3-07-1952/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. märtsil 2008, Tallinn

Haldusasja number

3-07-1952

Haldusasi

AS Antiseptik kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu-

ja tollikeskuse 06.07.2007 maksuotsuse nr 12-5/441

tühistamise nõudes.

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: AS Antiseptik

Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Antiseptik kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioon-kaebus

vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31 lg 4).

1. 09. oktoobril 2007 saabus Tallinna Halduskohtule AS Antiseptik kaebus, milles taotletakse Maksu-

ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 06. juuli 2007 maksuotsuse nr 12-5/441 tühistamist.

VAIDLUSTATUD MAKSUOTSUS

2. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi: maksuhaldur) pani 06. juuli 2007

maksuotsusega nr 12-5/441 AS-ile Antiseptik kohustuse tasuda käibemaksu summas 333 900

krooni. Maksuhaldur asus nimetatud maksuotsuses seisukohale, et Gerdox OÜ nimel AS-ile

Antiseptik diislikütuse müügi kohta väljastatud arvete näol ei ole tegemist maksustatavast käibest

käibemaksu mahaarvamise õigust andvate dokumentidega ning AS Antiseptik ei ole tõendanud

Gerdox OÜ nimel väljastatud arvete alusel diislikütuse saamist. Maksuhaldur asus maksuotsuses

seisukohale, et Gerdox OÜ dokumentidel näidatud kütust ei ole AS Antiseptik seoatnud OÜ-lt

Gerdox, vaid tundmatult kolmandalt isikult. Sellist seisukohta põhjendas maksuhaldur vaidlustatud

maksuotsuses järgnevalt:

o Kütuse saatelehed ei kajasta OÜ Gerdox poolt kütuse vedu AS-ile Antiseptik ning saatelehed

on koostatud ostetud kütuse tegeliku päritolu varjamiseks selliselt, et sinna kanti ebaõiged

andmed kütuse vedajate ja kütusesertifikaatide kohta.

o Tehinguid väidetavalt OÜ Gerdox poolt koordineerinud V. N. ütluste kohaselt esitati AS-ile

Antiseptik fiktiivseid arveid või müüdi "musta kütust".

o Gerdox OÜ juhatuse liikme Ritšard Bukin'i selgituste kohaselt ei olnud Gerdox OÜ-l tanklat

ega oma masinaid. Kütuse vedamist AS-ile Antiseptik ei kinnita Gerdox OÜ nimel

koostatud saatelehtedele märgitud autojuhid.

o AS Antiseptik ei ole olnud nõutaval määral hoolas, kuna ei ole säilitanud vedelkütuse

vastavussertifikaate, mis annaksid teavet selle kohta, kes oli kütusesepartii müüja. Samas selgus

kontrollimisel, et Gerdox OÜ nimel koostatud saatelehtedele märgitud vastavussertifikaatide

alusel ei ole Gerdox OÜ poolt AS-ile Antiseptik kütust müüdud.

o AS Antiseptik ei ole ise astunud samme, et väidetavalt äripartnerilt Gerdox OÜ saada

kinnitust kütuse ostu-müügitehingute tegelikku toimumist tõendavate asjaolude kohta.

KAEBUS JA SELLE PÕHJENDUSED

3. Kaebuse esitaja leiab, et maksuhaldur on vääralt hinnanud kogutud tõendeid ning maksuotsuses

tehtud järeldused on motiveerimata ega tugine tõenditele. Kaebuse esitaja ei nõustu maksuhalduri

järeldusega, et OÜ Gerdox arvetel näidatud vedelkütuse tegelikuks müüjaks ei ole mitte OÜ Gerdox,

vaid tundmatu kolmas isik.

4. Kaebuse esitaja leiab, et saatelehtedel esinevad puudused kasutatud transpordivahendeid ja

vastavussertifikaate puudutavate andmete osas ei tõenda iseenesest seda, et vedelkütuse müüjaks ei

ole OÜ Gerdox. Seevastu märgib kaebuse esitaja, et maksuasjas on tõendamist leidnud, et raha

müüdud kauba eest on kantud OÜ Gerdox pangakontole ning 31.03.2004.a. sõlmitud naftassaaduste

ostu-müügilepingu nr 06-2004 on OÜ Gerdox seadusliku esindajana allkirjastanud Ritsard Bukin.

Need asjaolud viitavad kaebuse esitaja hinnangul otseselt sellele, et AS Antiseptik tehingupartneriks

oli just nimelt OÜ Gerdox. Kaebuse esitaja heidab aga maksuhaldurile ette, et eelnimetatud

asjaolusid tõendavad otsesed tõendid on maksuhaldur põhjendamatult arvestamata jätnud, seejuures

ei ole arvete tasumise ja OÜ Gerdox esindamisega seotud aspekte käsitletud ka Maksu- ja Tolliameti

poolt asjas tehtud vaideotsuses, kus on piirdutud üksnes kütuse vastavussertifikaate puudutava

maksuotsuse argumentatsiooni edasiarendamisega.

