3-07-2007/14 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. aprill 2008 Tartu

Haldusasja number

3-07-2007

Haldusasi

L.P. i kaebus Tartu Vangla toimingute õigusvastaseks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 29. jaanuari 2008 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

L.P. i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Apellant (kaebuse esitaja) – L.P.

Vastustaja (haldusorgan) – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta

apellatsioonkaebus

rahuldamata

ning

Tartu

Halduskohtu 29. jaanuari 2008 otsus muutmata.

Apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud

jätta tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Tartu Vangla kinnipeetav L.P. esitas kohtule kaebuse Tartu Vangla toimingu, mis seisnes

pikaajalisele kokkusaamisele tulnud abikaasal toiduainete kaasa võtmise keelamises,

õigusvastaseks tunnistamiseks, ning kohustamisnõudes, et Tartu Vangla lubaks pikaajalisele

kokkusaamisele tulijatel kaasa võtta oma toiduaineid või osta toiduaineid vangla kauplusest.

Kaebuse kohaselt viibis kaebaja oma abikaasaga 05.10.2007 - 08.10.2007 pikaajalisel

kokkusaamisel ja pidi taluma kolme ööpäeva vältel pidevat näljatunnet, sest osa Tartu Vangla

poolt pakutud toidust ei maitsenud kaebajale ning tema abikaasale ja puudus võimalus valida

erinevate toitude vahel. Kaebaja ei söö temale mitte maitsvat toitu, samuti puudusid

elementaarsed maitseained, nagu pipar, sinep, ketšup jne. Söögi tegemisel ei olnud toitlustaja

arvestanud kaebaja toitumistavade ja -iseärasustega. Kuna kokkusaaja ei tohtinud kaasa võtta

söögi- ega joogiaineid, siis pidi kaebaja kolme ööpäeva vältel jooma kraanivett, sest Tartu

Vangla ei taganud kaebajale võimalust juua enese tahte ja vajaduse järgi mahla, limonaadi või

piima, mida kaebaja tarvitab igapäevaselt.

Kuni 2007 oktoobrikuuni polnud kokkusaajal keelatud pikaajalisele kokkusaamisele toiduaineid

kaasa võtta. Kaebaja leidis, et alates 2007 oktoobrist kehtestatud erirežiimi kehtestamine lõhub

peresidemeid, sest abikaasa keeldub tooma last sellistel tingimustel pikaajalisele kokkusaamisele

ja pole kindel, kas ta ise tahab tulla, kui peab kokkusaamisel taluma nälga.

Kaebaja leidis, et vastustaja toiming erirežiimi kehtestamisel on õigusvastane. Kooselamine

hõlmab ka ühist söögitegemist oma maitse ja tava järgi ning ühist söömist oma perega enese

tahtest lähtuvalt. Kuna kaebaja võib väljaspool pikaajalist kokkusaamist süüa vangla vahendusel

ostetud toiduaineid oma tahtest sõltuvalt ning valmistada enesele süüa, kui vangla toit ei maitse,

siis on erirežiimi kehtestamine kokkusaajale ja kinnipeetavale võrdne nende karistamisega.

2. Tartu Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata.

Vastuväidete kohaselt ei ole Tartu Vangla L. P. i subjektiivseid õigusi rikkunud, kuna pikaajalise

kokkusaamise ajal oli temale ja kokkusaajale vangla poolt toitlustamine tagatud. Kinnipeetavate

isikute toitlustamine vanglas on vangla kohustus, mida vangla on ka täitnud ja mida kaebaja ei

vaidlusta, seega ei ole vangla näljatunde tekkimises süüdi. Vangla ei saa kedagi sööma sundida

ning seega ei ole Tartu Vangla vastutav, kui kaebajale ja ta abikaasale pakutud toit ei meeldinud

ja ta tegi valiku mittesöömise kasuks.

Alates 01.10.2007 muutus vangla sisekorraeeskirjades sätestatud pikaajaliste kokkusaamiste

kord, mille kohaselt toitlustatakse pikaajalisel kokkusaamisel kokkusaajat ja kinnipeetavat

vanglas pakutava toiduga. Vangla valib ise toitlustamise viisi ja menüü. Vangla

sisekorraeeskirjade (edaspidi VSKE) §-is 46 lg 1 on sätestatud expressis verbis loetelu asjadest,

mida tohib kokkusaamisele tulija kaasa võtta. Nimetatud muudatusega välistatakse toiduainete

vanglasse sissetoomise võimalus. Põhjuseks on see, et toiduainete läbiotsimine on

komplitseeritud,

tekitab

teatud

juhtudel

hügieeniriske

ja

on

ebaproportsionaalselt

ressurssinõudev.

