2-07-19713/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 28.03.2008, Tallinn Tsiviilasja number 2-07 -19713 Tsiviilasi KK( ik XXX, elukoht XXX) avaldus alaealise põlvnemise tuvastamiseks pärast isiku surma. Menetlustoiming Põlvnemise tuvastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja : KK Puudutatud isikud: YS( ik XXX elukoht XXX)

SS( ik XXX, elukoht XXX)

Vasalemma Vallavalitsus, asukoht XXX Resolutsioon. Avaldus rahuldada. Tuvastada, et SK (ik XXX, elukoht elukoht XXX, sünniakt nr XXX, v.a. Vasalemma Vallavalitsus) põlvneb AS`ist (ik XXX, surnud XXX).

Edasikaebamise kord ja määruse jõustumine.

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul avaldaja, surnu vanemad, abikaasa ja täisealised lapsed ning vallavõi linnavalitsus käesoleva määruse kättetoimetamisest.( TsMS § 583, 661 lg 2). Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni.

Määrus, millega kohus lahendab põlvnemise tuvastamise, jõustub ja kuulub täitmisele määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisega ( TsMS § 582 lg 3).

Kohus saadab põlvnemise määruse pärast selle jõustumist perekonnaseisuasutusele. Määrus on aluseks muudatuste tegemiseks lapse sünniakti. ( TsMS § 582 lg 4).

Avalduse asjaolud.

Esitatud avalduse kohaselt sündis avaldajal XXX.a. poeg SK, kelle isa AS suri XXX. Avaldaja palub tuvastada, et XXX.a. sündinud poeg SK põlvneb AS` ist.

Menetluse käik.

Kohus on määranud asjas tähtsust omavate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks DNA ekspertiisi, esitades eksperdile küsimuse, kas XXX.a. sündinud SK põlvneb AS` ist.

Ekspertiisi läbiviimine tehti ülesandeks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. Ekspertiisi läbiviimiseks vajalike toimingute tegemiseks osalesid ekspertiisis avaldaja, surnud isiku AS vanemad ja alaealine laps.

Kohtumääruse põhjendused Avaldaja palub tuvastada, et XXX.a. sündinud poeg SK põlvneb AS` ist.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS §

550 lg 1 p 5 kohaselt lahendatakse hagita menetluses isikust põlvnemise tuvastamine ja vanema kande vaidlustamine pärast isiku surma. TsMS § 581 kohaselt määrab kohus vajaduse korral põlvnemise ekspertiisi, kui see on võimalik surnu matmiskohast väljakaevamiseta. Antud juhul on võimalik põlvnemise tuvastamine teha kindlaks ilma surnud isikut matmiskohast väljakaevamata, kuivõrd surnud isiku vanemad on elus. Kohus on menetluse käigus TsMS § 580 lg 1 alusel ära kuulanud surnud isiku ema YS, kelle ütluste kohaselt on ta last pidanud oma lapselapseks, kolm aastat elasid koos avaldaja ja oma pojaga, vajadusel on hoidnud last. SS kinnitas, et tegemist on lapselapsega, mingeid vastuväiteid ei esitanud. Avaldaja seletuse kohaselt oli AS väga haige, mistõttu kooselust sündinud lapse sünni registreeris üksi. TsMS § 580 lg 3 kohaselt küsib kohus arvamust linnavalitsuselt, kui avalduse oli esitanud alaealise lapse ema. Harju Maakonna Vasalemma Vallavalitsuse seisukoha kohaselt on põlvnemise tuvastamise alaealise lapse huvides. Avaldaja pere on sotsiaalhoolekande osakonnas teada, samuti asjaolu, et ASi tervis halvenes väga kiiresti. Sotsiaaltöötaja selgitas avaldajale, et väga vajalik on vormistada põlvnemine lapse huvides. TsMS § 293 lg 1 kohaselt on kohtul õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. TsMS § 297 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise kohalolek ekspertiisi tegemisel on vajalik ja võimalik, märgib kohus selle asjaolu ekspertiisimääruses. TsMS § 300 lg 1 kohaselt peab isik taluma põlvnemise tuvastamiseks tehtavat ekspertiisi, eelkõige vereproovide võtmist veregrupi määramiseks ja geneetiliseks analüüsiks, kui põlvnemist on võimalik tuvastada teaduse tunnustatud põhimõtete ja meetodite alusel ning uurimine ei põhjusta uuritavale või tema lähisugulastele eeldatavasti tervisekahjustust.

PkS § 42 lg 1 sätestab, et kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab, lg 2 tuleneb, et põlvnemist isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada.

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiakti nr GE-XXX kohaselt leiab ekspert, et DNA analüüsi tulemuste põhjal võib AS olla SK isa. Seega järeldab kohus esitatud tõendist, et alaealise bioloogiline isa on AS. Arvestades eeltoodut, asja materjale ja asjaolu, et Sergei Kuznetsovi põlvnemise osas AS´ist ei ole esitatud mingisuguseid ümberlükkavaid asjaolusid, asub kohus seisukohale, et esitatud avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohtukulu jätta avaldaja enda kanda (TsMS § 172 lg 1)

Liili Lauri Kohtunik