punktile, samuti töölepingu lõpetamise päev, töötajale või tööandjale hüvituse maksmine ja

lepingu järgi saadu tagastamine. Sellise kandega lepingut pole kohtule esitatud ja sellekohast

nõuet pole hageja ka esitanud.

3) õige on hageja väide, et kostja vastuhagid on tõendamata ja tuleb selletõttu jätta

rahuldamata. Seadusesätet, millest lähtuvalt nõue on esitatud, vastuhagiavalduses märgitud

ei ole. Hagi esitamise aegu kehtinud TsMS § 91 lg. 1 sätestas, et kumbki pool peab tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Analoogne säte sisaldub ka

kehtiva TsMS §-s 230, mille kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja

ei ole oma vastuhagis esitatud nõudeid tõendanud, mistõttu vastuhagi jääb tervikuna

rahuldamata. Hageja oma kirjalikus vastuses esitatud vastuhagidele on põhjalikult

kirjeldanud ja selgitanud oma vastuväiteid, vastuhagi esitaja pole neid vaidlustanud. Hageja

on palunud kostjal esitada kohtule hagiavalduses esitatud nõuete aluseks olevad täiendavad

tõendid ja originaaldokumendid. Kostja pole seda teinud ega muid hageja vastuväiteid ümber

lükanud. Vastuhagis viidatud tahhomeetri keeramine ja dokumentide võltsitus on

paljasõnalised väited. Pealegi ei tähenda see, kui arve on esitatud mingile summale, selle

dokumendi võltsimist. TsMS § 32 kohaselt kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti

keeles ning § 33 võib kohus muukeelsed dokumentaalsed tõendid jätta tähelepanuta, mistõttu

kohus jätab tähelepanuta kostja esitatud poola ja saksakeelsed dokumendid. Kostja töötajate

poolt 28.12.2001.a. koostatud akt on ilmselt ühepoolne, sest on koostatud ilma hageja

osavõtuta. Pukseerimisvahendi kalkulatsioon ei kanna ühtegi kuupäeva, mistõttu pole teada,

millal see tehtud on. Kalkulatsioon iseenesest ei tõenda aga tegelikke kulusid.. Seega

puuduvad tõendid nii autotarvikute väärtuse 2 375 krooni ja 10 senti kui ka kahjusumma

9 967 krooni ja 30 senti põhistamiseks ning vastuhagi tuleb mõlema summa nõudes jätta

tervikuna rahuldamata.

01.01.2006.a. jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku

rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse

puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Vastavalt kehtinud TsMS §-le 60 lg. 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on

otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui

hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete

suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise

rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kuna hagi

rahuldatakse osaliselt, siis jätab kohus kohtukulud poolte endi kanda. Kuna vastuhagi jääb

rahuldamata tervikuna, jäävad vastuhagi esitanud kostja kohtukulud kostja enda kanda.

Kohus lähtus tuvastatust, kohaldas TLS § 117 lg. 2 sätted ning juhindus TsMS §-de

230, 441-442, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ S.Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 27. mail 2008.a

27. mail 2008.a

27. mail 2008.a

27. mail 2008.a

Nooremreferent

I.Golubev