Kaebuses esitatud nõude - kohustada Tartu Vanglat lubada kokkusaamisele tulnud isikul kaasa

võtta toiduaineid temale vajalikul hulgal ja valikul - rahuldamise korral kohustataks Tartu

Vanglat toime panema õigusrikkumist.

Vastustaja palus lõpetada menetlus nõude - pikaajalisele kokkusaamisele tulija sisseostude

tegemine vangla kaupluses - osas, kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus nõude pikaajalisele

kokkusaamisele tulijale kaupluses käimise võimaldamist.

HALDUSKOHTU LAHEND

3. Tartu Halduskohus jättis 29. jaanuari 2008 otsusega kaebuse rahuldamata.

Otsuse kohaselt on Tartu Vangla toiming, mis seisnes pikaajalisele kokkusaamisele toiduainete

kaasavõtmise mittelubamises, õiguspärane ja kooskõlas seadusandlike aktidega.

Tartu Vangla ei ole kaebaja subjektiivseid õigusi rikkunud, kuna pikaajalise kokkusaamise ajal

oli kaebajale vangla poolt toitlustamine tagatud. Õige on vastustaja seisukoht, et kinnipeetavate

isikute toitlustamine vanglas on vangla kohustus, mida vangla on ka täitnud. Vangla ei saa

kedagi sundida sööma ning seega ei ole Tartu Vangla vastutav, kui kaebajale pakutud toit ei

maitsenud ning ta tegi valiku mittesöömise kasuks.

VangS § 25 lg 2 kohaselt on pikaajaline kokkusaamine üks kuni kolm päeva kestev kooselamine

vangla selleks ettenähtud ruumides ilma pideva järelevalveta. Pikaajalise kokkusaamise kord ja

sagedus sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades.

Alates 01.10.2007 muutus VSKE-s, mis on kohustuslikuks täitmiseks vanglale, sätestatud

pikaajaliste kokkusaamiste kord, mistõttu on kaebaja viide Riigikohtu 21.06.2007 otsusele

nr 3-3-1-29-07 asjakohatu, kuna sel hetkel oli õiguslik olukord teine. Pikaajalisele

kokkusaamisele tulijale vangla poolt toitlustamist ei võimaldatud ning kokkusaamisele tulija sai

süüa ainult enda poolt kaasa võetud toiduaineid.

Alates 01.10.2007 jõustunud justiitsministri 11.09.2007 määrusega muudetud VSKE § 41 lg 11

kohaselt toitlustatakse pikaajalisel kokkusaamisel kokkusaajat ja kinnipeetavat vanglas pakutava

toiduga. Vangla ise valib toitlustamise viisi ja menüü.

Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ 01.10.2007 muutmise eelnõu

seletuskirjast

nähtuvalt

on

nimetatud

muudatuste

eesmärgiks

välistada

pikaajalisel

kokkusaamisel toiduainete vanglasse sissetoomise võimalus, mille põhjendusteks omakorda on

see, et toiduainete läbiotsimine on komplitseeritud, tekitab teatud juhtudel hügieeniriske ja on

ebaproportsionaalselt ressurssinõudev.

Alates 01.10.2007 jõustunud VSKE § 46 sätestab pikaajalisele kokkusaamisele kaasavõetavad

asjad. Sama paragrahvi lõige 1 sätestab, et kokkusaaja võib kokkusaamisele kaasa võtta

mõistlikus koguses enda tarbeks vajalikke riideesemeid ja kosmeetikat, kammi, hambaharja ning

tema poolt tarvitatavaid ravimeid, lisaks mõistlikus koguses fotosid. Õige on vastustaja

seisukoht, et kuna VSKE §-is 46 lg 1 sätestatud loetelu on antud expressis verbis kujul, siis

midagi muud kokkusaamisele tulija kaasa võtta ei tohi ja seega on toiduained kokkusaajale

kaasavõtmiseks keelatud.