5. Järgnevalt märgib kaebuse esitaja, et maksuhaldur on kasutanud tõenditena kriminaalasjas nr

05930000020 kogutud tõendeid, ent kaebuse esitaja ei ole saanud tutvuda kriminaalasja toimikuga

ning seetõttu ei ole ta veendunud selles, et vastavad isikud selliseid ütlusi kriminaalmenetluses

tõepoolest andnud on ja et kriminaalmenetluses antud ütlused puudutavad tõepoolest tehinguid AS-

ga Antiseptik. Samuti väidab kaebuse esitaja, et ta ei ole veendunud selles, et kriminaalasja toimikus

ei ole teisi tõendeid, mis lükkavad maksuotsuses tsiteeritud ütlused ümber ega saa veenduda ka selles,

ega kriminaalasjas ei ole esitatud tsiviilhagi, mis kaebuse esitaja hinnangul tähendaks seda, et

vaidlustatud maksuotsusega AS-lt Antiseptik nõutavat käibemaksusumma nõutakse samal ajal sisse

ka teiselt isikult. Viidates Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2003 määrusele nr 3-3-1-2-03, märgib

kaebuse esitaja, et kuivõrd talle ei võimaldatud kriminaalasja toimikuga tutvuda, siis ta ei saa hinnata,

kas kriminaalmenetluses kogutud tõendid on maksumenetluses lubatavad. Samuti märgib kaebuse

esitaja, et kuna arusaadavalt on kriminaalasi alles kohtueelse menetluse staadiumis, siis ei ole ei kohus

ega prokuratuur kontrollinud tõendite lubatavust, näiteks menetlusnormide järgimist kahtlustatavate

ja tunnistajate ülekuulamisel ning seetõttu on kaebuse esitaja hinnangul selliste tõendite kasutamine

maksumenetluses kahtlane.

6. Kaebuse esitaja leiab samuti, et kuivõrd ta on esitanud maksuhaldurile vaidlusaluste tehingute

kohta kõik dokumendid, (arved, saatelehed, leping), mille põhjal identifitseeriti tehingute teine pool

ning mille põhjal sai maksuhaldur täieliku ülevaate tehingute iseloomust, tehingute esemest,

hindadest, soetatud kauba seotusest kaebuse esitaja ettevõtlusega jne, siis on kaebuse esitaja täitnud

MKS §-st 56 tuleneva kaasaaitamiskohustuse. Kaebuse esitaja heidab aga maksuhaldurile ette, et

viimane on eelnimetatud dokumendid arvestamata jätnud ning lähtunud kolmandatelt isikutelt

saadud teabest, mida saab koguda üksnes maksuhaldur. Eelnevast tulenevalt leiab kaebuse esitaja, et

täiendava tõendamiskoormuse panemine kaebajale on taolises olukorras seadusevastane.

7. Lisaks leiab kaebuse esitaja, et asjaolu, kas kauba tegelikuks müüjaks oli OÜ Gerdox või keegi

muu, ei oma tähtsust käibemaksukohustuse kindlakstegemisel. Kaebuse esitaja leiab, et

käibemaksuseaduse § 31 lõigetest 8 ja 9 tuleneb, et õigus sisendkäibemaksu mahaarvamisele võib

maksukohustuslasel tekkida ka sõltumata kauba või teenuse kätte saamisest juhul, kui

maksukohustuslane on saanud teiselt maksukohustuslaselt KMS §-s 37 sätestatud ei vorminõuetele

vastava arve kätte ning on selle tasunud. Kaebuse esitaja leiab, et käesoleval juhul olid

sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse eeldused täidetud, kuna tehingute tegemise ajal oli OÜ

Gerdox registreeritud maksukohustuslasena, OÜ Gerdox poolt väljastatud arved vastavad KMS §-s

37 sätestatud nõuetele ning AS Antiseptik on OÜ Gerdox poolt väljastatud arved tasunud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

8. Maksuhaldur leiab, et AS Antiseptik kaebus ei ole põhjendatud ning taotleb selle rahuldamata

jätmist.

9. Esmalt leiab vastustaja, et raamatupidamise algdokumendi formaalne vastavus raamatupidamise

seadusele ei tõenda kauba soetamist tegelikkuses ning maksustamisel on oluline välja selgitada

tehingu tegelik majanduslik sisu ning kuludokumentide vormistamine ei ole otsustava tähendusega.

Seetõttu ei ole vastustaja hinnangul tähtis, et kaebaja kandis OÜ Gerdox pangakontole reaalselt raha

ja et ostu-müügileping nr 06-2004 allkirjastati kaebaja esindaja poolt, kuna arvetel näidatud isikute

vahel tehinguid reaalselt ei toimunud.

10. Maksuhaldur juhib tähelepanu sellele, et maksuotsuse tegemise põhjuseks ei olnud ainult

puudused saatelehtedes, vaid kõik maksumenetluse käigus tuvastatud asjaolud kogumis.

