3-07-2325/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Dagmar Maastik Otsuse tegemise aeg ja koht 25.märtsil 2008.a. Tallinnas Haldusasja number 3-07-2325 Haldusasi

J. P. i kaebus Eesti Töötukassa 20.09.2007.a. otsuse nr 107007512 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks Asja läbivaatamise vorm kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

ASJAOLUD 20.09.2007.a. otsusega nr 107007512 jättis Eesti Töötukassa J. P.ile töötuskindlustushüvitise määramata. Otsuse kohaselt puudub taotlejal töötuskindlustusseaduse(TKS) § 6 lg 2 p 1 alusel õigus töötuskindlustushüvitisele, kuna ta lõpetas töötamise omal algatusel kaitseväeteenistuse seaduse(KTS) § 108 lg 1 p 1 alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja palub vaidlustatud otsus tühistada ning kohustada töötukassat määrama talle töötuskindlustushüvitis tagasiulatuvalt alates 1.09.2007.a Kaebaja oli tegevteenistuses alates 4.09.2000.a. ja 1.09.2004.a. - 31.08.2007.a. töötas Kaitseliidu Tartu Malevas instruktorina, kust oli sunnitud omal soovil lahkuma, sest töötingimused muutusid väljakannatamatuteks, tööandja aga ei tundnud vähimatki huvi tekkinud olukorra vastu ega astunud ühtegi sammu selle parandamiseks. Ajavahemikus jaanuar - mai 2006.a. pidi kaebaja Kaitseliidu ülema käsul tegema kuni

134 ületundi kuus, mis päädis kaebaja haigestumisega südamelihase põletikku 2006.a. septembris. Sealjuures keeldus tööandja rahuldamast kaebaja nõuet maksta välja vähemarvutatud palk ja hüvitis. KTS ei võimalda lahkuda tegevteenistusest omal soovil tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise või töökorralduses tehtud muudatuste tõttu nagu töölepinguseaduse(TLS) § 82, millisel alusel töösuhte lõpetanule lubab TKS § 6 lg 2 p 1 töötuskindlustushüvitist määrata. Võrdse kohtlemise printsiibi kohaselt tuleks sarnaste asjaolude ilmnemisel kaebaja omal soovil tegevteenistuse lepingu lõpetamist võrdsustada TLS §-s 82 olevate asjaoludega, mille tulemusena oleks kaebajal õigus töötuskindlustushüvitisele. Kõik muud tingimused töötuskindlustushüvitise saamiseks on täidetud: kaebaja on tööturuameti piirkondlikus osakonnas arvele võetud ja täidab talle koostatud individuaalset tööotsimiskava; kaebajal on nõutav töötuskindlustusstaaź – ta on töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul töötanud ja maksnud töötuskindlustusmakset alates 2002.a. jaanuarist. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja poolt 17.09.2007.a. esitatud töötuskindlustushüvitise taotlusele lisatud tegevteenistuse lepingu lõpetamise koopiast nähtuvalt on kaebaja tegevteenistusest vabastatud kaitseväe juhataja 25.07.2007.a. käskkirjaga 31.08.2007.a. omal soovil KTS § 108 lg 1 p 1 alusel. Kuna kaebaja polnud töösuhtes TLS alusel, ei saa temale kohaldada TKS §-s 6 lg 2 p 1 sätestatud erandit TLS § 82 alusel töösuhte lõpetanud töötajate kohta. TLS § 7 p 3 kohaselt ei laiene TLS kaitsejõudude tegevteenistusele, sellele kohaldub KTS ja avaliku teenistuse seadus(ATS). TLS § 82 alusel on töötajal võimalik töösuhe lõpetada enda algatusel, kui tööandja rikub lepingutingimusi või muudab oluliselt töökorraldust. KTS ja ATS sellist võimalust teenistussuhte lõpetamiseks ette ei näe. Töötukassa on kõiki KTS-i, ATS-i või mõne muu eriseaduse alusel teenistuses olnuid kohelnud võrdselt.

KOHTU PÕHJENDUSED TKS reguleerib hüvitiste maksmise ja määramise tingimusi ja korda töötuks jäämise, töölepingute kollektiivse ülesütlemise ja tööandja maksejõuetuse korral ning töötuskindlustuse korraldust(TKS § 1 lg 1). Töötuskindlustus on sundkindlustuse liik, mille eesmärgiks on kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine, tööandjale töölepingute ja teenistussuhete kollektiivse ülesütlemisega seotud kulude osaline hüvitamine ning töötajate nõuete kaitse tööandja maksejõuetuse korral(TKS § 2). Töötuskindlustushüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kelle viimane töövõi teenistussuhe lõpetati töötaja või avaliku teenistuja algatusel, välja arvatud töösuhte lõpetamisel TLS § 82 alusel(TKS § 6 lg 2 p 1). TLS kaitsejõudude tegevteenistusele ei laiene(TLS § 7 p 3). Kaitseväeteenistust reguleerivad ning kaitseväeteenistuse subjektid ja nende õigusliku seisundi sätestavad KTS ja selle alusel antud õigusaktid(KTS § 1 lg 2). ATS reguleerib kaitseväeteenistust niivõrd, kuivõrd KTS-ga ei sätestata teisiti(ATS § 12 lg 1). Tegevteenistuse leping kaebajaga lõpetati 31.08.2007.a. KTS §

108 lg 1 p 1 alusel, s.o. omal soovil. Seega ei saa kaebaja puhul rakendada TKS §-s 6 lg 2 p 1 sätestatud TLS §-st 82 tulenevat erandit ning vastustaja on õigesti jätnud talle töötuskindlustushüvitise määramata. Sellega pole rikutud põhiseaduse § 12 esimeses lauses sätestatud võrduspõhiõiguse printsiipi(kõik on seaduse ees võrdsed). Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral. Võrdse kohtlemise rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjendusteta erinevalt. Võrduspõhiõiguse järgimine eeldab, et võrdses olukorras olevaid isikuid koheldakse võrdselt ning ebavõrdses olukorras olevaid isikuid ebavõrdselt. See tähendab, et TKS §-s 6 lg 2 p

1 sätestatud TLS §-st 82 tuleneva erandi kohaldamisel tuleb kaitseväelast kohelda võrdselt kõikide teiste kaitseväelastega ja töötajat(TLS tähenduses) võrdselt kõikide teiste töötajatega, kuid mitte kaitseväelast võrdselt töötajaga.

Kohtunik: D.Maastik