3-08-169/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. aprill 2008, Tallinn

Haldusasja number

3-08-169

Haldusasi

R.

T. kaebus

AS

Ühisteenused

22.11.2007

viivistasu otsuse nr VTO 218416 tühistamiseks

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja R. T.;

Vastustaja AS Ühisteenused;

Esindaja Paavo Paal.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt ja:

tühistada AS Ühisteenused 22.11.2007 viivistasu otsus nr VTO 218416 osas, milles

see kohustab tasuma R. T. viivistasu 480 krooni ja lugeda viivistasu määraks 240

krooni. Vastustajal tagastada R. T.le enammakstud 240 krooni.

2. Mõista vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja riigilõiv summas 40 (nelikümmend)

krooni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse

kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada

apellatsioonkaebus

vahetult

Tallinna

Ringkonna-

kohtule (HKMS § 28; § 31 lg 4).

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

1. Kaebuse esitaja on esitanud halduskohtule kaebuse, milles taotleb, et kohus tühistaks AS

Ühisteenused 22.11.2007 viivistasu otsuse VTO 218416 (edaspidi viivistasu otsus) täielikult.

Viivistasu otsus seisnes R. T. kohustamises viivistasu tasumiseks summas 480 krooni.

2. Kaebuse kohaselt parkis R. T. 22.11.2007 temale kuuluva sõiduauto Tallinnas, Kreutzwaldi

tänaval. Kohe peale parkimist (kell 9:32) saatis R. T. mobiiltelefoni teel tekstisõnumi

parkimise alustamise kohta teenusnumbrile 1902 (tlk 6-7). Kell 13:18 helistas R. T.

teenusnumbrile 1912 ja laadis parkimiskontole täiendavalt 75 krooni. Parkimise lõpetamiseks

R. T. teenusnumbrile 1903 ei helistanud. Kell 13:47 katkes parkimise eest tasumine, kuna

täitus parkimistasu arvestusele kehtestatud ajalimiit. Kaebuse esitaja leiab, et AS Ühisteenused

ei ole käesolevas asjas tuvastanud, et ta oleks parkimistasu maksmise kell 13:47 lõpetanud.

Mobiilsideoperaatori vahendusel parkimistasu maksmise lõpetamiseks tuleb helistada

teenusnumbrile 1903. Asjas puuduvad tõendid, et R. T. oleks helistanud parkimise

lõpetamiseks teenusnumbrile 1903. Eeltoodust nähtub, et R. T. parkimiskontol oli kell 13:47

(parkimise eest tasumise katkemisel) ja kell 14:20 (tasutud parkimisaja ületamise tuvastamise

hetkel) piisavalt raha parkimise eest tasumiseks.

3. AS Ühisteenused linnatranspordi teenindaja tegi kell 14:20 viivistasu otsuse (tlk 8-9),

millega kohustas R. T.`t tasuma viivistasu summas 480 krooni. Viivistasu otsuse tegemise

aluseks oli märgitud liiklusseaduse (edaspidi LS) § 502 lg 1 ja lg 6 ning asjaolu, et tasutud

parkimisaega on ületatud 32 minutit. Kaebuse esitaja on seisukohal, et AS Ühisteenused

22.11.2007 viivistasu otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Samuti leiab kaebuse esitaja, et ta

ei ole LS § 502 lg 1 ega selle alusel antud Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määrusega nr 9

kehtestatud ``Parkimistasu maksmise korda `` (edaspidi PMK) rikkunud. Tasutud parkimisaja

ületamise, antud juhul mobiilsideoperaatori vahendusel tasutud parkimisaja ületamise, korral

viivistasu määramine 480 krooni ulatuses ei ole kooskõlas seaduse sätte ja mõttega ( LS § 502

lg 6, PMK p 9 p 9.1.5).

4. 26.11.2007 tasus R.T. viivistasu otsusega määratud viivistasu täies ulatuses viivistasu

otsuses näidatud Tallinna Transpordiameti arveldusarvele (tlk 10). 27.11.2007 esitas R. T.

vaide viivistasu otsuse täielikult kehtetuks tunnistamise ja faktiliste tagajärgede kõrvaldamise

nõudes. Tallinna Transpordiamet teatas 21.12.2007 teatisega 5-4/07/4238, et Tallinna

Transpordiameti märgukirjade ja selgitustaotluste ning vaiete läbivaatamise komisjon jättis

17.12.2007 protokollilise otsusega nr 44 vaide rahuldamata (tlk 11). Teatisest nähtuvalt jättis

komisjon vaide rahuldamata põhjusel, et tasutud parkimisaega on ületatud.

