2-08-10728/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohtus Otsuse tegemise koht Viljandi kohtumaja Kohtuasja number 2- 08 - 10728 Avalikult teatavakstegemine 08.aprill 2008 Tsiviilasi R.L. hagi S.L. vastu sünnitunnistusel isaduse kande tühistamine Kohtunik Silvi Maiste Istungisekretär Aino Männik Hageja R.L. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxx x-x xxxxxxxx) Kostja S.L. ( isikukood xxxxxxxxxxx;elukoht xxxxxxxxx xxx-x xxxxxxxx ) Asja läbivaatamise kuupäev 08.aprill 2008

Resolutsioon Tunnistada X, sündinud xx.xxxxxxxxx xxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, sünniaktis ( nr xxx, koostatud Viljandi Perekonnaseisuametis xx.xxxxxxxxx xxxx ) isa kohta tehtud kanne ( isana märgitud R.L., sündinud xxxx.aastal xxxxxxxxx kuu xx päeval, sünnikoht Viljandi linn ) ebaõigeks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud Hagiavalduse järgi palub hageja muuta X sünnitunnistusel kannet isa kohta. Sellest kandest sai ta teada seoses tsiviilasjaga 2-07-10947 Rõuge valla hagis S.L. ja R.L. vastu. S.L. tunnistas kande ebatõepärasust seoses hagiga nr 2-07-10947.

Kostja tunnistab hagi. Ta seletas kohtule, et ta on sellega nõus, et kohus teeb X sünnitunnistusel kande isa nime muutmise kohta. R.L. ei ole X isa. Nad olid X sündimise ajal alles abielus ja siis pandigi sünnitunnistusele isanimeks R.L.. Nüüd on lahutatud. R.L. ei ole kunagi X kasvatanud. X tegelik isa on L.R. Ta tahab, et paberid saaksid korda.

R.L. seletas kohtule, et S.L.iga koos ei ela enam 1995.aasta jaanuarist. S.L. läks haiglasse ja koju tagasi enam ei tulnud. 1996.aastal kohtusid, kui ta käis oma asjadel järel. Samal päeval lahkus kohe. Siis tal laps veel sündinud ei olnud. Peale seda ta tema asukohta enam ei teadnud, ta ei öelnud, kus elab. Kohtusid juhuslikult 10997.augustis ja sai temalt lahutuse. Nende ühine tütar jäi isa juurde. Lahutus toimus Perekonnaseisuametis. Lapse olemasolust sai teada alles siis, kui talle tulid kohtumaterjalid vanemlike õiguste äravõtmiseks X suhtes. See oli möödunud aasta aprillis. Ta palub isaduse kanne X sünniaktis tühistada, sest ta ei ole X isa.

Rõuge vald on esitanud 24.03.2008 kohtusse hagi S.L.a ja R.L.a vastu vanemlike õiguste äravõtmiseks X suhtes. x.xxxxxxxxxx xxxx sündis S. ja R.L. perre tütar Y. 2 kuud hiljem S.L. lahkus pere juurest, jättes tütre Y isa kasvatada. Pärast seda S.L. ja R.L. koos elanud ei ole. Teadaolevalt R.L. X-ga kohtunud ei ole. R.L. ei ole osalenud X kasvatamisel ja ei pruugi olla teadlik poeg X olemasolust. X on sündinud xx.xxxxxxxxx xxxx. R.L. on vastanud kohtule 10.04.2007 hagi kohta, et ta soovib vaidlustada isa kannet X sünniaktis. Reaalselt lõppes tema ja S.L.a abielu jaanuaris 1995. Formaalselt venis abielu augustikuuni 1997, kuna ta ei teadnud, kust leida S.L.a. 05.04.2007 sai ta teada, et tema on märgitud X sünnitunnistusele isana, kui ta tutvus vastava tsiviilasja materjalidega. S.L. suundus 1995.a. jaanuaris Viljandisse haiglasse ega naasnud pere juurde teatamata ka oma asukohta.

Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse § 39 lg 1 kohaselt laps, kes on sündinud või eostatud vanemate abielu kestel, loetakse põlvnevaks mehest, kes on lapse emaga abielus. Perekonnaseaduse § 44 lg 1 kohaselt kohus võib tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Lg 2 p 1 kohaselt vanemate kohta tehtud kannet võib kohtus vaidlustada isik, kes on lapse sünniakti kantud lapse isa või emana. Lg 3 kohaselt kande ebaõigeks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on üks aasta päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama kande ebaõigsusest. Lg 5 kohaselt isik, kes on sünniakti lapse isana kantud tema enda või tema ja lapse ema ühise avalduse alusel, ei või kannet vaidlustada, kui ta avalduse esitamise ajal teadis, et ta ei ole lapse isa. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostja tunnistab, et R.L. ei ole X isa. Kuna ta oli X sündimise ajal abielus R.L.ga, siis pandigi sünniakti isaks R.L.. Sünniakti järgi X sünniakti isa kande tegemiseks isa passi ei esitatud. R.L. on kantud isana akti, sest oli S.L.ga abielus. Abielu on lahutatud 1997.aastal. R.L.a seletuse järgi sai ta lapsest ja oma isakandest teada 1997.a. aprillis, kui tulid kohtumaterjalid temalt vanema õiguse äravõtmiseks. R.L. ja S.L. seletuste järgi ei ela nad koos 1995.a. jaanuarist. Kohus leiab, et on usaldusväärselt tõendatud, et X ei põlvne R.L.st ja X sünniakti tehtud kanne isa kohta tuleb tunnistada ebaõigeks.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Silvi Maiste

Kohtunik