2-07-48235/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Ene Tsefels

Määruse tegemise aeg ja koht

18.04.2008.a. Tallinn Kentmanni Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-48235

Tsiviilasi

KT avaldus AL vanemaõiguste äravõtmiseks lapse AL suhtes.

Menetlustoiming

Vanemaõiguste äravõtmine.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja KT(ik XXX, eluk XXX)

puudutatud isik AL(ik XXX eluk XXX)

puudutatud isik AL(ik XXX eluk XXX)

puudutatud

isiku

AL

esindaja

vandeadvokaat

Helen

Tomberg

(Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, XXX).

Istungi toimumise aeg

02.04.2008.a.

Istungil osalesid

Avaldaja KT

Puudutatud isiku AL esindaja vandeadvokaat Helen Tomberg

Kohtumääruse resolutsioon

1. Võtta ära AL(ik XXX) vanema õigused XXX.a. sündinud poja AL(ik XXX) suhtes.

2. Kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

3. Jõustunud kohtumääruse ärakiri saata Tallinna Perekonnaseisuametile.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15

päeva jooksul kuid mitte pärast viie kuu möödumist määruse teatavaks tegemisest eestkostjale.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Avalduse sisu

Avaldaja KT palub kohtule 07.11.2007.a. esitatud avalduse kohaselt võtta ära vanema õigused AL poja A suhtes, kes

on sündinud XXX.a. tuginedes PkS § 54 lg 1 p 1.

Avalduse kohaselt isa pole lapsega tegelenud ega temast ei hoolinud. Perekonna ülalpidamises ei osalenud, mistõttu

ka poolte kooselu ei sujunud. Poolte kooselu lõppes seoses intsidendiga, mis toimus 2002.a. novembrikuus, kus

puudutatud isik, olles järjekordselt alkoholi joobes, tuli avaldajale kallale, hoidis kõrist, tagus käte ja jalgadega.

Nimetatud sündmuse tõttu saadud trauma tagajärjel esinesid lapsel pidevalt nutukrambid. Sellest peale hakkas laps isa

kartma. Peale kooselu lõppemist kuni käesoleva ajani ei ole AL lapse vastu huvi tundnud ega tema ülalpidamist

toetanud. AL käib lapsest mööda nagu võõrast inimesest, laps teda ei tunne.

Puudutatud isikute seisukohad

Puudutatud isik AL kohtuistungile määratud ajal ei ilmunud. Kohtule adresseeritud 23.01.2008.a. kirjalikus avalduses

on puudutatud isik muuhulgas teatanud, et loobub oma vanema õigustest AL suhtes.

Saue Linnavalitsus teatas kohtule, et AL kirjutas Saue linnasekretäri juures avalduse, milles loobus vanema õigustest

last tegelikult kasvatava mehe kasuks. Linnavalitsus on seisukohal, et kui lapse bioloogiline isa loobub vanema

õigustest kasuvanema kasuks, kes tegelikult last kasvatab, siis võtab kohus bioloogiliselt vanemalt vanema õigused ja

kasuvanem saab hakata taotlema lapsendamist.

Puudutatud isiku AL esindaja vandeadvokaat Helen Tomberg toetab KT avaldust. Esindaja seisukohast nähtuvalt A

vanemate kooselu oli lühiajaline ja lõppes . Kooselu lõppemise põhjuseks oli AL hoolimatus, ükskõiksus,

vastutamatus, alkoholilembus ja füüsiline vägivaldusus, aga samuti ebaeakohane käitumine lapsega ja suhtumine

temasse. Alates 2002.a. ei ole isa osalenud lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ega pole andnud ka lapsele

ülalpidamist. Isal puudub lapsega igasugune emotsionaalne side, laps isa ei tunne.

Laps peab oma isaks AT. Esindaja on seisukohal, et K ja ATl on toimiv peresuhe, milles A on täisväärtuslik osaline.

Lapsele on tagatud arenguks kõik võimalused, samuti on kindlustatud tema julgeolek. Lapse tegelik kasvataja on A T ,

kes suhtub lapsesse hoole ja armastusega ja on loonud talle normaalse perekeskkonna.

Esindaja hinnangul on leidnud tõendamist, et AL ei ole alates ajast kui laps oli 6. kuune, täitnud oma kohustusi A

kasvatamisel. Mõjuvaid põhjusi, mis oleksid tal takistanud oma vanema kohustusi täita, ei esine. AL vanema õiguste

äravõtmise eesmärgiks on luua õiguslik võimalus lapse lapsendamiseks tegeliku kasvataja poolt so isiku poolt, keda

laps ise oma isaks peab. Esindaja leiab, et see eesmärk on lapse vajadusi arvestades asjakohane.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 1 kohaselt hagita menetluses lahendatakse perekonnaasjana

alaealisele eestkoste määramine ning p 2 kohaselt vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise

korraldamine.

Asjaolu, XXX.a. sündinud A isa on AL ja ema KK, (nüüd T ), on tõendamist leidnud AL sünniaktiga , milline on

koostatud Saue Linnavalitsuses. Perekonnaseaduse § 50 lg 1 kohaselt on vanematel õigus ja kohustus last

kasvatada ja tema eest hoolitseda ja lg 2 järgi kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma.

Asjaolu, et alaealine elab koos oma ema KT , kinnitab Saue Linnavalitsuse elukohatõend .

AL vägivaldus avaldaja suhtes, kui ka asjaolu, et AL oma poja A eest ei hoolitse ega teda kasvata, on tõendamist

leidnud tunnistaja KK ütlustega. Alaealise esindaja seisukohast nähtuvalt, ei ole isa osalenud lapse kasvatamisel ja

tema eest hoolitsemisel ega pole andnud ka lapsele ülalpidamist. Isal puudub lapsega igasugune emotsionaalne side,

laps isa ei tunne. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole isa oma 6 aastase poja A elus osalenud üle 5 aasta, nad ei tunnegi

teineteist. Sellest järeldub üheselt, et AL lapsevanemana ei ole pikaajaliselt täitnud oma kohustust lapse eest

hoolitseda ja teda kasvatada. Et selleks oleksid mõjuvad põhjused olnud, puudutatud isik nendest kohut teavitanud ei

ole. Ta pole ilmunud ka kohtuistungile, on üksnes teatanud kohtule oma soovist loobuda vanema õigustest poeg A

suhtes, millest järeldub tema tahe ka tulevikus mitte hoolitseda ega kasvatada oma poega At.

Kohus on seisukohal, et vanema õiguste äravõtmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse huvidest. Kuivõrd lapse isa ei ole

pikka aega mõjuvate põhjusteta täitnud oma vanema kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel,

vastupidine pole millegagi tõendatud, asub kohus seisukohale, et vanema õigused on põhjendatud ära võtta AL tema

poja AL suhtes tuginedes Perekonnaseaduse (PKS) § 54 lg 1 p 1, mille kohaselt ühe vanema, eestkostja või

eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või

muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma

kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Lapse huvides on luua õiguslik võimalus lapse

lapsendamiseks tema tegeliku kasvataja poolt, so isiku poolt, keda laps oma isaks peab, nagu õigesti märgib alaealise

lapse AL esindaja van advokaat Helen Tomberg.

Vastavalt TsMS § 478 lg 3 kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Jõustunud kohtumääruse ärakiri tuleb saata Saue Linnavalitsusele (PkS § 54 lg 5)

Ene Tsefels

Kohtunik