3-08-566/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-08-566

•» »»

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Kohtunik

Määruse tegemise aeg ja koht

Haldususja number

Haldusasi

Menetlustoimingud

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Tallinna Halduskohus

Indrek Paukštys

03.04.2008.a, Tallinn

3-08-566

K. T. kaebus Politseiameti toimingu - andmebaasis POLIS

oluliste andmete mittetäielik või liigne esitamine või nende

mittetäielik

nähtavaks

tegemine

-

õigusvastaseks

tunnistamiseks,

põhjendamatute

päringute

andmebaasi

POLIS

õigusvastaseks

tunnistamiseks

ning

õigusliku

hinnangu andmiseks liiklusjärelevalve meetoditele, mille

puhul keskendutakse juhtide karistamisele, jättes laitmata

kohustuse teostada liiklusjärelevalvet muude, samuti politsei

pädevuses olevate liiklusjärelevalve objektide üle

Kaebuse tagastamine

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

1. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva

jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates

KAEBUS JA ESIALGSE ÕIGUSKAITSE TAOTLUS

1. K.T. esitas 24,03,2008.a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palutakse tunnistada

õigusvastaseks Politseiameti toiming - andmebaasis POLIS oluliste andmete mittetäielik või liigne

esitamine või nende mittetäielik nähtavaks tegemine. Samuti palutakse tunnistada õigusvastaseks

põhjendamatud päringud andmebaasi POLIS ning anda õiguslik hinnang liiklusjärelevalve

meetoditele, mille puhul keskendutakse juhtide karistamisele, jättes täitmata kohustuse teostada

liiklusjärelevalvet muude, samuti politsei pädevuses olevate liiklusjärelevalve objektide üle.

Kaebuse põhjenduste kohaselt, koostati K.T.le 12,03,200&.a väärteoprotokoll liiklusseaduse § 74 "

rikkumise eest. Kuna tegemisi oli piiripealse rikkumisega, mis konkreetses liiklussituatsioonis ei

tekitanud reaalset ega kujutanud endast ka abstraktset ohtu ning kaebaja tunnistas oma

rikkumist, järeldas kaebaja politseiametniku käitumisest, et politseinik piirdub hoiatamisega. Kuid

andmebaasi kontrollimise järgselt, kust politsei leidis kande 23,01.2008.a väärteootsuse kohta,

vormistas politseinik kaebajale kiirmenetluse otsuse. Märkuse peale, et kuna kaebaja on

väärteomenetluse otsuse kohtus vaidlustanud, ci ole tegemist jõustunud otsusega, vastas

politseinik, et tema seda andmebaasist ei näe. Kaebaja leiab, et olulise tähendusega andmete

väärteootsuse jõustumise kohta politsei andmebaasis märkimata jätmisega on rikutud tema süütuse

presumptsiooni ja politseiametnik oli õigusvastaselt kallutatud kohaldama kaebaja suhtes

rangemaid meetmeid kui juhul, kui väärteootsuse puhul oleks andmebaasis märgitud andmed

vaidlustamise või jõustumise kohta. Samuti on kaebaja jaoks küsitav, kas liiklusjärelevalvet

teostav politseinik on õigustatud nägema isiku varasemal karistatust rikkumiste puhul, mille

korduvus ci oma tähtsust.

2. Vältimaks politsei poolt kaebaja süütuse presumptsiooni jätkuval rikkumist, palub kaebaja

kohaldada esialgset õiguskaitsel ja kohustada Politseiametit viima politsei andmebaasis POLIS

kaebaja kohta käivad väärteootsuste andmed kooskõlla väärteomenetluse seadustiku §-ga 4 ning

karistusregistri andmetega.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, cl K.T. kaebuse menetlusse võtmisest tuleb halduskohtumenetluse seadustiku

(IIKMS) § 11 lõike 31 punkti 5 alusel keelduda. Vastavalt IIKMS § 11 lõikele 31 punktile 5

tagastab halduskohus kaebuse, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse

pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud.

IIKMS § 7 lõike 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti

või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega on halduskohtusse

pöördumise esmaseks eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Sama lõike teise lause

kohaselt võib kaebuse avalik-õigusliku suhte olemaolu või selle puudumise või haldusakti või

toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Seega

lähtub Eesti haldusprotsessiõigus üldjuhul subjektiivse õiguskaitse põhimõttest ning kaebeõigus on

üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab. Kui

vaidlustatud haldusakt, või toiming kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi tegelikult ei riku või kui

kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla kaebuses märgitud põhjendatud huvi, puudub isikul

kaebeõigus.