5. AS Ühisteenused heidab viivistasuotsuses R. T.`le ette tasutud parkimisaja ületamist.

Nimetatud asjaolu nähtub ka Tallinna Transpordiameti teatest. LS § 502 lg 6 esimese lause

kohaselt ei tohi viivistasu määr ületada 480 krooni ööpäevas. Nimetatud sätte teisest lausest

tulenevalt kehtestab viivistasu täpsustatud määra, sealhulgas vajaduse korral selle

diferentseeritud määrad, kohaliku omavalitsuse volikogu. Viivistasu täpsustatud määrad on

Tallinna Linnavolikogu kehtestanud 30.01.2003 määruse nr 9 punkti 9 alapunktis 9.1.

Alapunktist nähtuvalt on rakendatavateks viivistasu määradeks 240 krooni ja 480 krooni

ööpäevas. 240 kroonist viivistasu määra rakendatakse juhul, kui mobiilsideoperaatori

vahendusel tasutud parkimisaega on ületatud, 480 kroonist viivistasu määra juhul, kui

parkimistasu on maksmata, tasutud parkimisaega on ületatud, tasulise parkimise õigust

tõendav dokument ei ole nõuetekohaselt täidetud või tasulise parkimise õigust tõendav

dokument ei ole paigaldatud vastavalt määruse punktis 4.4 sätestatule.

6. Eeltoodust järeldab kaebuse esitaja, et viivistasu määrad PMK punkti 9 alapunktis 9.1 on

diferentseeritud ja sellekohase diferentseerimise aluseks on asjaolu, kas on ületatud on

maksukohustuslase poolt vahetult või mobiilsideoperaatori vahendusel tasutud parkimisaega.

Seega tulnuks AS- l Ühisteenused tasutud parkimisaja ületamise tuvastamisel selgitada, kas

tegemist on maksukohustuslase poolt vahetult või mobiilsideoperaatori vahendusel tasutud

parkimisaja ületamisega. Kuivõrd nimetatud asjaolust sõltub viivistasu määra valik, siis

sellekohase asjaolu viivistasu otsuses kajastamata jätmine on kaebuse esitaja meelest käsitletav

sedavõrd olulise rikkumisena, mis toob kaasa viivistasu otsuse tühistamise.

7. Võttes arvesse asjaolu, et R. T. tasus 22.11.2007 parkimise eest mobiilsideoperaatori

vahendusel, siis oleks ka tasutud parkimisaja ületamise korral 480 kroonise viivistasu

määramine ilmselgelt vastuolus LS § 502 lg 6 ja PMK punkti 9 alapunktiga 9.6. Seega ei ole

antud juhul täidetud õigusnormi faktiline koosseis. Tasutud parkimisaja ületamisega LS § 502

lg 1 p 2 mõttes ja PMK punkti 9 alapunkti 9.1.5 mõttes oleks tegemist üksnes juhul, kui isik

oleks helistanud parkimise lõpetamiseks teenusnumbrile 1903, kuid pargiks tegelikult sõidukit

edasi.

R. T. ei ole mobiilsideoperaatorit teavitanud parkimise lõpetamise soovist. Seega pole R. T.

antud juhul § 502 lg 1 p 2 ja PMK punkti 9 alapunkti 9.1.5 rikkunud.

8. Muuhulgas on AS Ühisteenused viivistasu määramisel jätnud ka tähelepanuta, et R. T. on

maksnud parkimistasu aja eest, mil parkimistasu maksmise kohustus polnud LS § 502 lg 4

kohaselt veel tekkinud, st 15 minuti jooksul alates parkimise alustamisest.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

9. Vastustaja AS Ühisteenused palub Tallinna Halduskohtul kaebuse läbivaatamisel jätta

kaebus rahuldamata täies ulatuses.

10. Parkimise viivistasu otsus koostati 22.11.2007 seetõttu, et kaebaja kasutatav mootorsõiduk

oli pargitud Tallinna linna avalikul tasulisel parkimisalal ilma, et sõiduki eest oleks olnud

tasutud ettenähtud korras parkimistasu. Parkimistasu oli mootorsõiduki eest tasutud

mobiilside operaatori vahendusel, kuid selle tasumine oli lõppenud 32 minutit enne

parkimiskontrolli teostamist ja viivistasu otsuse koostamist. Nendel asjaoludel koostas

parkimiskontrolör viivistasu otsuse ning märkis asjaolude lühikirjelduse lahtrisse nr 2

``tasutud parkimisaja ületamine 32 minutit ``.

