2-07-39606/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Lihtmenetluses tehtud otsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Jaanus Saaremõts

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.aprill 2008. a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-39606

Tsiviilasi

ASK hagi OÜM vastu 3 929,79 krooni saamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja ASK(registrikood XXX, asukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja Paul Paas

Kostja OÜM(registrikood XXX, asukoht XXX)

Kostja seaduslik esindaja Mati Tammest

Menetlustoimingu tegemise

viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta ASK hagi OÜM vastu 3 929,79 krooni saamiseks rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta ASK kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Hageja nõue ja selle põhjendused

26.09.2007 esitas ASK hagi OÜM vastu 3 929,79 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt

on kostja perioodil detsember 1999 – mai 2004 jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud

soojusenergia eest temale kuuluvas korteris asukohaga XXX. Hageja puhul on tegemist

monopoolses seisundis oleva soojusenergia tarnijaga, kellele kuulusid kõik Kohtla-Järve linna

soojusvõrgud. Hageja kohustus soojusenergia tarnimiseks elamusse XXX tulenes elamu

haldaja ja hageja vahelisest lepingust, mille kohaselt tarnitud soojusenergia eest pidid tasuma

korteriomanikud otse hagejale. Igakuiselt on hageja kostjale saatnud arve, millel on kirjas

tarbitud soojusenergia kogus ning teave teenustasu ja võlgnevuse kohta. Seisuga 01.08.2007

võlgneb kostja hagejale 3 929,79 krooni. Kostja ei ole kohustusi täitnud. Juhindudes

korteriomandiseaduse (KOS) §-st 13 ja asjaõigusseaduse (AÕS) §-st 26 palub hageja kostjalt

välja mõista võlgnevuse 3 929,79 krooni ja menetluskulud.

12.02.2008 esitas hageja seisukoha kostja vastusele. Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja

nõue on aegunud. Hageja leiab, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja oli hagetava

perioodi jooksul korteri asukohaga XXX omanik. Hagiavaldusele lisatud soojusenergia eest

esitatud arvete laekumiste ja võlgnevuste arvestusest on näha, et kostja võlgnevus pärineb

perioodist detsember 1999 kuni mai 2004. Selle perioodi jooksul on kostjale arvestatud

3 929,79 krooni ja kostja ei ole midagi tasunud. Ehitisregistri andmete kohaselt kasutatakse

elamus asukohaga XXX küttesüsteemiks kaugkeskkütet ja korteri nr 2 puhul on tegemist

elamiseks mõeldud korteriga. Seega ei ole tegemist niinimetatud mitteeluruumiga. Kohtla-

Järve linnavolikogu 11.11.1998 määruse punkt 11 kohaselt enne käesoleva eeskirja

kehtestamist elektriküttele ja soojavee varustusele ümberehitatud hoone (korteri) omanik on

kohustatud hoone valdajale maksma üldkasutavate ruumide kütmise, korterit läbivast

soojavee torustikust lähtuva ja ehituskonstruktsioone läbistava soojuse eest kuni 15%

keskmisest 1 m2-le arvestatud kütte maksumusest. Pärast elektriküttele üleminekut on

arvestatud kostjale kuuluva korteri köetava jääkpinna suuruseks 9,09 m2, mis moodustab 15%

korteri üldpinnast. Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika instituudi poolt koostatud

eksperthinnangu kohaselt peaks korteri väljalülitamisel kaugküttesüsteemist nende osalus

küttekulude tasumisel jääma vahemikku 20%-70%. Soojusenergia arvestamisel juhindus

hageja majandusministri 11.08.1997 käskkirjaga nr 86 kinnitatud soojusvarustuse kulude

arvestamise ja jaotamise metoodikast, mis on 1997 avaldatud Riigi Teatajas.

Perioodil detsember 1999 kuni september 2002 on soojusenergia arvestuse komponendid

kajastatud toimiku tõendil „Arveldused kütte ja k. vee kasutamise eest…“ Tulbas kuupäev on

kajastatud kuu, mille eest on arvestatud tasu tarbitud soojusenergia eest. Tabelis on kajastatud

tariif korteri ühe ruutmeetri kohta, mis korrutades korteri üldpinnaga on saadud kütte

maksumus, mis on kajastatud tulbas „Küte“. Alates aprillist 2001 lisandub soojusenergia

jaotamise teenustasu 10,80 krooni. Perioodil oktoober 2002 kuni mai 2004 tarbitud

soojusenergia kohta esitab hageja iga kuu kostjale esitatud arved, milles on kõik avalikud

komponendid kajastatud. Arvetel on kajastatud arve tasumise tähtajad, milleks on

arvestuskuule järgnenud kuu 25. kuupäev. Igal arvel on kajastatud ka eelmise perioodi

võlgnevus, millega hageja tuletas sisuliselt meelde võlgnevuse olemasolu.

Elamu keskkütte süsteem koos kostja korteris olevate keskkütte elementidega (radiaatoritega)

on elamu korteriomanike ühisomand ja selle ühisomandi kaudu köetakse kostjale kuuluva

korteriomandi reaal- ja mõttelist osa. Elamu säilimiseks tuleb seda kütta ja Vabariigi Valitsuse

määruse kohaselt peab kütteperioodil eluruumides olema temperatuur vähemalt +18˚ C.

Elamu asukohaga XXX soojusenergiaga varustamise kohustus tulenes hagejal elamut

hallanud ettevõttega sõlmitud lepingust. Hageja leiab, et kuna kostja on tema korterist

eemaldanud keskkütte radiaatorid ja kütnud elektriküttega, siis hagetava soojusenergia puhul

on sisuliselt tegemist küttekuludega korteriomandi mõttelisele osale.

Lähtudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg-st 4 on aegumistähtaeg kümme

aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kuivõrd kohustuse rikkumine ei

ole vabandatav, leiab hageja, et nõue ei ole TsÜS § 146 lg 4 alusel aegunud ning jääb oma

hagiavalduses toodud nõude juurde.

Kostja vastuväited

08.11.2007 esitas kostja vastuse hagiavaldusele. Kostja hagi ei tunnista. Kostja hinnangul ei

ole hageja tõendanud, et kostja oleks perioodil detsember 1999 kuni mai 2004 hageja poolt

väidetavalt tarnitud ja kostja poolt tasumata soojusenergiat saanud. Sellest tulenevalt on

hageja väited tõendamata. Tegelikkuses küttis kostja nimetatud perioodil tema valduses olnud

Vilde tee 3-2 korterit elektriga ja see oli teada ka elamu haldajale. Lisaks sellele on kostja

hinnangul hageja nõue aegunud. Hagiavaldusele lisatud dokumentide kohaselt oli arvete

tasumise tähtaeg november 2002 kuni juuni 2004. Hageja esitas hagi kohtule 2007. a

oktoobris. Kostja leiab, et TsÜS § 142 lg 1 ja § 146 lg 1 alusel on hagi esitatud peale seaduses

sätestatud tähtaja möödumist. Tulenevalt TsÜS §-st 143 taotleb kostja kohtult hagi aegumise

kohaldamist ning palub jätta hageja nõude rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus võib hagi menetleda oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni.

Vastavalt TsMS § 405 lg-le 2 lihtsustatud korras menetlemise korral tagab kohus menetluses

poolte põhiõiguste ja -vabaduste ning poolte oluliste menetlusõiguste järgimise ja kuulab

poole tema taotlusel ära. Pooled ei ole taotlenud enda ärakuulamist ega esitanud vastuväiteid

asja lahendamisele lihtmenetluses.

TsÜS § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse

ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on taotlenud aegumise kohaldamist.

Tulenevalt TsMS § 449 lg-st 3 kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise

kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega.

Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui

kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Käesolev otsus

käsitleb TsMS § 449 lg 3 järgi ainult hagi aegumist.

Vaidlus puudub selles, et kostja oli võlgnevuse tekkimise perioodil (detsember 1999 kuni mai

2004) korteri asukohaga XXX omanik. Samuti puudub vaidlus selle üle, et arvete tasumise

tähtaeg oli arvestuskuule järgnenud kuu 25. kuupäev.

VÕSRS § 9 lg 1 kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning

võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata

nõuetele. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või

võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse

kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud

aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Enne 01.07.2002 oli hagi korras õiguste kaitse üldine

aegumistähtaeg 10 aastat (kuni 30.06.2002 kehtinud TsÜS § 113 lg 1).

TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS §

147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt perioodil detsember 1999 kuni 30.06.2002

esitatud arvete osas hakkab aegumistähtaeg kulgema alates 01.07.2002. Ja seega nende arvete

osas pidanuks hageja esitama hagi hiljemalt 30.06.2005. a. Viimase kostjale esitatud arve

tasumise tähtaeg 25.06.2004. Seetõttu peab kohus hagi aegumise tähtajaks kolm aastat alates

25.06.2004. Tuginedes TsÜS § 150 lg-le 1 pidanuks hageja esitama hagi hiljemalt

24.06.2007.

Järgnevalt analüüsib kohus hageja vastuväidet kohustuse tahtliku rikkumise osas. Hageja

leiab, et käesolevas asjas esitatud nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 4 alusel kümme

aastat, kuivõrd kostja on kohustust rikkunud tahtlikult.

Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja on kohustust rikkunud tahtlikult. Kohtu

hinnangul kaotab aegumise regulatsioon oma tähenduse kui lugeda arve tasumata jätmist

automaatselt tahtlikuks tegevuseks. Aegumise regulatsiooni eesmärk on õigusrahu huvides

panna võlausaldaja oma nõuet õigeaegselt esitama. Samuti on aegumise eesmärgiks selliste

olukordade vältimine, kus võlgnikul puudub reaalselt võimalus tõendeid esitada, kuna need ei

ole enam säilinud. VÕS §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse

rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse

rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Eeltoodust järeldub, et

kohustuse mistahes rikkumine ei ole automaatselt kvalifitseeritav tahtlusena jätta oma

kohustused täitmata. Süü, sealhulgas tahtluse olemasolu eeldab eraldi tuvastamist lisaks

rikkumise tuvastamisele. Tahtlus kohustuse rikkumisel on VÕS § 104 lg 5 kohaselt

õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega

pidanuks hageja tõendama, et lepingut täites ja lepingu kehtivuse perioodil olid kostja

kavatsused suunatud sellele, et hagejal jääksid saamata lepingu järgi tasumisele kuuluvad

summad.

Vastavalt TsÜS § 138 lg-tele 1 ja 2 tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida

heas usus ning õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et

õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Tahtlik kohustuste

rikkumine oleks ilmses vastuolus hea usu põhimõttega, kuid kostja pahauskset käitumist

tuleks hagejal tõendada. Hageja seda teinud ei ole. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et TsÜS

§ 146 lg 4 kohaldamiseks eeldused puuduvad, sest hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis

võimaldaksid kohtul kohaldada kümneaastast hagi aegumise tähtaega. Järelikult kuulub

kohaldamisele TsÜS § 146 lg 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg

kolm aastat.

Eeltoodust tuleneb, et hagi on aegunud ja tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd kohus leiab, et

nõue on aegunud, on käesolev otsus TsMS § 449 lg 3 alusel lõppotsus ja kohus asja edasi ei

menetle.

Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt

kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1

esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse

alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese

astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad

dokumendid.

Jaanus Saaremõts

Kohtunik