4. IIKMS § 4 lõike 2 järgi on toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida,

avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus

või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Kohus leiab, et politsei infosüsteemis POLIS andmete

esitamine ega kasutamine ei ole käsitletavad toimingutena HKMS § 4 lõike 2 tähenduses.

Käesolevas asjas vaidlustatud politsei väidetavad päringud infosüsteemi POLIS ega andmete

esitamine infosüsteemi ei too kaebajale kaasa õiguslikke tagajärgi ega saa seetõttu iseseisvalt

rikkuda tema õigusi või vabadusi.

Siseministri 03.10.2007.a määrusega nr 66 kehtestatud „Politsei andmekogu asutamine ja

andmekogu pidamise põhimääruse" § 2 lõike 3 kohaselt kasutatakse infosüsteem POLIS andmeid

politseitegevusega seonduvate tegevuste ja sündmuste analüüsimisel ja statistilistel eesmärkidel

koos politsei sisemise töökorralduse vajadusteks peetavale andmekogudega. Viidatud põhimääruse

§ 3 lõike 1 kohaselt ei ole infosüsteemi andmetel õiguslikku tähendust. Isiku karistatuse ja kuriteo

või väärteo korduvuse arvestamisel lähtutakse karistusregistri seaduse § 31 lõike I kohaselt

karistusregistri andmetest, mis omavad Õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni

karistusregistri seaduse §-des 25-28 sätestatud lähiaegadel.

5. Kaebaja taotleb õigusliku hinnangu andmist liiklusjärelevalve meetoditele, mille puhul

keskendutakse juhtide karistamisele, jättes täitmata kohustuse teostada liiklusjärelevalvet muude,

samuti politsei pädevuses olevate liiklusjärelevalve objektide üle. Halduskohtult saab taotleda

vastavalt IIKMS §-le 6 taotleda; 1) haldusakti või selle osa tühistamist; 2) peatatud haldusakti

täitmist või välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist, peatatud või sooritamata toimingu

sooritamist; 3) haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist; 4) avalik-õiguslikus

suhtes tekitatud kahju hüvitamist ning 5) avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise

kindlakstegemist. Seega ei saa esitada kaebust, milles nõutakse kohtult üldise hinnangu andmist.

5. Eeltoodut arvestades ei saa K.T.l ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust ning kaebus

tuleb HKMS § 11 lõike 31 punkti 5 alusel kaebajale tagastada.

6. Täiendavalt märgib kohus, et kuna kaebusest nähtuvalt on kaebaja tegelikuks probleemiks

rahulolematus tema suhtes tehtud väärteootsusega, oleks tal võimalik oma õigusi kõige

efektiivsemalt kaitsta, vaidlustades väärteootsuse väärteomenetluse seadustikus sätestatud korras.

7. Ühes kaebusega on kaebaja taotlenud Politseiameti kohustamist viima esialgse õiguskaitse

korras politsei andmebaasis POLIS kaebaja kohta käivad väärteootsuste andmed kooskõlla

väärteomenetluse seadustiku §-ga 4 ning karistusregistri andmetega,

IIKMS § 12 lõike I kohaselt kaebuse või protesti esitamine ei takista kaevatava haldusakti täitmist

ega andmist või toimingu sooritamist, kui seadus ei sätesta teisiti. HKMS $ 121 lõike 2 kohaselt

võib halduskohus kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või oma algatusel teha igas

menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks

kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks, Riigikohtu 17.06,2004.a määruses

haldusasjas nr 3-3-1-17-04 leidis kohus, et "esialgse õiguskaitse kohaldamine on sisuliselt

eelhinnang kaebuse põhjendatusele. Esialgset õiguskaitsel on võimalik kohaldada, kui kohtu

arvates on olemas suur õiguslik tõenäosus rahuldada kaebus. Samas kohaldatakse esialgsel

õiguskaitset sageli olukorras, kus taktiilsed asjaolud ei pruugi olla lõpuni selged." Esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks puudub kindlasti alus, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.

Kuna kaebus on ilmselgelt,

perspektiivitu, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

Indrek Paukštys

Kohtunik