Maksuhaldur selgitab, et saatelehtede analüüsimisel selgus, et kajastatud andmed ei vastanud

tegelikkusele, kuivõrd mõned sertifikaadid, mis saatelehtedel olid ära toodud, ei olnud sertifikaadil

näidatud isikute poolt väljastatud ning ühegi sertifikaadi tellijaks ei olnud OÜ Gerdox. Vastustaja

märgib ka, et tuvastamist leidis, et isikud, kes olid sertifikaadid tellinud, ei olnud teinud tehinguid

OÜ-ga Gerdox ega AS-ga Antiseptik ning saatelehtedele märgitud sõidukid ei olnud reaalselt

maksukohustuslasele ega OÜ-le Gerdox teenust osutanud. Vastustaja märgib lisaks, et teenuse

mitteosutamist kinnitavad ka isikud, kellele saatelehtedel märgitud autod kuulusid ning autojuhid, kes

saatelehtede kohaselt vedu teostasid. Vastustaja hinnangul on seega põhjendatud maksuotsuses

toodud seisukoht, et OÜ Gerdox esitatud arvetel näidatud kütusevedu ei ole tegelikult toimunud.

Vastustaja väitel tõendab dokumentide fiktiivsust ka asjaolu, et 31.03.2004 saatelehe kohaselt oli

kütuse vedajaks AS-i Antiseptik töötaja L. R., kelle seletuse kohaselt ei tea ta OÜ-d Gerdox, samuti

ei ole tema allkirja kütuse vastuvõtmise saatelehel, millele ta allkirja kütust vastu võttes aga alati

kirjutas. Vastustaja rõhutab, et eelnevaid väiteid ei ole kaebuse esitaja ümber lükanud, mis omakorda

kinnitab maksuotsuses esitatu asjakohasust.

11. Järgnevalt märgib vastustaja, et vedelkütuseseaduse § 7 lg 1 kohaselt peab kütuse müügiks

registreeringut omav isik esitama igakuiselt kütuse käitlemise aruande Maksu- ja Tolliametile. OÜ

Gerdox esitas vastustaja seletuse kohaselt sellesisulised aruanded Maksu- ja Tolliametile 2004.a

märtsis, aprillis ja mais, samas on kaebuse esitaja kajastanud enda raamatupidamises ka OÜ Gerdox

juuni, juuli, augusti ja septembri 2004.a kütuse müügiarveid, mille kohta OÜ Gerdox Maksu- ja

Tolliametile aruannet aga esitanud ei ole. Sellest nähtub vastustaja hinnangul, et OÜ Gerdox ei olnud

müünud kütust 2004.a juunist septembrini.

12. Puutuvalt kriminaalmenetluses kogutud tõenditesse, selgitab vastustaja, et kuigi Maksu- ja

Tolliamet on nii maksuhaldur kui ka uurimisasutus kriminaalmenetluse seadustiku mõistes, siis

tegelevad maksumenetlusega revidendid ning kriminaalasjade kohtueelset menetlust viivad läbi

uurijad. Vastustaja selgitab, et kriminaalmenetluses kogutud teabe väljastamine Maksu- ja Tolliameti

teistele struktuuriüksustele/ametnikele on reguleeritud vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku §-le

214. Vastustaja selgitab, et käesoleval juhul kasutas maksuhaldur maksumenetluses prokuratuuri loal

V. G. 12.03.2005.a kahtlustatavana ülekuulamise protokolli, A. T.'e 23.03.2005.a kahtlustatavana

ülekuulamise protokolli ja V. N. 14.11.2005.a kahtlustatavana ülekuulamise protokolli. Vastustaja

selgitab, et prokuratuur otsustab, milliseid tõendeid ta lubab kasutada maksuhalduril

maksumenetluses ning maksuotsuses kasutatud protokollidega oli ka maksukohustuslasel võimalik

tutvuda ja nende kohta arvamust avaldada.

13. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, nagu ei oleks käibemaksukohustuse

kindlakstegemise seisukohast tähtis, kas kauba tegelikuks hankijaks oli OÜ Gerdox või keegi muu.

Siinkohal viitab kaebuse esitaja Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-34-06 väljendatud seisukohale, et ostja

hoolsuskohustuse täitmine müüja isikusamasuse tuvastamisel on käibemaksu puhul on oluline, kuna

ainult käibemaksukohustuslasest müüjal on õigus lisada arvel kauba hinnale käibemaks ning kuna ostja tasub koos

kauba hinnaga käibemaksu müüjale, mitte vahetult riigile. Seega leiab vastustaja, et käibemaksukohustuse

kindlakstegemisel on oluline, kes on tegelik müüja ja kas ta on käibemaksukohustuslane. Vastustaja

märgib, et antud asjaolusid ei ole kontrollimise käigus osutunud võimalikuks tuvastada, kuivõrd

kaebuse esitaja esitatud OÜ Gerdox arvetel kütuse müügi kohta kajastatud andmed ei vasta

tegelikkusele. Vastustaja leiab, et maksuotsuses punktis 1.3 kajastatud asjaoludel ei võinud kaebaja

eeldada, et OÜ Gerdox on vaidlusaluse vedelkütuse tegelik müüja ning seega pidi kaebuse esitaja

teadma, et arvel näidatud isik ei ole tegelik müüja.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