11. AS Ühisteenused on seisukohal, et viivistasu määramine eespool kirjeldatud asjaoludel

toimus LS § 502 lg 1 alusel õiguspäraselt, ning seega viivistasu otsuse tühistamiseks puudub

alus. Käesoleva vaidluse tinginud viivistasu otsus koostati seetõttu, et R. T. kasutatav

mootorsõiduk oli pargitud ning parkimise järelevalve hetkel ei olnud tema eest ettenähtud

korras tasutud parkimistasu. Seega leiab vastustaja, et LS § 502 lg 1 p 1 sätestatud alused

viivistasu määramiseks olid täidetud.

12. R. T. oli tasunud parkimise eest küll eelneva perioodi eest, kuid vastavalt

mobiilsideoperaatori kehtestatud korrale oli tema parkimistasu maksmine lõppenud nelja

tunni möödudes parkimise alustamisest. Teate tasulise parkimise lõpetamise kohta saatis

mobiilsideoperaator ka enne tasulise parkimise lõppemist kaebuse esitaja mobiilile ning

teavitas sellega mobiilsideoperaatori vahendusel toimuva tasulise parkimise lõppemisest.

Kaebuse esitajal oli võimalus tasulist parkimist pikendada, kuid ta ei teinud seda. 32 minutit

pärast tasulise parkimise lõppemisest koostatigi mootorsõiduki parkimise järelevalvet

teostavate ametiisikute poolt viivistasu otsus.

13. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja viidatud diferentseeritud viivistasu määr käesoleval

juhul kohaldamisele ei kuulu. Täidetud oli LS § 502 lg 1 p 1 sätestatud koosseis ning selle

alusel kuulus määramisele viivistasu summas 480 krooni. Väiksemas määras – 240 krooni –

kuulub viivistasu määramisele olukorras, kus viivistasu kontrollimise hetkel küll tasutakse,

kuid ettenähtud määrast väiksemas määras.

KAEBAJA SEISUKOHT VASTUSTAJA ARVAMUSE OSAS

14. Kaebuse esitaja leiab, et AS Ühisteenused 18.02.2008 vastuses väljendatud seisukohad on

põhjendamatud ning vastuolus AS Ühisteenused varasema seisukohaga. Täiendava selgitusega

teatab kaebuse esitaja, et jääb oma kaebuse seisukohade juurde, kuid peab vajalikuks esitada

järgnevad seletused.

15. AS Ühisteenused on heitnud 22.11.2207 viivistasu otsuses ette tasutud parkimisaja

ületamist 32 minuti ulatuses. Seega on viivistasu otsust võimalik mõista selliselt, et sõiduauto

parkimisega on ületatud ajalimiiti, mille ulatuses parkimise õigus kehtis (mittekohane

tasumine). Järelikult on AS Ühisteenused otsusega tuvastanud küll mobiilsideoperaatori

vahendusel tasutud parkimisaja (ajalimiidi) ületamise, kuid eiranud LS § 502 lg 1 p2 ja PMK

punkti 9 alapunktis 9.1.5 sätestatud teokoosseisu ja selle õiguslikku tagajärge.

16. Kaebuse esitaja arvates on põhjendamatu AS Ühisteenused püüd anda 18.02.2008

vastuses viivistasu otsusega tuvastatud asjaoludele uus hinnang. AS Ühisteenused on jätnud

tähelepanuta, et kaebuse esitaja pole jätnud parkimistasu käesoleval juhul maksmata.

Parkimistasu ettenähtust vähem tasumine leidis aset üksnes mobiilsideoperaatori poolt

kehtestatud ajalimiidi tõttu. Pelgalt asjaolust, et mobiilsideoperaator on saatnud 13.41 teate

ajalimiidi lõppemise ja 13.48 teate ajalimiidi ületamise kohta, ei saa teha järeldust selles, et

teave limiidi suurendamise vajaduse kohta jõudis nimetatud kellaaegadel ka kaebuse esitajani

ja et tal oli sellest tulenevalt võimalus parkimise ajalimiidi pikendamiseks. Kaebuse esitaja

väidab, et kui tal oleks olnud võimalik nimetatud teadetega õigeaegselt tutvuda, siis oleks ta ka

ajalimiiti suurendanud.

17. Põhjendamatu on AS Ühisteenused 18.02.2008 vastuses käsitlus, mille kohaselt

rakendatakse viivistasu diferentseeritud määra (240 krooni) üksnes olukorras, kui viivistasu

kontrollimise hetkel küll tasutakse, kuid ettenähtust väiksemas määras. See käsitlus ei tulene

LS § 502 lg 1 p 2 ega PMK punkti 9 alapunktist 9.1.5. Mobiilsideoperaatori kaudu ebaõige

tariifi alusel tasumise korral on kohtud asja eripärast tulenevalt leidnud, et olemuselt lähimaks

ja kohaldamisele kuuluvaks saab lugeda LS § 502 lg 1 p 2 nimetatud alust. Kohtud on leidnud,

et formaalselt määratletud teokoosseis mobiilsideoperaatori kaudu ebaõige tariifi alusel

tasumise korral küll puudub, kuid see ei välista maksuõigusliku tagajärje saabumist.

