2-08-334/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJätta Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2008. a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu – keelata notar Jaan Hargi’l pärimistunnistuse väljastamine K.V. järelt
Legislator headnote
AI generated2-08-334/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Jätta Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2008. a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu – keelata notar Jaan Hargi’l pärimistunnistuse väljastamine K.V. järelt
Full text
2-08-334
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
2. aprill 2008. a, Tartu
Tsiviilasja number
2-08-334
Tsiviilasi
K.V. hagi M.V. ja K.S. vastu koduse testamendi tühisuse
tuvastamise nõudes
Hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
-
hageja K.V.
-
hageja
esindaja
vandeadvokaat
Eerik
Entsik
(Advokaadibüroo
Entsik
&
Partnerid
OÜ,
asukoht
Tornimäe 5, 10145 Tallinn);
-
kostja M.V.
-
kostja K.S.
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada.
2. Tuvastada 28. mail 2007. a koostatud K.V. koduse testamendi tühisus.
3. Jätta Tartu Maakohtu 18. jaanuari 2008. a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise
abinõu – keelata notar Jaan Hargi’l pärimistunnistuse väljastamine K.V. järelt
pärimiseks kuni hagi lahendamiseni – jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.
Käesolev kohtuotsus kuulub TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel viivitamatult täitmisele.
Otsus toimetada kätte pooltele, kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse jätmise osas notar Jaan
Hargi’le (büroo aadress Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn).
Menetluskulud
Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale
apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie
kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui
apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel
juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 5-13)
7. jaanuaril 2008. a esitas K.V. hagi M.V. ja K.S. vastu koduse testamendi tühisuse tuvastamise
nõudes. Hageja palub kohtul tuvastada K.V. poolt väidetavalt 28. mail 2007. a Tartus koostatud
koduse tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud testamendi tühisus.
Hagiavalduse kohaselt suri hageja isa K.V. 9. augustil 2007. a. Pärandi vastuvõtmisel ilmnes, et
K.V. oli 28. mail 2007. a tunnistajate juuresolekul alla kirjutanud kodusele testamendile, millega
määras oma kauaaegse elukaaslase ja abikaasa M.V. lastele M.V. ja K.S. annakuna kummalegi
võrdsetes (1/2) osades temale kuuluva kinnistu asukohaga Tallinna linnas, X tee 17, pannes
annakusaajatele kohustuse tasuda eelnimetatud kinnistut koormavate hüpoteekidega tagatud AS-
i Hansapank nõuded ning tema lastele K.V. ’le ja V.V. ’le kummalegi 750 000 krooni rahalist
kompensatsiooni. Samuti määras K.V. koduse testamendiga oma lastele K.V. ’le ja V.V. ’le
annakuna kummalegi võrdsetes (1/2) osades kogu oma ülejäänud nimetatud testamendis
nimetamata vara.
Hageja on seisukohal, et K.V. 28. mai 2007. a koduse testamendi koostamisel on rikutud
pärimisseaduse (PärS) norme. Järgitud ei ole testaatori kohustust informeerida tunnistajaid, et
viimased on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et testament sisaldab testaatori
viimset tahet. Hagejal on alust arvata, et koduse testamendi allakirjutamisel ei viibinud
tunnistajateks kutsutud isikud üheaegselt kohapeal. Vaidlusaluses testamendis ei kinnita tunnistajad
asjaolu, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud. Tunnistajad kinnitavad ainult asjaolu, mille
kohaselt K.V. on teo- ja otsustusvõimeline. Pärimisseaduses sätestatud vorminõuete mittejärgimine
tuleb lugeda oluliseks seaduse rikkumiseks, mis toob kaasa tehingu tühisuse.
Täiendavalt on hagejal alust eeldada, et vaidlusalune K.V. 28. mai 2007. a kodune testament võib
olla võltsitud, mis muudab nimetatud testamendi samuti tühiseks.
KOSTJATE VASTUS (tl 69-71)
Kostjad esitasid 8. veebruaril 2008. a kohtule vastuse, milles teavitasid, et võtavad hagi õigeks ning
nõustuvad hageja väitega, et K.V. 28. mai 2007. a kodune testament on tühine vorminõuete
rikkumise tõttu. K.V. koduses testamendis puudub üheselt mõistetav tunnistajate kinnitus selle
kohta, et testamendile on alla kirjutanud K.V. isiklikult. Samuti on kostjatele teatavaks saanud, et
tunnistajad ei allkirjastanud testamenti viivitamatult pärast selle allkirjastamist K.V. poolt, vaid
tegid seda hiljem erinevatel aegadel. Seetõttu on rikutud PärS § 23 lõigetes 1 ja 3 sätestatud
vorminõudeid, mis toob tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lõike 1 kohaselt kaasa koduse
testamendi tühisuse.
