2-06-39423/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reet Laasmaa

Määruse tegemise aeg ja koht

19. märts 2008. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-06-39423

Tsiviilasi

JT(T ) hagi OÜ VL(pankrotis) vastu 43 137, 20 krooni

suuruse

nõude

tunnustamiseks

OÜ

VL(pankrotis)

pankrotimenetluses

Menetlustoiming

Menetluse taastamise avalduse läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Jätta JT taotlus rahuldamata ja menetlus JT hagis OÜ VL(pankrotis) vastu 43 137, 20

krooni suuruse nõude tunnustamiseks OÜ VL(pankrotis) pankrotimenetluses taastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu

Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates.

Asjaolud

JT esitas 22.12.2006 Harju Maakohtule hagi OÜ VL(pankrotis) vastu 43 137, 20 krooni

suuruse viivisenõude tunnustamiseks OÜ VL(pankrotis) pankrotimenetluses. Kohus määras

asjas kohtuistungi 28. augustile 2007 kell 15.00. Hageja esindaja sai kohtukutse allkirja vastu

kätte

16.03.2007.

27.08.2007

esitas

hageja

kohtule

taotluse

asja

läbivaatamise

edasilükkamiseks uuele ajale. Taotluse põhjenduste kohaselt viibis hageja esindaja LÜ

kohtuistungi toimumise päeval välisriigis ning saabub Eestisse 02.09.2007. Hageja ei ole

juriidiliste teadmiste puudumise tõttu võimeline ilma esindajata kohtuistungil osalema. Sama

kinnitas hageja 28.08.2007 kohtule telefoni teel. 28.08.2007 kohtuistungile hageja ja tema

esindaja ei ilmunud ning kostja esindaja palus jätta hagi läbi vaatamata. 07.09.2007 esitas

hageja esindaja LÜ kohtule 02.09.2007 Napoli - Tallinn lennupileti. Kuivõrd hageja

kohtuistungile ei ilmunud ning kostja taotles kohtuistungil läbi vaatamata jätmist, jättis kohus

10.09.2007 määrusega hagi läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 409 lg

1 p 1 alusel.

10.10.2007 esitas hageja 10.09.2007 määruse peale määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus

jättis 06.11.2007 määrusega määruskaebuse läbi vaatamata. Tallinna Ringkonnakohtu

06.11.2007 määruse kohaselt on maakohus hagi läbi vaatamata jätmise määruses ebaõigesti

märkinud, et määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul alates

määruskaebuse kättetoimetamisest. Sellest tulenevalt on ka hageja pealkirjastanud 10.10.2007

kohtule esitatud avalduse määruskaebusena, kuid selle sisust ja taotluse sõnastusest tuleneb, et

tegemist on taotlusega asja menetluse taastamiseks TsMS § 412 lg 3 järgi. Seega tuleb

maakohtul eelnimetatud taotlus lahendada ja alles selle kohta tehtud määruse peale esitatud

määruskaebuse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 412 lg 5).

TsMS § 412 lg 3 sätestab, et kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva

jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus

asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile

ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Hageja

esindaja sai 10.09.2007 kohtumääruse kätte 17.09.2007 ning esitas selle peale 10.10.2007

määruskaebuse. Kuivõrd maakohus on ise 10.09.2007 määruses ebaõigesti märkinud, et

määruse peale saab esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul alates määruskaebuse

kättetoimetamisest, käsitleb kohus määruskaebust menetluse taastamise avaldusena ning loeb,

et see on esitatud tähtaegselt (esitatud määruses märgitud tähtaja jooksul).

Määruskaebuse esitaja leiab, et kohtul tulnuks tema ja esindaja esitatud põhistusi

kohtuistungile ilmumata jätmise kohta kaaluda ja hinnata sisuliselt teisiti, arvestades asja

lahendamise olulisust, selle tagajärgi hagejale ning objektiivseid, hageja tahtest sõltumatuid

takistusi hageja õiguste kohtulikul kaitsmisel. Samuti palub hageja arvestada hea tava ja

aususe printsiipi ootamatult tekkinud takistuse olemasolust kohtule teatamisest, mitte üksnes

kohtusse ilmumata jätmise fakti. Hagi läbi vaatamata jätmisega jättis kohus hageja ilma oma

õiguste kaitseks kohtus, kuna uuesti hagi esitamiseks on möödunud seadusega selleks ette

nähtud tähtaeg. Hageja esindaja LÜ pidi määruskaebuse kohaselt 26.08.2007 planeerimatult

sõitma teise riiki (Itaalia, Napoli), mistõttu ta ei saanud määratud päeval kohtusse ilmuda.