Eeltoodust tulenevalt on meelevaldne väita, nagu hõlmaks LS § 502 lg 1 p 2 ja PMK punkti 9

alapunktis 9.1.5 sätestatud teokoosseis üksnes mobiilsideoperaatori kaudu ebaõige tariifi

alusel tasumist. Kaebuse esitaja leiab, et nimetatud sätetega on hõlmatud parkimistasu

mistahes

mittekohane

tasumine,

kui

parkimistasu

maksmine

on

toimunud

mobiilsideoperaatori vahendusel.

KOHTU PÕHJENDUSED

18. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on põhjendatud osaliselt

ja tuleb seetõttu rahuldada osaliselt. Kohtu põhjendused on järgmised:

19. Haldusasjas ei ole vaidlust selles, et 22.11.2007 kell 13:47 katkes kaebuse esitajal parkimise

eest tasumine automaatselt, kuna täitus parkimistasu arvestusele kehtestatud ajalimiit; 14:20

viivistasu otsuse koostamise hetkel kaebuse esitajal parkimistasu makstud ei olnud.

20. Haldusasjas vaieldakse selle üle, kas asjaolu, et kaebuse esitaja ei lõpetanud ise parkimise

eest tasumist, vaid see toimus automaatselt, saab olla viivistasu otsuse tegemise aluseks;

samuti selle üle, kas viivistasu määr tasutud parkimisaja ületamisel saab olla 480 krooni.

21. Asja lahendamise seisukohalt on määrava tähtsusega see, et kaebuse esitaja ei olnud hetkel,

kui viivistasu otsus koostati, parkimise eest tasunud: parkimise eest tasumine oli lõppenud 32

minutit enne vaidlusaluse viivistasu otsuse koostamist. Vastavalt LS § 502 lõikele 1 teeb

parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse (viivistasu otsuse), kui parkimistasu

on maksmata, tasutud parkimisaega on ületatud, tasulise parkimise õigust tõendav dokument

ei ole nõuetekohaselt täidetud või tasulise parkimise õigust tõendav dokument ei ole

paigaldatud vastavalt LS § 501 lõikes 41 sätestatule. Kaebuse esitaja argumendid, mis

puudutavad mobiilsideoperaatori poolt parkimistasu arvestamise ühepoolset katkestamist, ei

ole käesolevas vaidluses asjassepuutuvad. Kaebuse esitajal on võimalik valida, kas osta

parkimise kuukaart, ühekordne parkimispilet või tasuda parkimise eest mobiilsideoperaatori

vahendusel. Loomulikult saab kaebuse esitaja valida ise endale mobiilsideoperaatori. Asja

materjalidest nähtuvalt on kaebuse esitajal sõlmitud mobiilsideteenuse osutamise leping Elisa

Mobiilsideteenused AS-ga. Kui kaebuse esitaja leiab, et mobiilsideoperaator on temaga

sõlmitud lepingut rikkunud ja/või kaebuse esitajale kahju tekitanud, on tal võimalus esitada

mobiilsideoperaatori vastu hagi Harju Maakohtusse tsiviilkohtumenetluse seadustikus

sätestatud korras. Kaebuse esitaja ja mobiilsideoperaatori vaheline tsiviilõigussuhe ei puuduta

AS-i Ühisteenused ja ei mõjuta viivistasu otsuse koostamist.

22. Kohus leiab aga, et kaebuse esitajal on õigus selles, et talle määratud viivistasu ei oleks

pidanud olema mitte 480, vaid 240 krooni. LS § 502 lg 6 esimese lause kohaselt ei tohi

viivistasu määr ületada 480 krooni ööpäevas. Nimetatud sätte teisest lausest tulenevalt

kehtestab viivistasu täpsustatud määra, sealhulgas vajaduse korral selle diferentseeritud

määrad, kohaliku omavalitsuse volikogu. Viivistasu täpsustatud määrad on Tallinna