Kohus jättis rahuldamata ka kaebuse esitaja nõude kohustada Tartu Vanglat lubada

kokkusaamisele tulnud isikul kaasa võtta toiduaineid temale vajalikul hulgal ja valikul, sest

selline nõue on õigusvastane ja ei lähtu ühestki käesoleval ajal kehtivast õigusaktist.

Kaebaja nõue lubada tema abikaasal osta toiduaineid vangla kauplusest, tuleb jätta rahuldamata,

kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda pikaajalisele kokkusaamisele tulijale kaupluses

käimise võimaldamist.

VangS § 48 lg 1 kohaselt võib kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades

sätestatud korras osta vangla vahendusel toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille

omamine vanglas on lubatud. Sularaha on kinnipeetavale VSKE § 641 p 16 järgi keelatud. Kuna

kokkusaajal ei ole vanglasisest isikuarvet ja sularaha on vanglas keelatud (ka pikaajalisele

kokkusaamisele tulija ei või vanglasse kaasa võtta sularaha), siis ei ole seadusandja näinudki ette

võimalust, et kokkusaamisele tulija saaks teha sisseoste vangla kaupluse vahendusel.

Õige on Tartu Vangla seisukoht, et kooliealisele lapsele lisatoitu vanglasse kaasa võtta ei tohi.

VSKE § 46 lg 2 sätestab, et kui kokkusaamisele võetakse kaasa eelkooliealine laps, võib kaasa

võtta lapse hooldamiseks vajalikke tarbeesemeid, mänguasju ja spetsiaalset toitu. Asja

materjalidest nähtuvalt on kaebajal kooliealine laps, mistõttu Tartu Vangla selgitus oli

õiguspärane.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. L.P. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles Tartu Halduskohtu 29. jaanuari 2008 otsuse

tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on ebaõige kohtu järeldus, et viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-29-07 on asjakohatu. Kuigi

tol hetkel oli õiguslik olukord teine, sätestab Riigikohus oma otsuses üheselt, et enne 01.02.2007

kehtinud VSKE § 58 lubatud toiduainete kogus ja valik, mida Tartu Vangla lubas kokkusaajal

pikaajalisele kokkusaamisele kaasa võtta, olid ilmselt ebamõistlikult väikesed, et neist piisanuks

3-ks päevaks. Tulenevalt Riigikohtu otsusest võib järeldada, et Tartu Vangla ei tohiks mingil

juhul toitlustamisel pikaajalisel kokkusaamisel viibijatele pakkuda toiduhulka ja -valikut, mis on

sätestatud enne 01.02.2007 kehtinud VSKE § 58 järgi. Veel on Riigikohus öelnud, et

kinnipeetavale on tagatud vanglast toitlustamine, mis aga ei tähenda pikaajalisele

kokkusaamisele kokkusaajale kaasavõetavate toiduainete piiramist, sest olulised asjaolud, millest

regulatsioon peaks lähtuma, erinevad oluliselt. Riigikohus on märkinud, et ühine söömine kuulub

samuti kooselu hulka. Vähetõenäoline on, et silmas on peetud mittemaitsva söögi tarbimist.

Loogilise järeldusena lähtutakse mõttest, et süüakse ühiselt (kokkusaaja poolt) kaasavõetud toitu.

Seda kinnitab ka kolleegiumi otsus, et õigusvastane on Tartu Vangla toiming, mis seisnes

pikaajalisele kokkusaamisele kokkusaajale vajalikus koguses ja valikus toidu mittelubamiseks;

2) ei ole pööratud tähelepanu VangS §-ile 27 lg 1, mis lubab kokkusaamisele kaasa võtta need

asjad, mis pole kinnipeetavale keelatud. Keelatud esemete ja ainete loetelu sätestab VSKE § 641.

Toiduaineid loetelus ei ole;

3) ei ole märgatud vastuolu VangS § 27 lg 1 ja VSKE § 46 lg 1 vahel. Vangistusseadusest

tulenevalt võib pikaajalisele kokkusaamisele tulija võtta kaasa need asjad ja ained, mis on ei ole

kinnipeetavale keelatud. VSKE § 46 lg 1 muudab omavoliliselt vangistusseaduses lubatu

keelatuks ning sätestab keelud ainete-asjade kaasavõtmiseks pikaajalisele kokkusaamisele. Kui

alamal seisev haldusakt läheb vastuollu kõrgemalseisva seaduse sätetega, siis tuleb lähtuda

kõrgemalseisvast seadusest;