14. Kohus, kaalunud poolte väited ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses

seoses, leiab, et AS Antiseptik kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Kohus leiab,

et maksuhaldur on vaidlustatud maksuotsuse aluseks olnud asjaolud õigesti tuvastanud ning

menetluse käigus kogutud tõendeid õigesti hinnanud. Kohus nõustub maksuhalduri poolt esitatud

tõendite pinnalt tehtud järeldusega, et kaebuse esitaja ei ole OÜ Gerdox arvetel näidatud kaupa

ostnud OÜ-lt Gerdox ning seega ei olnud kaebuse esitajal õigust OÜ Gerdox arvete alusel

sisendkäibemaksu maha arvata.

15. Väär on kaebuse esitaja seisukoht, et käibemaksukohustuse ning sealhulgas tasumisele kuuluvast

käibemaksusummast sisendkäibemaksu maha arvamise õiguse seisukohast ei ole tähtis, kas arvetel

kajastatud kütuse müüjaks oli tegelikult OÜ Gerdox või oli selleks muu isik. Samuti ei nõustu kohus

kaebuse esitajaga selles, et teiselt käibemaksukohustuslaselt käibemaksuseaduses (KMS) sätestatud

vorminõuetele vastava arve olemasolul on kaebuse esitajal igal juhul sisendkäibemaksu maha

arvamise õigus. Eestis tekkinud maksustatava käibe puhul on kehtiva KMS § 29 lõikest 1 tulenevalt

maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluvaks käibemaksusummaks maksustamisperioodil

maksustatava käibena kvalifitseeruvatelt tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on

maha arvatud maksustatava käibe tarbeks […] kasutatava kauba või teenuse sama

maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Sisendkäibemaks on määratletud KMS § 29 lõikes 3 ning

käesoleva vaidluse seisukohast on tähtis selle lõike esimene punkt, mille kohaselt on

sisendkäibemaksuks teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest

tasumisele kuuluv käibemaks. Sarnased sätted sisaldusid ka kuni 01.05.2004 kehtinud

käibemaksuseaduse § 20 lõigetes 1 ja 3. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nii AS Antiseptik kui

OÜ Gerodx olid vaadeldaval ajal käibemaksukohustuslased, samuti ei ole vaidlust selles, et OÜ

Gerdox on kaebuse esitajale esitanud sisendkäibemaksu maha arvamise õiguse seisukohast seaduses

sätestatud nõuetele vastavad arved ega ka selles, et kaebuse esitaja on OÜ Gerdox arvetel näidatud

summad tasunud OÜ Gerdox arveldusarvele. Eelviidatud KMS sätetest tulenevalt on

sisendkäibemaksu maha arvamise eelduseks ennekõike see, et kaup on soetatud maksustava käibe

tarbeks ning et see on soetatud teiselt käibemaksukohustuslaselt. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga

aga selles, et kaup tuleb lugeda teiselt käibemaksukohustuslaselt soetatuks ainuüksi seetõttu, et teise

käibemaksukohustuslase nimel on ostjale esitatud seaduses sätestatud nõuetele vastav arve. KMS

kohaselt tuleb maksuhalduril kahtluse korral igal juhul kontrollida, kas kauba müüjaks oli tegelikult

arvel näidatud isik või mitte ning juhul kui leiab tuvastamist, et müüjaks ei olnud arve väljastanud isik

ning tegelikku müüjat ei suudeta tuvastada, siis tuleb asuda seisukohale, et tegelikuks müüjaks on

tundmatu

kolmas

isik,

kelle

puhul

ei

ole

võimalik

kontrollida,

kas

tegemist

on

käibemaksukohustuslasega või mitte. Sellises olukorras ei saa väita, et kaup oleks soetatud

käibemaksukohustuslaselt ning seega ei saa ka ostjal olla õigust vastavas osas sisendkäibemaksu

maha arvata. Seega on poolte vahel vaidlusi tekitanud küsimusel, kas OÜ Gerdox poolt väljastatud

arvetel kajastatud kütuse müüjaks oli tegelikult OÜ Gerdox või oli selleks tundmatu kolmas isik,

käesolevas asjas määrav tähtsus.