Linnavolikogu kehtestanud 30.01.2003 määruse nr 9 punkti 9 alapunktis 9.1. Alapunktist

nähtuvalt on rakendatavateks viivistasu määradeks 240 krooni ja 480 krooni ööpäevas. Kohus

ei saa nõustuda vastustajaga selles, et summas 240 krooni kuulub viivistasu vastavalt volikogu

määrusele määramisele olukorras, kus viivistasu kontrollimise hetkel küll tasutakse, kuid

ettenähtud määrast väiksemas määras. Volikogu määruse punkt 9 sätestab viivistasu

määramise juhud, milleks on muuhulgas alapuntki 9.1.1. kohaselt parkimistasu maksmata

jätmine, alapunkti 9.1.2. kohaselt tasutud parkimisaja ületamine, ja alapunkti 9.1.5. kohaselt

mobiilsideoperaatori vahendusel tasutud parkimisaja ületamine. Volikogu määruse alapuntki

9.4. kohaselt on viivistasu määr määruses punktides 9.1.1, 9.1.2, 9.1.3 ja 9.1.4 nimetatud

juhtudel on 480 krooni ööpäevas. Viivistasu määr punktis 9.1.5 toodud juhul on 240 krooni

ööpäevas. Kohtule ei ole mõistetav, miks on Tallinna Linnavolikogu otsustanud, et

mobiilsideoperaatori vahendusel tasutud parkimistasu ületamisel on viivistasu määr väiksem,

kuid ometi nähtub see volikogu vastavast määrusest üheseltmõistetavalt. Seega puudus

vastustajal alus kaebuse esitajale 480-krooni suuruse viivistasu määramiseks. Kohus tühistab

selles osas vaidlustatud viivistasu otsuse. Kaebuse esitajal on seega kohustus tasuda viivistasu

määras 240 krooni. Et asja materjalidest nähtuvalt on kaebuse esitaja viivistasu juba määras

480 krooni tasunud (internetipanga makse väljatrükk tlk 10), tuleb vastustajal kaebuse esitajale

240 krooni tagastada.

23. Lõpetuseks märgib kohus, et asjaolu, et kaebuse esitaja on maksnud parkimistasu aja eest,

mil parkimistasu maksmise kohustus polnud LS § 502 lg 4 kohaselt veel tekkinud, st 15 minuti

jooksul alates parkimise alustamisest, ei oma kaebuse lahendamise seisukohalt tähtsust.

24. Kaebuse esitaja taotleb vastustajalt menetluskulude summas 580 krooni väljamõistmist.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on tegemist 500 krooni ulatuses õigusabi kuludega ja 80

krooni ulatuses tasutud riigilõivuga. Kuna kohus rahuldas kaebuse osaliselt (50 protsendi

ulatuses), on alus menetluskulude vastustajalt kaebuse esitaja kasuks väljamõistmiseks 50

protsendi ulatuses taotletavast summast.

Seega tuleb esiteks mõista vastustajalt kaebuse esitaja kasuks välja pool tasutud riigilõivust: 40

krooni.

25. Kohus leiab, et kaebuse esitaja õigusabikulud tuleb jätta välja mõistmata, kuna kaebuse

esitaja esindaja H. K: ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) §-s 218

sätestatud lepingulise esindaja nõuetele. TsMS § lõige 1 loetleb juhud, mil isikul on õigus olla

esindaja kohtus. Selleks võib olla advokaat; isik, kes on täitnud õigusteaduse akadeemilise

õppe riiklikult tunnustatud õppekava; prokurist; menetlusosalise üleneja või alaneja sugulane

või abikaasa või muu isik, kui tema õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest. Kohtusse

28.01.2008 laekunud kaebuse oli allkirjastanud H. K:, märkides, et ta on R. T. volitatud

esindaja. Kaebusele oli lisatud ka volikiri (tlk 14). Kohtu konsultant helistas peale kaebuse

kohtusse jõudmist H. K:ele ja selgitas TsMS § 218 lõikes 1 märgitud esindamise õigust andva

dokumendi esitamise vajadusest. H. K: esindamise õigust andvat dokumenti ei esitanud, küll

aga esitas R. T. kohtule 09.03.2008 kinnituse (tlk 32), milles teatab, et kõik H. K:e

allkirjastatud menetlusdokumendid on koostatud tema teadmisel. Sellest tulenevalt

aktsepteeris kohus H. K:e tehtud toiminguid kaebuse esitaja toimingutena. Küll aga leiab

kohus, et H. K:e osutatud õigusabi kulutusi vastustajalt välja mõista ei saa, kuna ta ei ole

vandeadvokaat, ta ei ole esitanud õigusteaduse omandamise kohta kõrgkooli diplomit. Seega

jäävad õigusabikulud summas 500 krooni kaebuse esitaja enda kanda.

Kadriann Ikkonen

kohtunik