3-07-2009/28 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-07-2009

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Viivi Tomson, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

7. aprill 2008, Tartu Haldusasja number 3-07-2009 Haldusasi K.B. i kaebus Tallinna Vangla toiminguga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 10.03.2008 otsus Kaebuse esitaja taotlus K.B. i taotlus riigilõivust vabastamiseks Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata K.B. i taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks apellatsioonkaebuse esitamisel haldusasjas nr 3-07-2009. Riigilõiv summas 390 krooni tasuda 23. aprilliks 2008 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapangas või nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, märkides Tartu Ringkonnakohtu viitenumbri 2900072783. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul alates selle ärakirja kättesaamisest.

ASJAOLUD

1. Tartu Halduskohtu 10.03.2008 otsusega jäeti rahuldamata K. B. i kaebus Tallinna Vangla toiminguga tekitatud moraalse kahju summas 13 000 krooni väljamõistmiseks. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 11 järgi tasutakse halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks kaebuse esitamisel riigilõivu 3 protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse, kuid mitte alla 80 krooni. Seega tuleks moraalse kahju summas

13 000 krooni väljamõistmiseks tasuda riigilõivu 390 krooni.

2. K.B. esitas 17.03.2008 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus välja mõista mittevaralise kahju 13 000 krooni. Tartu Ringkonnakohus jättis 18.03.2008 määrusega

K. B. i apellatsioonkaebuse käiguta, kuna apellatsioonkaebuselt oli tasumata riigilõiv 390 krooni. K.B. esitas 03.04.2008 taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks, kuna temal puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3. Ringkonnakohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 11 järgi halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 3 protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist taotletakse. RLS § 56 lg 18 järgi halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda kaebuse esialgsel esitamisel halduskohtule, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust.

Apellatsioonkaebuses taotleb K.B. mittevaralise kahju summas 13 000 krooni väljamõistmist. Seega oleks tasumisele kuuluv riigilõiv RLS § 56 lg 11 järgi 390 krooni. HKMS § 91 lg 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel vabastada ta määrusega täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest riigituludesse, kui kohus leiab, et isik on maksejõuetu. Antud juhul ei ole vaidlust selle üle, et kinnipidamisasutuses viibival K. B. il puuduvad rahalised vahendid 390 krooni suuruse riigilõivu tasumiseks. Küll on vaidlus selle üle, kas maksejõuetuse tõttu tuleb K.B. vabastada riigilõivu tasumise kohustusest või mitte.

Põhiseaduse § 15 lg 1 lausest 1 tuleneb igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. See aga ei tähenda, et isikul, kes leiab, et tema õigusi on rikutud, peab olema piiramatu võimalus pöörduda kohtusse. Seda põhiõigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine on õiguskindluse ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks vajalik. Haldusasjas nr 3-3-1-40-07 on Riigikohus asunud seisukohale, et „Hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, peab kohus paratamatult andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta.

Kui riigilõivu tasumise kohustus peaks aitama ära hoida ilmselgelt põhjendamatute kaebustega halduskohtusse pöördumist, siis riigilõivu tasumisest vabastamise võimalus aitab tagada, et isiku olulised õigused ei jääks tema maksejõuetuse tõttu kaitseta. Halduskohtumenetluse eesmärk ei ole näha ette võimalikult rohke pöördumine kaebustega halduskohtusse, vaid tagada lünkadeta kaebeõigus isiku oluliste õiguste kaitseks“. K.B. on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude, kusjuures väidetav kahju seisnes tema hoidmises ebainimlikes tingimustes kambrites Tallinna vangla Maardu osakonnas.

Tartu Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitatud taotlust mittevaralise kahju summas 13 000 krooni väljamõistmist ei saa pidada isiku jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud riigilõivust vabastamine apellatsioonkaebuse esitamisel. Kohtusse pöördumine eeldab riigilõivu tasumist ning menetluskulude riigi kanda jätmine peab olema põhjendatud.

Maili Lokk

Viivi Tomson

Agu Timmi