16. Eelmises punktis tooduga seoses ei nõustu kohus kaebuse esitaja seisukohaga, et seaduses

sätestatud tunnustele vastava arve olemasolu ning fakt, et arvel näidatud summa on tasutud arvel

müüjana näidatud isiku arveldusarvele, tõendab vääramatult ja vastuvaidlematult seda, et kauba

müüjaks on arvel müüjana näidatud isik. Kohtu hinnangul on maksuhaldur maksumenetluses

kogutud tõendeid igakülgselt hinnanud ning neist õigesti järeldanud, et arvetel märgitud kaupa ei ole

AS Antiseptik soetanud OÜ-lt Gerdox. Kaebuse esitaja leiab ekslikult, et maksuhaldur on jätnud

arvestamata AS Antiseptik ja OÜ Gerdox vahel 31.03.2004 sõlmitud ning OÜ Gerdox poolt

seadusliku esindaja Ritsard Bukini allkirjastatud naftasaaduste ostu-müügilepingu ning tõendid, mis

näitavad, et AS Antiseptik on arvetel näidatud summad tasunud OÜ-le Gerdox. Kõnealuse lepingu

olemasolu on maksuotsuses nimetatud, samuti on maksuotsuses üheselt märgitud, et arvetel

näidatud summad on tasutud OÜ Gerdox arveldusarvele. Hinnates lepingu olemasolu ning arvete

tasumist koos muude maksumenetluses kogutud tõenditega, on maksuhaldur aga õigesti leidnud, et

ei lepingu sõlmimine ega asjaolu, et arvetel näidatud raha kanti OÜ Gerdox arveldusarvele, ei tõenda

seda, et OÜ Gerdox oli ka tegelikult arvetel näidatud kütuse müüjaks.

17. Kohtu hinnangul on maksuhaldur põhjendatult omistanud olulise tähtsuse OÜ Gerdox esitatud

arvetele lisatud saatelehtedele ning neis esinevatele vigadele seoses väidetavalt AS-le Antiseptik

müüdud kütuse transportimise ning kütuse vastavussertifikaatide olemasoluga. Seejuures ei ole

maksuhaldur lähtunud mitte pelgalt sellest, et saatelehtedel kajastatud teave on ekslik, vaid

kontrollinud saatelehtedele märgitud andmeid ning tuvastanud seeläbi õigesti, et tegemist ei ole mitte

juhuslike puudujääkidega saatelehtede täitmisel, vaid saatelehtedele kantud andmed kinnitavad

üheselt seda, et nimetatud saatelehtede alusel ei ole OÜ-lt Gerdox tegelikult kütust saadud.

Maksuhaldur on kontrollinud saatelehtedele märgitud kütuse vastavussertifikaate ning leidnud

õigesti, et saatelehtedel märgitud numbritega vastavussertifikaatide esemeks olnud kütust ei saanud

OÜ Gerdox AS-le Antiseptik müüa. Nii väidab vastavussertifikaadi nr L20062.1 kohta selle väidetav

väljaandja SGS Eesti AS, et sellise numbriga vastavussertifikaati ei ole ta välja andnud (kd II tl. 92),

sisuliselt sama väidab vastavussertifikaadi nr L20154.1 kohta OÜ Antiliit-AA (tl. 93) ning

samasuguse selgituse annab vastavussertifikaadi nr 0875.2/04050804 väidetavalt välja andnud

Inspectorate Estiona AS. Kütuse vastavussertifikaadi nr VSD180503 kohta on selle väljaandja OÜ

Antiliit-AA vaidlustatud maksuotsuse kohaselt väitnud, et see on väljastatud AS-le Koordi

Terminaal. Viimatinimetatud äriühing teatas, et kõnealune vastavussertifikaat oli väljastatud

kütusepartiile mahutis, milles hoiustasid kaupa GT Oil Estonia AS ja Neste Eesti AS (kd II, tl. 98).

Seejuures nii GT Oli Estionia AS kui ka Neste Eesti AS esindajad on maksuhaldurile kinnitanud, et

nemad ei ole OÜ-le Gerdox kütust müünud (kd II, tl. 99 ja 103). Vastavussertifikaadi nr 0881.2/04

kohta on Inspectorate Estonia AS väitnud, et see väljastati Saurix Petroleumi nimele (kd II, tl. 94),

kusjuures AS Saurix Petroleum on maksuhaldurile kinnitanud, et ei ole kunagi OÜ-le Gerdox midagi

müünud (kd II, tl. 100). Eeltoodust nähtub, et saatelehtedele märgitud vastavussertifikaadi

väljaandjad ei ole vastava numbriga sertifikaate kas üldse välja andnud või siis on need antud selliste

kütusepartiide kohta, mille puhul ei ole tuvastatav vähimgi seos AS-ga Antiseptik. Eeltoodud

seisukohta kinnitab kahtlemata ka asjaolu, et kaebuse esitajal asjassepuutuvate vastavussertifikaatide

ärakirju säilinud ei ole, samas kui AS Antiseptik ja OÜ Gerdox vahel 31. märtsil 2004 sõlmitud

lepingust nähtuvalt peab kogu lepingu esemeks olev kütus olema varustatud vastavussertifikaatidega.