4) on ekslikult leitud, et Tartu Vangla ei ole süüdi kaebajale pikaajalisel kokkusaamisel

näljatunde tekitamises, sest Tartu Vanglal oli kohustus kaebajat toitlustada. Kuna Tartu Vangla

pakkus vaid ühte toitu ning viimane toidukord oli kell 17, siis puudus kaebajal alternatiiv

mittemaitsva toidu söömata jätmisele;

5) on jäetud tähelepanuta, et ka seadusandja on aru saanud, et vaid vangla poolt pakutavast

toidust jääb väheks, kuna kinnipeetavatel on võimalik endale vangla poest soovi korral lisatoitu

osta;

6) tuleb arvestada, et VSKE § 651 lg 4 lubab vangla direktoril kartserisse paigutamise korral

keelata kinnipeetaval kauplusest sisseostude tegemise ja menüüvälise toiduainete soetamise.

Seega on pikaajalisel kokkusaamisel kokkusaaja toidurežiimi osas (viimane söök kell 17)

võrdsustatud kartseris viibijaga;

7) on mööda vaadatud põhiseadusest tulenevatest põhiõigustest, kuna põhiõiguseks on ka

söömine soovikohasel kellaajal. Pikaajalise kokkusaamise mõte ei ole kindlasti vangla poolt

kokkusaajatele

nälja

tõttu

ebamugavustunde

tekitamine.

Pikaajaliste

kokkusaamiste

eesmärkideks on sotsiaalselt positiivsete kontaktide säilimine ja peresidemete katkematus

(VangS § 23 lg 1, 2; § 57). Vangla peab neid eesmärke igati soodustama. Apellant esitab kaebuse

lisadena kümne kaaskinnipeetava avaldused, millest nähtub, et pikaajalisele kokkusaamisele

toiduainete kaasavõtmise keelamine lõhub kinnipeetavate peresidemeid, kuna pereliikmed ei

soovi näljatunde vältimiseks enam kokkusaamisele tulla. Lisatud avalduste kirjutajad

moodustavad 80% pidevalt kokkusaamistel käinutest, kelle peresidemed juba kannatavad seoses

sellega, et nende pereliikmed ei soovi pikaajalisele kokkusaamisele tulla;

8) on õiguskantsler oma 04.03.2008 vastuses soovitanud justiitsministril R. Langil põhiõiguste

tagamise põhimõtte järgimiseks luua kõigis vanglates pikaajalisele kokkusaamisele tulnud

isikutele võimalus soetada vangla kauplusest asju, mis aitaksid pikaajalisel kokkusaamisel luua

pingevaba ja perekondliku õhkkonna. Oma soovituses juhib õiguskantsler tähelepanu, et VangS

§ 23 lg 1 kohaselt kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärk on soodustada kinnipeetava

kontakte oma lähedastega, et vältida sotsiaalsete sidemete katkemist. Veel mainib õiguskantsler,

et pikaajalise kokkusaamise ajal peab olema võimalik n.ö matkida elu väljaspool vanglat.

Riigikohtu seisukoha järgi kuulub VangS §-is 25 lg 2 mainitud kooselu hulka ka ühine söömine.

Õiguskantsleri hinnangul aitaks perekondlikku kooselu väljaspool vanglat paremini matkida

võimalus tarbida ka ise valitud toidukaupa;

9) on paljasõnalised väited, et kokkusaamisele saabujate toiduainete läbiotsimine võtaks palju

aega.

5. Tartu Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 29. jaanuari 2008 otsuse muutmata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei ole apellant kaebuses märkinud, millist materiaalõiguse normi on halduskohus ebaõigesti

kohaldanud või millist kohtumenetluse normi on kohus oluliselt rikkunud või milles seisnes

tõendite ebaõige hindamine. Kohtumenetluse käigus on leidnud tõendamist, et apellandil puudub

subjektiivne õigus nõuda, et pikaajalisele kokkusaamisele tulijale lubataks toiduaineid kaasa

võtta. Apellandile on tagatud vanglas vanglapoolne toitlustamine ning seadusandlike aktide

kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole pikaajalisele kokkusaamisele tulijal lubatud toiduaineid

pikaajalisele kokkusaamisele kaasa võtta;