Kostjad ei nõustu hageja väitega testamendi võltsituse osas. Kostjad leiavad, et testamendi
mittevõltsituse tuvastamine on võimalik üksnes ekspertiisi läbiviimise kaudu, mis ei ole aga
käesolevas asjas vajalik, kuivõrd kostjad nõustuvad hageja väitega koduse testamendi tühisuse osas.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks,
kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi
esitamiseks. Kostjad on seisukohal, et nad ei ole käesolevas asjas andnud oma käitumisega alust
hagi esitamiseks. Hageja ei ole pärast K.V. kodusest testamendist teadasaamist esitanud kostjatele
mingeid pretensioone seoses testamendi kehtivusega. Kui hageja oleks kostjatega enne
hagiavalduse esitamist suhelnud ning selgitanud oma seisukohti, oleks kostjatel olnud võimalik
K.V. pärandit notari poolt määratud tähtaja jooksul mitte vastu võtta. Pärandi vastuvõtmisest
loobumisega oleks kostjad minetanud kõik võimalused pärida K.V. vara, mistõttu oleks puudunud
ka vajadus hagi esitamiseks. Ühtlasi on kostjad seisukohal, et koduse testamendi tühisusest tuleneva
õigusvaidluse oleks pooled saanud lahendada kohtuväliselt ka pärast pärandi vastuvõtmist kostjate
poolt. Kostjad paluvad jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda ning kostjate menetluskulud
kostjate endi kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kostjad on oma vastuses hagile hageja nõuet tunnustanud, seega on kostjad hagi õigeks võtnud.
TsMS § 444 lõike 1 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja
jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.
TsÜS § 67 lõike 1 kohaselt tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles
sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud on ühepoolsed
ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus
(TsÜS § 67 lg 2).
PärS § 19 lõike 1 kohaselt testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma
surma puhuks pärandi kohta korraldusi. PärS § 20 lg 3 sätestab, et kodune testament võib olla
tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament. PärS § 23 lõike 1
kohaselt testaator võib teha koduse testamendi, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise
tunnistaja juuresolekul ning milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Tunnistajad
peavad olema testamendi allakirjutamise juures üheaegselt. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab
testaator tunnistajatele teatama, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi tegemise juurde ning et
testament sisaldab tema viimset tahet. Ei ole nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi sisu. Sama
paragrahvi lõige 3 sätestab, kohe pärast seda, kui testaator on testamendile alla kirjutanud,
kirjutavad sellele alla tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on
testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja
otsustusvõimeline.
Testament on tühine TsÜS-s sätestatud alustel, samuti kui testamendi kõik korraldused on
arusaamatud, mõttetud või üksteisele vastukäivad või kui testament on muutunud tühiseks PärS §-
des 86 ja 92 sätestatud alustel (PärS § 93). TsÜS § 83 lg 1 sätestab, et tehingu seaduses sätestatud
vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei
tulene teisiti. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1 esimene
lause). Seega tuvastab kohus 28. mail 2007. a koostatud K.V. koduse testamendi tühisuse.
Tartu Maakohus tagas hageja taotlusel 18. jaanuaril 2008. a kohtumäärusega hagi ning keelas notar
Jaan Hargi’l pärimistunnistuse väljastamise K.V. järelt pärimiseks kuni hagi lahendamiseni. TsMS
§ 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu
jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik
ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kohus leiab, et kohaldatud hagi
tagamise abinõu tuleb jätta jõusse kui kohtulahendi täitmist tagav abinõu.
KOHTUKULUDE JAOTUS
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste
vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude
jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise,
kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostjad võtsid hagi kohe
õigeks. Kohus leiab, et kostjad ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostjad on
märkinud, et neil puuduvad vajalikud õigusteadmised, mille alusel saanuks kindlaks teha testamendi
tühisus tingituna vormipuudusest enne pärandi vastuvõtmise avalduse esitamist. Asja materjalidest
ei nähtu, et hageja oleks esitanud pärast K.V. kodusest testamendist teadasaamist 19. novembril
2007. a kostjatele kohtuväliselt mingeid pretensioone seoses koduse testamendi kehtivusega.
Koduse testamendi võimaliku tühisuse kohta kostjatele pretensiooni esitades oleks kostjad
nõustumise korral saanud pärandi vastuvõtmisest loobuda ja seda enne 20. jaanuari 2008. a. Alles
kostjate mittenõustumisel tulnuks hagejal hagiavaldusega kohtusse pöörduda. Kostjatega
mittesuhtlemine on tinginud hagiavalduse esitamise ja menetluskulude tekkimise. Kuivõrd kostjad
ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks ja on palunud jätta hageja menetluskulud
hageja enda kanda ning kostjate menetluskulud kostjate endi kanda, jätab kohus menetluskulud
poolte endi kanda.
Kohtunik