18. Samamoodi on maksuhaldur kontrollinud saatelehtedele märgitud transpordivahendite päritolu

ning tuvastanud, et saatelehtedel märgitud sõidukitega vaadeldaval perioodil OÜ-lt Gerdox ostetud

kütust veetud ei ole. Nii kinnitab Grossi Puit OÜ, et talle kuuluva sõiduki 589 APR näol on tegemist

kastiga maasturiga, millega sootuks ei ole võimalik kütust vedada. Saatelehtede kohaselt kõnealuse

sõidukiga vedusid teinud L. R. kinnitab, et teostas AS-le Antiseptik kütusevedusid muuhulgas

sõidukiga 894 APR, ent saatelehele märgitud number 589 APR on vale number. Samas märkis L. R.

maksuhaldurile antud ütlustes, et OÜ Gerdox nime ta ei mäleta. Kohtumenetluse käigus saabus 07.

märtsil 2008 halduskohtule koopia L. R. nime ning allkirja kandvast käsikirjalisest dokumendist,

milles allakirjutanu soovib täiendada 07. mail 2007 antud ütlusi ning väidab, et talle on meenunud, et

Viimsi terminalist AS Antiseptik jaoks võetud kütus kuulus OÜ-le Gerdox ning see nimi oli

kirjutatud terminali väljastatavale saatedokumendile. Samuti märgitakse esitatud dokumendis, et

kütuse väljastas OÜ Gerdox töötaja V. Kohus jätab eelnimetatud dokumenti tähelepanuta, kuivõrd

see ei ole tõendusväärtust omavas vormis. Ei ole võimalik tuvastada, millistel asjaoludel on see

dokument koostatud ning kes selle tegelikult koostanud on. Tegemist on valguskoopiaga

käsikirjalisest dokumendist, millel pole isegi originaalallkirja. Jättes kõrvale aga dokumendi

vormipuudused ning eeldades, et selle on tõepoolest koostanud ja kohtule saatnud L. R., siis tuleb

äärmiselt ebatõenäoliseks pidada, et umbes aasta pärast maksuhalduri juures selgituste andmist on

isikule meenunud mingisugustel dokumentidel kajastatud kütuse müüja ning selle müüja konkreetse

töötaja nimi, samas kui 07. mail 2007 ütluste andmisel kinnitas l. R. korduvalt, et OÜ Goerdox nime

ei ole ta kuulnud (kd II, tl. 16). Seega ei lükka kohtule täiendavate taotluste ja dokumentide esitamise

tähtaja jooksul esitatud väidetav L. R. täiendav seletus ümber maksumenetluses kogutud tõendeid ja

nende pinnalt tehtud järeldusi. Seejuures on vaidlustatud maksuotsuses ära toodud ka asjaolu, et

kütuse ostmisel teistelt isikutelt, nagu AS Panbal ja AS Saurix Petroleum, oli saatelehtedele kantud ka

autojuht L. R. allkiri, mida ei olnud aga kantud OÜ Gerdox saatelehtedele. Sellelgi väitele ei ole

kaebuse esitaja vastu vaielnud ega esitanud ka ühtegi mõistlikku selgitust, miks see nõnda oli.

Niisamuti ei ole kaebuse esitaja vaielnud vastu maksuotsuses esitatud väitele, et ka teised

saatelehtedel märgitud autojuhid ei kinnita kütuse vedamist AS-le Antiseptik. Seejuures kinnitavad

sõidukite 010BEB omanik OÜ Vaggen (kd II, tl. 83-84) ning sõiduki 643MEH ja haagise 872BM

omanik OÜ Sparostar, et vaadeldaval perioodil ei olnud mingisuguseid kontakte OÜ-ga Gerdox ega

AS-ga Antiseptik. Ka saatelehtede kohaselt sõidukiga 372AOV kütust vedanud autojuht V. R. ei

kinnita maksuhaldurile antud ütlustes kütuse vedamist AS-le Antiseptik, märkides, et ei ole seda

nime kuulnud (kd II, tl. 4). Seejuures ei ole kaebuse esitaja ei maksumenetluses ega ka

kohtumenetluses eeltoodud asjaolusid vaidlustanud või neid kinnitavaid tõendeid mõistlikult

põhjendades kahtluse alla seadnud. Kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis eeltoodud

väited ümber lükkaks ega ole muuhulgas taotlenud ka kohtult mingisuguste selliste tõendite

kogumist või välja nõudmist. Eeltoodust tulenevalt ei ole maksuhaldur mitte lähtunud saatelehtedel

esinenud puudustest, vaid uurinud igakülgselt saatelehtedel kajastatud asjaolusid ning tuvastanud, et

saatelehtedel kajastatud andmete vastavat kütust ei saanud saatelehtedel näidatud kuupäevadel AS

Antiseptik OÜ-lt Gerdox osta. Olukorras, kus kaebuse esitaja ei ole vastupidiseid tõendeid esitanud

ega ka maksuhalduri poolt esitatud väidetele isegi mitte põhistatud vastuväiteid esitanud, tuleb igal

juhul asuda seisukohale, et saatelehtedele kantud tegelikkusele mitte vastavad andmed kinnitavad AS

Antiseptik ja OÜ Gerdox vaheliste tehingute mittetoimimist.