2) pärast pikaajaliste kokkusaamiste korralduse muutumist 01.10.2007 on nii apellandi kui teiste

avalduse esitanud kinnipeetavate pikaajalised kokkusaamised toimunud nende poolt taotletud

aegadel. Keegi kokkusaajatest ei ole seni pikaajalisele kokkusaamisele tulemata jätmist

põhjendatud näljatundega või sellega, et toitu ei lubata kaasa võtta. Apellant ise on viibinud

pikaajalisel kokkusaamisel 05.10.2007, 09.11.2007, 07.12.2007, 04.01.2008 ja 01.02.2008, sh

viimasel kahel korral abikaasa ja pojaga;

3) ei ole pikaajalisi kokkusaamisi korraldava vanglaametniku sõnul kellelgi apellandi poolt

nimetatud isikutest ega nende pereliikmetest pikaajalise kokkusaamise ajal probleeme olnud,

keegi neist ei ole avaldanud rahulolematust toitlustamise suhtes (v.a L.P. ja tema abikaasa);

4) nõustub vastustaja apellandi väitega, et pikaajaline kokkusaamine peaks sarnanema ühisele

kooselule väljaspool vanglat ning kooselu juurde kuulub ka ühine söömine. Samas on apellant

jätnud tähelepanuta, et väljaspool vanglat peetakse normaalseks söömist kolm korda päevas ja

see on tagatud ka kõigile vanglas pikaajalisel kokkusaamisel viibivatele isikutele. Toitlustamine

toimub sotsiaalministri 31.12.2002 määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ alusel

tasakaalustatud menüüde järgi. Toitu jagatakse kõigile (nii kinnipeetavale kui temaga

kokkusaamisele tulnud isikutele) samaaegselt, seega on võimalik seda ka ühiselt süüa.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 29. jaanuari 2008 otsus muutmata.

HKMS § 34 lg 2 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu

lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires.

Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS

§ 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi.

7. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti

või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalik-õigusliku

suhte

olemaolu

või

selle

puudumise

või

haldusakti

või

toimingu õigusvastasuse

kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi.

Seega lähtub Eesti haldusprotsessiõigus üldjuhul subjektiivse õiguskaitse põhimõttest ning

kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt

puudutab.

L.P. on esitanud taotluse Tartu Vangla toimingu, mis seisnes kaebaja abikaasal pikaajalisele

kokkusaamisele toiduainete kaasavõtmise mittelubamises, õigusevastaseks tunnistamiseks, ja

Tartu Vangla kohustamiseks lubada pikaajalisele kokkusaamisele tulijatel kaasa võtta

toiduaineid või osta toiduaineid vangla kauplusest.

Lähtudes kaebuses esitatud taotlusest, ei ole L.P. taotlenud enda subjektiivsete õiguste kaitset,

vaid oma abikaasa ja teiste pikaajalisele kokkusaamisele tulijate subjektiivsete õiguste kaitset.

L.P. ei ole väitnud, et temal endal oleks õigus toiduaineid kaasa võtta pikaajalisele

kokkusaamisele ning, et Tartu Vangla oleks rikkunud tema subjektiivset õigust seda teha.

L.P. on küll väitnud, et pidi seetõttu, et abikaasal ei lubatud kokkusaamisele kaasa võtta

toiduaineid, kannatama pidevat näljatunnet ja jooma kraanivett, kuid see asjaolu ei tõenda tema

subjektiivsete õiguste rikkumist vangla poolt. Vangla kohustus on toitlustada kinnipeetavaid

isikuid ning vangla on seda kohustust täitnud ka ajal, mil L.P. oli pikaajalisel kokkusaamisel.

Asjakohased ei ole apellandi väited selle kohta, et ei ole pööratud tähelepanu VangS §-ile 27

lg 1, mis lubab kokkusaamisele kaasa võtta need asjad, mis pole kinnipeetavale keelatud ning ei

ole märgatud vastuolu VangS § 27 lg 1 ja VSKE § 46 lg 1 vahel. Nagu juba eelnevalt märgitud,

on apellandi staatuseks kinnipeetav ning ta ei ole pikaajalisele kokkusaamisele tulija, kellele ta

nõuab õigust kaasa võtta toiduaineid kokkusaamisele.

Kuna kaebaja poolt vaidlustatud Tartu vangla toiming ei saa rikkuda L. P. i subjektiivseid

õigusi, siis on halduskohus õigesti jätnud kaebuse rahuldamata.

