2-07-18999/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-07-18999

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. märts 2008. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-07-18999

Tsiviilasi

AS Hansapank hagi A.S. ja M.K. vastu 17 820,49 krooni ja

viiviste väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja AS Hansapank (registrikood 10060701; asukoht

Liivalaia 8, 15040 Tallinn);

-

hageja esindaja jurist Silva Kark; postiaadress Rakvere 5,

41592 Jõhvi);

-

kostja A.S.

-

kostja M.K.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS Hansapank hagi A.S. ja M.K. vastu 17 820,49 krooni ja viiviste

väljamõistmiseks.

2. Välja mõista A.S. ja M.K. solidaarselt 17 820 (seitseteist tuhat kaheksasada kakskümmend)

krooni ja 49 (nelikümmend üheksa) senti AS Hansapank kasuks.

3. Välja mõista A.S. ja M.K. solidaarselt viivis põhiosa võlgnevuselt alates 17. maist 2007. a

kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras AS Hansapank kasuks.

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud A.S. ja M.K. kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile

ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib

kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200

krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

16. mail 2007. a esitas AS Hansapank maakohtusse hagi A.S. ja M.K. vastu 17 820,49 krooni ja

viiviste väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja A.S. 21. septembril 2004. a väikelaenulepingu, mille

alusel sai A.S. hagejalt laenu 25 000 krooni. Laenusumma tagastamine ja intresside tasumine pidi

toimuma samal kuupäeval koostatud maksegraafiku järgi iga kuu 15. kuupäeval summas 729,44

krooni. A.S. ei ole lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud alates 15. oktoobrist

2006. a. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt

järgnevast

päevast

arvates

AS Hansapanga

hinnakirjas

fikseeritud

määra

alusel.

Väikelaenulepingust tulenevate nõuete täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja M.K. 21. septembril

2004. a käenduslepingu, mille kohaselt vastutab käendaja panga ees solidaarselt põhivõlgnikuga.

16. märtsil 2007. a saatis hageja kostjatele kirjaliku lepingu ülesütlemise teatise, milles hoiatati

kostjaid, et võlgnevuse mittetasumisel ütleb hageja lepingu üles. Kuna kostjad teatisele ei

reageerinud ja võlgnevust ei tasunud, lõpetas hageja väikelaenulepingu ennetähtaegselt alates

19. aprillist 2007. a. 15. mai 2007. a seisuga on väikelaenulepingust tulenev võlgnevus kokku

17 820,49 krooni, mille hageja palub kohtul välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks.

Samas palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivis alates 17. maist 2007. a

kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõikes 1 sätestatud määras.

Menetluskulud jätta kostjate kanda.

Hageja on esitatud hagiavalduselt tasunud 3. mail 2007. a riigilõivu 1000 krooni ja kooskõlas Tartu

Maakohtu 22. mai 2007. a määrusega 250 krooni täiendavat riigilõivu (25. mail 2007. a).

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või

omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel

juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444

lõikele 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes

õiguslik põhjendus.

Kohus tegi kostjatele ülesandeks hiljemalt kahekümne ühe (21) päeva jooksul hagi

kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited

hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata

jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus.

Asja materjalidest nähtub, et A.S. on kohtu teate kätte saanud 16. juunil 2007. a ja M.K.

30. novembril 2007. a. Samas ei ole kostjad määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud.

VÕS § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (VÕS § 402).

Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama

põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (VÕS § 142 lg 1). VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse

täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis

ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga, sellele lisatud väikelaenulepingu

nr 04-446558-VL koopiaga (tl 7-8), laenu tagastamise graafiku koopiaga (tl 9-10), väljavõttega

laenu andmete kohta (tl 11), väljavõttega väikelaenulepingul sooritatud operatsioonide kohta (tl 12-

16), väljavõttega AS Hansapank hinnakirjast (tl 18), käenduslepingu nr 04-446558-KÄ1 koopiaga

(tl 19), lepingute ülesütlemise teatise koopiaga (tl 20) ja laenulepingu lõpetamise teatise koopiatega

(tl 21-22).

Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega AS Hansapank hagi A.S. ja M.K. vastu

17 820,49 krooni ja viiviste nõudes.

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

KOHTUKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui

otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti

solidaarselt (TsMS § 165 lg 3). TsMS § 162 lõike 1 ja § 165 lõike 3 alusel kannavad kostjad antud

asjas menetluskulud solidaarselt.

Kohtunik