19. Asjaolu, et AS Antiseptik ja OÜ Gerdox vahelise lepingu allkirjastas OÜ Gerdox seaduslik

esindaja R. Bukin, ei saa iseenesest tõendada tehingute tegelikku toimumist. Seejuures tuleb tähele

panna, et R. Bukin ise on maksuhaldurile antud ütlustes väitnud, et tegutses OÜ Gerdox juhatuse

liikmena variisikuna, andes allkirju talle antud paberitele, teadmata midagi OÜ Gerdox tehingute

sisust (kd II, tl 34 jj). R. Bukini ütlusi kinnitavad ka A. T. poolt kriminaalmenetluses kahtlustatavana

antud ütlused (kd II, tl. 39 jj), millest nähtuvalt tegutses T. OÜ Gerdox asjaajamisel vahendajana R.

Bunikini ning V. N. ja V. G. vahel. Samuti kinnitavad seda ka V. N. poolt kriminaalmenetluses

kahtlustatavana antud ütlused (kd II, tl. 51), millest nähtuvalt koostasid OÜ Gerdox arveid A. T. ja

O. K. ning seejuures kasutas T. eelnevalt OÜ Gerdox juhatuse liikme poolt allkirjastatud valgeid

pabereid. Tähelepanu väärib seegi, et kaebuse esitaja seaduslik esindaja Anatoli Tjagunovitš kinnitab,

et R. Bukiniga ta lepingu sõlmimisel ei kohtunud ega tea, millal ta tegelikult lepingu allkirjastas (kd

III, tl 74). Seejuures selgitas A. Tjagunovitš, et OÜ-t Gerdox poolt korraldas tehinguid V. N., kes aga

samas väitis, et OÜ Gerdox majandustegevus AS-ga Antiseptik seisnes fiktiivsete arvete esitamises

ning „musta“ kütuse müügis (kd II tl. 55). Seega vaatamata lepingu sõlmimisele ning arvetel näidatud

summade tasumisele, ei kinnita ei OÜ Gerdox seaduslik esindaja ega ka kaebuse esitaja väidetav

kontaktisik OÜ Gerdox arvetel kajastatud tehingute tegelikku toimumist.

20. Samuti leiab kohus, et tehingute toimumist ei tõenda ka asjaolu, et OÜ Gerdox näidatud arvete

alusel on raha kantud OÜ Gerdox arveldusarvetele. Esiteks ei lükka raha kandmine OÜ Gerdox

arveldusarvele ümber kauba saatelehtede pinnalt tuvastatud asjaolu, et OÜ-l Gerdox ei saanud olla

kütust, mida ta väidetavalt AS-le Antiseptik müüs ning teiseks on maksuhaldur õigesti välja toonud

asjaolu, et OÜ Gerdox arveldusarvete väljavõtetelt nähtuvalt on arvete tasumisele järgnevalt võetud

raha sularahas välja, mis viitab tavapäraselt sellele, et arvete alusel tasutud raha võidi kaebuse esitajale

või temaga seotud isikutele tagastada. Seda, et raha tagastati, väidab kaudselt oma ütlustes ka V. N.

(kd II, tl. 51-55). Kohus märgib siinkohal, et raha tagastamist ja selle täpseid asjaolusid on

maksuhalduril väga raske, sageli aga lausa võimatu tõendada. Samas on maksuhaldur õigesti

hinnanud maksumenetluses kogutud tõendeid ka raha tagastamist puudutava kahtluse valguses ning

leidnud sellest tulenevalt, et OÜ Gerdox arveldusarvele raha maksmist tõendavaid dokumente ei ole

põhjust eelistada ülejäänud maksuasjas kogutud tõenditele, millest nähtub, et tehinguid tegelikult ei

toimunud.

21. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja käsitlusega, mille kohaselt ei tohtinuks maksuhaldur kasutada

kriminaalmenetluses kogutud tõendeid. Õige ei ole kaebuse esitaja seisukoht, et võimaldamata tal

tutvuda kogu kriminaalasja toimikuga, on rikutud tema õigust saada vajalikku teavet. Käesoleval

juhul ei ole vaidlust selles, et maksuotsuse tegemisel on maksuhaldur kasutanud kriminaalmenetluses

kogutud tõenditest üksnes V. G., A. T. ning V. N. kahtlustatavana ülekuulamise protokollidesse

kantud ütlusi. Kaebuse esitaja ei ole väitnud, et kõnealused protokollid ei vastaks kriminaalmenetluse

seadustikus sätestatud nõuetele. Olles küll püstitanud kaebuses rea küsimusi, mis seonduvad

kriminaalmenetluses toimunud kahtlustatavate ülekuulamise toimumise asjaoludega, ei ole kaebuse