8. Õige on halduskohtu seisukoht, et apellandi viide Riigikohtu 21.06.2007 lahendile

nr 3-3-1-29-07 on asjakohatu ning apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust asuda teisele

seisukohale. Riigikohtu 21.06.2007 lahendi nr 3-3-1-29-07 tegemise ajal oli õiguslik olukord

teine, kui antud haldusasja korral. Riigikohtu viidatud lahendis oli vaidlusaluseks küsimuseks

see, kas vangla pidi kinnipeetava taotlusel 2006 juulis väljastama vangla laos hoiustatud

toiduained, mis võeti ära kaebuse esitaja emalt pikaajalisele kokkusaamisele saabumisel.

Riigikohtu viidatud lahendi tegemise ajal reguleeris pikaajalist kokkusaamist VSKE redaktsioon,

mis kehtis kuni 01.10.2007. Alates 01.10.2007 kehtima hakanud VSKE redaktsioon reguleerib

pikaajalist kokkusaamist erinevalt võrreldes eelneva redaktsiooniga. Kehtiva VSKE § 41 lg 1

kohaselt toimub pikaajaline kokkusaamine vangla territooriumil pikaajalise kokkusaamise

ruumides, kus kokkusaajal ning kinnipeetaval on võimalik ilma pideva järelevalveta suhelda,

süüa, pesta ja magada; sama paragrahvi lg 11 alusel pikaajalisel kokkusaamisel toitlustatakse

kokkusaajat ja kinnipeetavat vanglas pakutava toiduga; lg 2 kohaselt pikaajalise kokkusaamise

kulud hüvitab vanglale kinnipeetav või kokkusaaja vangla direktori kehtestatud korra alusel ning

lg 3 sätestab, et kokkusaamise kuludeks loetakse ruumide kasutamisele, kokkusaaja

toitlustamisele ja hügieenivahenditele tehtud kulutused. Alates 01.10.2007 muutus ka VSKE

§ 46 ning selle paragrahvi lg-s 1 ei viidata enam kokkusaajal kaasa võtta lubatud asjadega seoses

kinnipeetavatele vanglas lubatud asjadele või asjadele, mis ei ole kinnipeetavale vanglas

keelatud, vaid sisaldab nüüd ammendavat loetelu esemetest, mille kokkusaaja võib

kokkusaamisele kaasa võtta. Nimetatud loetelu ei sisalda toiduaineid ning ka eelviidatud VSKE

§ 41 lg 1 ei sisusta pikaajalise kokkusaamise mõistet enam sellega, et pikaajalise kokkusaamise

käigus oleks kinnipeetaval ja kokkusaajal võimalik kaasavõetud toiduainetest toitu valmistada.

Selle asemel on sätestatud põhimõte, et pikaajalisel kokkusaamisel toitlustatakse nii

kinnipeetavat kui kokkusaajat vanglas pakutava toiduga.

Kaebaja

pikaajaline

kokkusaamine

abikaasaga

Tartu

Vanglas

toimus

ajavahemikul

05.10.2007 - 08.10.2007, s. o ajal, mil kehtis juba VSKE uus redaktsioon.

9. Asjakohased ei ole apellandi poolt ringkonnakohtule esitatud kaaskinnipeetavate avaldused

ning Murru Vangla direktori 14.12.2007 korraldus, millega kehtestati Murru Vanglas

pikaajalistele kokkusaamistele saabunud külastajate vangla kauplusest ostmise kord.

Halduskohus on asunud õigesti seisukohale, et sellise korra olemasolu Murru Vanglas ei tähenda

selle kehtimist Tartu Vanglas ega ka kohustust kehtestada samasugust korda Tartu Vanglas.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu sellekohase seisukohaga, kuna sellise korra kehtestamise

näol on tegemist vangla administratsiooni diskretsiooniotsusega. Samuti tuleb siinkohal märkida

seda, et L. P. , esitades taotluse, et pikaajalisele kokkusaamisele tulijatel võimaldataks osta

toiduaineid vangla kauplusest, on sisuliselt esitanud kohustamiskaebuse kolmandate isikute

huvides, kuigi tal puudub sellekohane õigus.

10. Eeltoodust lähtudes tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ning sellest tulenevalt jäävad

HKMS § 92 lg 1 alusel apellandi menetluskulud tema enda kanda.

Maili Lokk

Agu Timmi

Viivi Tomson