3-08-71/6 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

10. märts 2008 Tartu Haldusasja number 3-08-71 Haldusasi O.B. u kaebus Tartu Vangla tegevusele, mis alandas kaebajat seoses ukse luugi madala asendiga Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 14. jaanuari 2008 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik O.B. u määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

14. jaanuari 2008 määrus muutmata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. O.B. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse peale seoses ukse luugi madala asendiga, mis alandas kaebajat. Kaebuse kohaselt pidi O.B. Tartu Vangla E-hoones viibides suhtlema vangla personaliga kummargil asendis, läbi kambri ukses madalal asetseva toiduluugi, mis oli ebamugav ja tema väärikust alandav.

2. Tartu Halduskohus tagastas 14. jaanuari 2008 määrusega O. B u kaebuse koos lisadega haldusasjas HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel. Määruse kohaselt kuulub kaebus tagastamisele, kuna O. B ul on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebusest ei nähtu, et kaebuse esitaja on kohtueelselt pöördunud antud küsimuse lahendamiseks vaide korras kohtueelse(välise) menetleja (Justiitsministeeriumi) poole, samuti ei ole kaebusele lisatud ühtegi dokumenti, mis tõendaks vaide esitamist. Kaebusele on lisatud Tartu Vangla poolne selgitustaotlusele vastamine, mis ei ole aga tõendiks vaide esitamise ning kohtueelse menetluse alustamise ja läbiviimise kohta. HKMS § 3 lg 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Vangistusseaduse § 11 lg 5 alates 01.01.2008 jõustunud redaktsiooni kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide Justiitsministeeriumile ning Justiitsministeerium on vaide tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. HKMS § 11 lg 31 p 1 sätestab, et halduskohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. O.B. esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 14. jaanuari 2008 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega võtta kaebus halduskohtu menetlusse. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt rikub vangistusseaduse uue redaktsiooni alusel tehtud määrus kaebuse esitaja õigusi, kuna Justiitsministeerium ei mõista hüvitisi välja ning kaebuse esitajal tuleks Justiitsministeeriumi poole pöördumise järel ikkagi kohtusse pöörduda. Samas kaotaks ta esmalt Justiitsministeeriumi poole pöördumisega õiguse pöörduda halduskohtu poole, kuna 02.03.2008 täitub kaebuse esitaja jaoks 3-aastane kaebusega kohtu poole pöördumise tähtaeg. Halduskohus on rikkunud kahte Riigikohtu lahendit: nr 3-3-1-67-06 (sellega, et kohus on registreerinud kaebuse esitaja sissetulnud kirja mitte 07.01.2008 kuupäevaga, vaid ebaõige 11.01.2008 kuupäevaga; ja nr 3-3-1-3-07 (sellega, et teda diskrimineeritakse).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

14. jaanuari 2008 määrus muutmata. Tartu Halduskohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuse väide ei ole selle tühistamise aluseks.

5. Nähtuvalt Tartu Halduskohtule esitatud kaebusest, on see esitatud Tartu Vangla tegevuse peale, mis seisneb selles, kaebaja peab suhtlema personaliga läbi madalal asuva ukse luugi, s. o kaebaja on soovinud vaidlustada vangla toimingut.

6. Vastavalt VangS §-ile 11 lg 5 on kinnipeetaval õigus esitada vangla toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide Justiitsministeeriumile ning Justiitsministeerium on vaide tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega on seadusega sätestatud kohustuslik kohtueelse menetluse kord ning kaebaja oleks pidanud enne kaebuse esitamist halduskohtule esitama vaide Justiitsministeeriumile.

Kaebaja ei ole kaebuses halduskohtule ega ka ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses väitnud, et ta on läbinud enne kohtusse pöördumist kohustuslikku kohtueelset menetlust. Vastavalt HKMS §-ile 11 lg 31 p 1 tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale samuti juhul, kui kaebuse esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Lähtudes eeltoodust, on halduskohus õigesti tagastanud kaebuse selle esitajale.

7. Teistsugusele seisukohale ei anna alust asuda ka kaebuse esitaja väide, et kuna Justiitsministeerium ei mõista välja hüvitisi, siis tuleks tal Justiitsministeeriumi poole pöördumise järel ikkagi kohtusse pöörduda. HKMS § 11 lg 31 p 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega juhul, kui kaebaja leiab, et vangla toiminguga on talle tekitatud kahju, on tal eelkõige õigus taotleda kahju hüvitamist vanglalt ja alles seejärel pöörduda vastava kaebusega halduskohtusse. Antud juhul materjalidest nähtuvalt ei ole kaebuse esitaja taotlenud vanglalt väidetavalt tekitatud kahju hüvitamist.

Agu Timmi

Maili Lokk

Viivi Tomson