esitaja kaebuses märkinud, millised kahtlustatavatena üle kuulatud isikute ütlused ta kahtluse alla seab

või millised protokollides esitatud väited kaebuse esitaja hinnangul väärad on. Vastustaja on

seejuures õigesti viidanud asjaolule, et kriminaalmenetluses kogutud tõenditega (kriminaalasja

toimikuga) tutvumise võimaldamise otsustamine on kriminaalmenetlust juhtiva prokuröri pädevuses

ning haldusasja toimikust nähtuvalt (kd II, tl. 107) on prokurör leidnud, et kogu kriminaalasja

toimiku tutvustamine kaebuse esitajale ei ole põhjendatud. Halduskohtu hinnangul ei välista

maksukorralduse seadus kriminaalasja kohtueelses menetluses kogutud tõendite kasutamist

maksumenetluses enne kriminaalasja kohtulikku arutamist, tingimusel, et menetlusosalisel on

võimalik maksumenetluses kasutatavate tõenditega tutvuda. Juhul kui kaebuse esitaja seadnuks

kriminaalmenetluses antud ütlused mingis osas kahtluse alla või leiduks, et kriminaalmenetluses üle

kuulatud isikud võivad teada muid asjas tähtsust omavaid asjaolusid, mille kohta ülekuulamisel nende

käest küsitud ei ole, oleks kaebuse esitajal olnud võimalus esitada kohtule põhistatud taotlus nende

isikute tunnistajana üle kuulamiseks kohtumenetluses. Seda aga kaebuse esitaja teinud ei ole ja samuti

ei ole kaebuse esitaja kuidagi kaebuses kajastanud seda, millega ta kriminaalmenetluses antud ütluste

puhul rahul ei ole ehk millised ütlused on tema hinnangul väärad. Ka ei ole kaebuse esitaja

põhistanud, miks ta sellisele asub. Mis puudutab kaebuse esitaja väidet, et ta sooviks kriminaalasja

toimikust teada, kas kriminaalasjas on ka esitatud tsiviilhagi, siis märgib kohus, et tsiviilhagi esitamine

või mitteesitamine ei mõjuta kuidagi kaebuse esitaja käibemaksukohustust ega sisendkäibemaksu

mahaarvamise õigust. Käesoleval juhul on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et arvetel näidatud kütust

ei ole kaebuse esitaja ostnud OÜ-lt Gerdox ning kuivõrd kaebuse esitaja ei ole tõendanud, et ta

soetas selle kütuse mõne muu käibemaksukohustuslase käest, siis ei olnud tal õigust

sisendkäibemaksu maha arvata.

22. Kokkuvõttes leiab kohus, et maksuhaldur on kogutud tõendeid õigesti hinnanud ning kaebuse

esitaja ei ole tõendanud, et maksusumma on määratud valesti. Samuti ei ole kaebuse esitaja

põhistatult kahtluse alla seadnud ühegi konkreetse maksuotsuse aluseks olnud tõendi tõeväärtust ega

tõendite pinnalt tehtud järelduse paikapidavust. Nii käibemaksuseaduse regulatsioonist kui ka

kohtupraktikast tulenevalt ei ole sisendkäibemaksu maha arvamise õiguse seisukohast olulised mitte

üksnes seaduses sätestatud nõuetele vastavate raamatupidamisdokumentide olemasolu, vaid

sisendkäibemaksu maha arvamise õiguse välistab see, kui leiab tõendamist, et korrektselt vormistatud

raamatupidamisdokumendid on fiktiivsed ega kajasta tegelikke tehinguid. Seejuures on Riigikohus

3-3-1-34-06 tehtud otsuses leidnud, et kui hiljem selgub, et käibemaksuarvestuses näidatud

käibemaksukohustuslane ei ole tegelik müüja ja tegelik müüja ei ole teada, võib teine isik

eelnimetatud käibemaksukohustuslase nimel esitatud arvete alusel sisendkäibemaksu maha arvata

juhul, kui see teine isik põhjendatult eeldas, et arvetel näidatud isik on kauba tegelik müüja.

Riigikohus märgib veel, et tingimus „põhjendatult eeldas“ tähendab kõigepealt, seda, et isik ei

teadnud ega pidanudki teadma, et müüjana arvel märgitud isik pole tegelik müüja ning teiseks seda,

et olukorras, kus isik käitus äris nõutava ja tavapärase hoolsusega, ei võinud selguda asjaolusid, mis

viitavad sellele, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Käesoleval juhul on maksuhaldur põhjendatult

leidnud, et kaebuse esitaja pidi teadma, et kütuse müüjaks ei ole Gerdox OÜ ning seega ei saa

rääkida nõuetekohase hoolsuskohustuse täitmisest.

23. Vastavalt HkMS § 92 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebus jääb rahuldamata ja vastustaja ei ole kohtult menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega

esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente, jäävad menetlusosaliste kulud nende endi

kanda.

Kristjan Siigur

kohtunik