2-07-39007/14 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-07-39007 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2008. a, Tallinn Kohtukoosseis Ülle Jänes, Margo Klaar, Ulvi Loonurm Tsiviilasi T.N hagi D.K vastu elatusraha saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 10.12.2007 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik T.N ja D.K apellatsioonkaebused Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja T.N, esindaja Natalja Santaševa Kostja D.K (isikukood 37210150329, elukoht Õismäe tee 134-8, 13513 Tallinn)

RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 10.12.2007 otsus täitmise korra kindlaksmääramise osas. Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata. Kohtuotsuse resolutsioon sõnastada järgmiselt: Välja mõista D.K-lt elatis XX.XX.XXXX sündinud poja M.S ülalpidamiseks 2300 (kaks tuhat kolmsada) krooni kuus T.N kasuks alates 20.09.2006 kuni lapse täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX. Kohtuotsuse täitmise tähtaeg esimese igakuise makse osas on 20.12.2007. Võlgnevus ajavahemiku 20.09.2006 – 19.12.2007 eest summas 32 500 krooni kuulub tasumisele võrdsete maksetena 1150 (üks tuhat ükssada viiskümmend) krooni kuus kuni võlgnevuse kustutamiseni. Hageja apellatsioonkaebus rahuldada, kostja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda.

Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates.

Menetluse käik Hageja esitas 20.09.2007 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, paludes välja mõista poja ülalpidamiseks elatis 3965 krooni kuus tagasiulatuvalt alates 20.09.2006. Poolte kooselust on sündinud poeg M.S, kes elab koos hagejaga. Kostja ei toeta oma last materiaalselt. Kostja nõustus tasuma 2300 krooni kuus, milleni oli hageja nõus oma nõuet vähendama. Elatusraha võlgnevuse osas jäid pooled eriarvamusele. Hageja soovis võlgnevuse tasumist osamaksetena 1150 krooni kuus. Kostja nõustus tasuma võlgnevust osamaksetena, soovides tasuda nii, et võlgnevus saaks tasutud poja täisealiseks saamise ajaks. Maakohtu otsus Harju Maakohus mõistis kostjalt poja M.S ülalpidamiseks välja elatusraha 2300 krooni kuus. Elatusraha võlgnevuse (tagasiulatuvalt alates 20.09.2006 kuni 19.12.2007) summas 32 500 krooni osas määras kohus kindlaks täitmise korra: 325 krooni kuus kuni võlgnevuse tasumiseni. Kohus tugines elatise nõude rahuldamisel kostja õigeksvõtule. Kooskõlas TsMS § 445 lg-ga 1 määras kohus kindlaks otsuse täitmise korra, määrates kostjale esimese igakuise makse tegemise tähtajaks 20.12.2007 ning jaotades võlgnevuse 32 500 krooni (2300 x 15 – 2000) tasumise sajale kuule, s.o

325 krooni kuus. Võlgnevuse tasumine osamaksetena on mõistlik ja põhjendatud, sest lisaks poolte ühisele pojale on kostja (otsuses märgitud ekslikult hageja) ülalpidamisel veel kaks alaealist last, kostja ja tema abikaasa kanda on 38 276 EUR´i (otsuses märgitud ekslikult krooni) suurune laen ning kostja abikaasa viibib lapsega kodus, saades 5160 kroonist emapalka. Kostja andmetel on tema palk 10 000 krooni kuus. Kohus arvestas hageja võrdlemisi head majanduslikku olukorda ja seda, et võlgnevus saaks sel juhul tasutud umbes selleks ajaks, kui poolte ühine poeg on saanud täisealiseks. Menetluskulude jagamise osas tugines kohus TsMS § 162 lg-le 1 ja jättis need kostja kanda.

Apellatsioonkaebuste nõuded ja põhjendused Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada Harju Maakohtu otsuse osas, millega jäeti menetluskulud tema kanda, ning jätta uue otsusega kummagi poole menetluskulud selle poole enda kanda. Apellandi väitel sõlmisid pooled elatusraha suuruse osas kompromissi, avaldades selle sisu kohtule kohtuistungil. Kohus, mõistes kostjalt välja menetluskulud, jättis kohaldamata TsMS § 168 lg 3, mille kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimisel oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuna elatusraha võlgnevuse osas olid pooled eriarvamusel, jäi see küsimus kohtu otsustada. Ka selles osas pakkus kostja kompromissi, millega aga hageja ei nõustunud. TsMS § 163 lg 2 kohaselt võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Selle sätte jättis maakohus kohaldamata.

Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, paludes tühistada kohtuotsuse osas, millega kohus määras võlgnevuse tasumise korra, ning teha uus otsus, määrates igakuiseks võlgnevuse tasumise summaks 1150 krooni. Kohus on kohaldanud ebaõigesti võlaõigusseaduse sätteid. VÕS §-dest 82 ja 83 tulenevalt on võlgnevuse kustutamise graafiku kindlaksmääramisele õigus vaid võlausaldajal, kes võib nõuda kohustuse täitmist talle sobival viisil. Kohtul ei ole õigust otsustada võlausaldaja eest, mil viisil peab võlgnik täitma oma kohustusi ja kustutama võlgnevust. Ka PKS § 70 lg 2 ei sätesta võlgnevuse tasumist osamaksetena. Kohus ei arvestanud, et hageja on last üksi kasvatanud ja kostja ei ole teda selles abistanud. Kohus rikkus poolte võrdsuse printsiipi, mis on vastuolus TsMS § 5 lg-ga 2. Hageja pakkus mõistlikku graafikut, kuid kostja ei nõustunud. Kohus leidis, et hagejal on hea majanduslik olukord. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine, mistõttu on kohtu poolt määratud 325 krooni vastuolus nii kohtukui tavapraktikaga.

Vastused kaebustele Pooled vaidlevad apellatsioonkaebustele vastastikku vastu ning paluvad jätta need rahuldamata ja kohtuotsuse vastaspoole kaebuses vaidlustatud osas muutmata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu otsus tuleb tühistada kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise osas. Selles osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, määrates võlgnevuse tasumise igakuise makse suuruseks 1150 krooni. Ülejäänud osas on maakohtu otsus õige ega kuulu muutmisele. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada ja muuta kohtuotsuse täitmise korda, hageja apellatsioonkaebus rahuldada, kostja kaebus jätta rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Maakohus tuvastas, et kostja ei ole oma poja M.S ülalpidamiseks hagejale elatist tasunud ning mõistis välja igakuise elatusraha tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.

Otsuse kohaselt ei ole kostja kui kohustatud isik selle aja vältel ülalpidamiskohustust täitnud. Elatise väljamõistmise algusaja ega suuruse osas poolte vahel vaidlust ei olnud ega ole seda vaidlustatud ka apellatsioonkaebustes. Küll ei ole hageja nõus maakohtu poolt määratud võlgnevuse tasumise korraga. Kuigi kolleegium ei nõustu hageja apellatsioonkaebuses sisalduva käsitlusega võlaõigusseaduse kohaldatavusest perekonnasuhetele, nõustub ta sellega, et elatise võlgnevuse tasumise korra määramise osas ei ole otsus põhjendatud. Asjas ei ole tõendeid selle kohta, et hageja varaline seisund oleks kostja omast oluliselt parem: hageja sissetulekuks on töötasu 7000 krooni kuus, kostjal 10 000 krooni (16.11.2007 kohtuistungi protokoll – tl 50-51). See, et kostja abikaasa on lapsepuhkusel ja saab emapalka, ei võimalda teha järeldust kostja raskest majanduslikust olukorrast. Ka asjaolu, et kostja perekonnal on võetud laenukohustus, ei vähenda kostja kohustusi eelmisest kooselust sündinud lapse suhtes. Asjas on tuvastatud, et kostja on tasunud vaidlusalusel perioodil hagejale elatist vaid 2000 krooni (mille kohus ka võlgnevusest maha arvestas). Seetõttu ei ole põhjendatud ega mõistlik 32 500 kroonise võla tasumise jagamine igakuisteks 325 kroonisteks osamakseteks. Sel juhul toimuks võlgnevuse tasumine saja kuu jooksul, seega kuluks võla tasumiseks enam kui kaheksa aastat. See ei oleks kooskõlas PKS § 70 lg-st 2 tuleneva seaduse mõttega ega lapse huvidega. Mingeid asjaolusid, mis võiksid kostjat võlgnevuse tasumisest vabastada (milleks võlgnevuse tasumise aastateks edasilükkamine oma sisult on), ei ole kohus tuvastanud.

Menetluskulude jaotamise osas on kohtuotsus õige. Kostja apellatsioonkaebuse viide poolte vahelisele kompromissile ja sellest tuletatud järeldusele, et kohus oleks pidanud kohaldama TsMS § 168 lg-t 3, ei ole kooskõlas asja materjaliga. Kompromissi pooled ei sõlminud. Kohtuotsus elatise suuruse osas tugines kostja õigeksvõtule. Asjaolu, et maakohus määras võlgnevuse tasumiseks igakuise summa kostja pakutule lähedasema, ei võimalda teha järeldust, et menetluskulude jaotamisel oleks tulnud kohaldada TsMS § 163 lg-t 2. Pealegi on ringkonnakohus selles osas kohtuotsuse tühistanud ja muutnud kohtuotsuse täitmise korda.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus rahuldab hageja kaebuse ja jätab kostja kaebuse rahuldamata, siis jäävad apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.

Ü. Jänes M. Klaar U. Loonurm