Eestist väljasõidu vajadusest teada saades informeeris LÜ koheselt oma klienti, mille järgselt

esitas hageja kohtule kirjaliku taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks, viidates muu hulgas

asjaolule, et ta ei ole juriidiliste teadmiste puudumise tõttu võimeline ilma esindajata

protsessis osalema. Hagejal on õiguspärane ootus, et tema hagi vaadatakse läbi ning

langetatakse õiglane otsus. Ta ei ole huvi hagi vastu kaotanud, ei ole hoidunud kohtusse

ilmumisest kõrvale ega muul moel takistanud asja õiget lahendamist. Tuleb mõista, et isik,

kes ei ole varem kohtuga kokku puutunud, ei tule iseseisvalt, ilma juriidilise nõustajata,

kohtus asjaajamisega toime. Arvestada tuleb asjaoluga, et hageja esindaja LÜ ärasõidust saadi

teada vaid mõni päev enne kohtuistungit. Hagejal ei olnud võimalik nii lühikese ajaga leida

uut esindajat, kes oleks suutnud minna korraldavalt istungilt üle põhiistungile. Seega oleks

kohtuistung tulnud ikkagi edasi lükata. Ka oleks uue esindaja võtmine toonud hagejale kaasa

suuri rahalisi kulutusi.

Kohtu põhjendused

Kohus leiab, et taotlus menetluse taastamiseks tuleb jätta rahuldamata ja menetlus taastamata.

TsMS § 412 lg 3 kohaselt kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul,

alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja

menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata

jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Sama paragrahvi

lõike 4 järgi menetluse taastamiseks ei ole vaja esitada ega põhistada mõjuvat põhjust, kui

kohtukutse toimetati hagejale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või kohtuistungil või kui hagi ei võinud jätta läbi vaatamata käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjusel.

Käesolevas asjas puudub vaidlus, et hageja ja hageja lepinguline esindaja olid istungi

toimumisest ning istungile mitteilmumise tagajärgedest teadlikud. Küsimus seisneb selles, kas

hageja ja hageja lepingulise esindaja poolt istungile ilmumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või

mitte.

TsMS § 412 lg 1 p 3 järgi ei jäta kohus hagi läbi vaatamata, sõltumata hageja ilmumata

jäämisest kohtuistungile, kui hageja on teatanud eelnevalt kohtule mõjuvast põhjusest

istungile ilmumata jätmiseks ja seda põhistanud. Seega peab kohus, juhul kui hageja asja

arutamiseks määratud kohtuistungile ei ilmu, kuid on kohtule eelnevalt teatanud istungile

ilmumata jätmise põhjusest, ja kostja taotleb hagi läbivaatamata jätmist, hindama, kas hageja

istungile ilmumata jätmise põhjust saab hageja põhjendust arvestades lugeda mõjuvaks. TsMS

§ 422 lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest

teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase

ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata

kohtusse esindajat. Sätte sõnastusest tulenevalt pole selles märgitud mõjuvate põhjuste loetelu

ammendav. Seega võib kohus sõltuvalt asjaoludest lugeda kohtuistungile ilmumata jätmiseks

mõjuvaks ka mõne muu põhjuse. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-48-07 leidnud, et mõjuvaks

põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ei saa ise vahetult mõjutada.

Hageja esitatud asja arutamise edasilükkamise taotluse kohaselt viibib hageja lepinguline

esindaja kohtuistungi toimumise päeval välisriigis ning saabub Eestisse 02.09.2007, mille

kohta esitab ka vastava dokumendi. Taotluse kohaselt ei ole hageja juriidiliste teadmiste

puudumise tõttu võimeline istungil ilma esindajata osalema. Hageja lepinguline esindaja on

välisriigis viibimise tõendamiseks esitanud kohtule 02.09.2007 Napoli - Tallinn lennupileti.

Nimetatud piletist nähtub, et hageja esindaja on saanud pileti 02.09.2007 lennule Napolist

Tallinnasse. Samas ei tõenda vastav pilet, et hageja esindaja oleks viibinud kohtuistungi

toimumise kuupäeval välismaal. Samuti juhib kohus tähelepanu sellele, et hageja esindaja ei

ole ootamatut välismaale sõitmise vajadust kohtule põhistanud. Nimelt ei ole hageja esindaja

märkinud ühtegi põhjust miks tal oli vaja ootamatult välismaale sõita ja miks ta ei saanud

vastavat sõitu edasi lükata. Seega leiab kohus, et hageja lepinguline esindaja ei ole istungile

ilmumata jätmise mõjuvat põhjust põhistanud.

Samuti leiab kohus, et ka hageja puudus kohtuistungilt mõjuva põhjuseta. Hageja oli

kohtuistungi toimumise ajast teadlik, kuid põhjendas ilmumata jätmist lepingulise esindaja

viibimisega välisriigis. Taotledes kohtuistungi edasilükkamist oma lepingulise esindaja

puudumise tõttu, pidi hageja arvestama ka võimalusega, et kohus ei loe taotlust põhistatuks.

Vältimaks võimalust, et hagiavaldus võidakse jätta läbi vaatamata, tulnuks hagejal ilmutada

vajalikku huvi oma taotluse lahendamise vastu ja ilmuda ise kohtusse. Kohtu hinnangul ei ole

lepingulise esindaja kohtuistungilt puudumine poole enda kohtuistungile ilmumata jätmise

mõjuvaks põhjuseks TsMS § 422 lg 1 tähenduses. Samale seisukohale on jõudnud ka

Riigikohus lahendis nr 3-2-1-94-06.

Kohus asub seisukohale, et kuivõrd hageja lepingulisel esindajal ja hagejal puudus mõjuv

põhjus istungile ilmumata jätmiseks, siis tuleb taotlus menetluse taastamiseks jätta

rahuldamata ja menetlus taastamata.

Reet Laasmaa

Kohtunik