3-07-2416/15 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. märts 2008 Tartu

Haldusasja number

3-07-2416

Haldusasi

Pavel

Terentjevi

kaebus

Ida

Politseiprefektuuri

Narva

arestimaja

tegevuse

õigusvastaseks

tunnistamiseks

ja

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 31. detsembri 2007 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Pavel Terentjevi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Apellant (kaebuse esitaja) – Pavel Terentjev

Vastustaja (haldusorgan) – Ida Politseiprefektuur

RESOLUTSIOON

Jätta

apellatsioonkaebus

rahuldamata

ja

Tartu

Halduskohtu 31. detsembri 2007 otsus muutmata.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Pavel Terentjev esitas 27.11.2007 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Narva

arestimaja tegevuse õigusvastaseks tunnistamist ja mittevaralise kahju hüvitamist.

Kaebuse kohaselt viibis P. Terentjev 19.03.2007 kuni 02.05.2007 Narva arestimajas, kus

puudusid pesemisvahendid, ennast ja plastmassnõusid tuli pesta külma veega, ämber anti ainult

üheks tunniks, madratsid ja padjad olid katkised ja mustad, linu anti ühes eksemplaris ning

pealevõtmiseks oli tolmunud tekk. Kambris oli kuus inimest, loomulikke vajadusi tuli rahuldada

avatud tualetis teiste nähes, laud oli kahele inimesele ja ülejäänud, sealhulgas ka tema, pidid

sööma voodil, suitsetajatele eraldi kohta ja akent polnud ning tal tuli pidevalt hingata

tubakasuitsu. Tervelt 46 päeva ei näinud ta päikesevalgust.

2. Ida Politseiprefektuur vaidles kaebusele vastu.

Vastuse kohaselt viidi kord nädalas kinnipeetavad dušši alla ja üle päeva eraldati kambri

koristamiseks puhastusvahendit Clorides. Nõudepesuvahendi omamise õigust arestimaja

sisekorra eeskirja § 15 lg 2 ette ei näe. Kõigis kambrites on ühesugune WC, see on privaatsuse

tagamiseks piiratud riidega. Kaebaja kambris nr 2 on aken ja uued päevavalguslambid. Eraldi

suitsetamise ruumi küll pole, kuid kambritesse on paigaldatud piisavat õhuvahetust tagav

ventilatsioon. Laua taha mahub istuma vähemalt kolm inimest ning kinnipeetavatele eraldatavad

madratsid, tekid ja padjad on kasutuskõlblikud ja sanitaarses korras. Ühest linast ja ühest

padjaüürist koosnevat voodipesu vahetatakse kord nädalas. Kuigi kamber nr 2 on neljakohaline,

oli see ajavahemikul 19.03.2007 - 12.04.2007 ülerahvastatud, kuid samas ei esitanud kaebaja

selle ajavahemiku suhtes arestimajale ühtegi vastavasisulist kaebust ega taotlust. Mittevaralise

kahju hüvitamise nõude osas märgiti, et kaebajat koheldi võrdselt teiste kinnipeetavatega ja

politseiprefektuur ei ole tema õigusi rikkunud ega talle süüliselt kahju tekitanud.

HALDUSKOHTU LAHEND

3. Tartu Halduskohus jättis 31. detsembri 2007 otsusega kaebuse rahuldamata.

Otsuse kohaselt ei ole kohtule esitatud ühtegi väidet ega tõendit selle kohta, et Ida

Politseiprefektuuri politseiametnike tegevus oli suunatud kaebaja piinamisele, tema väärikuse

alandamisele või teotamisele või, et tingimused vaidluse põhjuseks olevas arestimajas oleks

üldse mingilgi viisil olnud seotud tema isikuga. P. Terentjev viibis Narva Arestimajas

19.03.2007 kuni 02.05.2007. Ida Politseiprefektuuri vastusele lisatud fotod, voodipesu

väljastamise

žurnaali

väljavõte

ja

arestimaja

ventilatsiooni

paigaldamist

käsitlev

dokumentatsioon kinnitavad, et kõik kinnipeetavad olid samades tingimustes. WC oli võimalik

kasutada ka nii, et teised kambris viibivad isikud seda toimingut otseselt pealt ei näinud. Kambris

on olemas aken ja ventilatsioon ning kinnipeetavatele, sealhulgas ka P. Terentjevile, anti

voodivarustus ja vahetati seda regulaarselt.

Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise alused

on sätestatud riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) §-is 9 lg 1. Sätestatu kohaselt võib

mittevaralise kahju rahalist hüvitamist nõuda ainult süüliselt väärikuse alandamise, tervise

kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse, sõnumi saladuse rikkumise, au

või hea nime teotamise korral. Põhiseaduse §-ist 25 tulenev õigus ei tähenda isikule

õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju tingimusteta ja ainult rahas hüvitamist. Väärikuse

alandamise puhul saab rahaline hüvitus olla põhjendatud üksnes siis, kui kohtumenetluses leiab

kinnitust mõne ametiisiku süü isiku sellises kohtlemises, mis seisneb tema teadlikus panemises

alandavatesse või teotavatesse oludesse või muudes tegudes, mille eesmärk on inimese au ja

väärikustunde riivamine, tema piinamine, alandamine, kahjustamine või teotamine. Seega on

oluline tuvastada see, et kahju põhjustanud tegevus oli õigusvastane, teadlik, pahatahtlik,

eesmärgipärane ja just sellele isikule suunatud.

P. Terentjevi esitatud tuvastamisnõude osas märkis kohus, et käesoleval juhul on

tuvastamisnõuet täiendatud kahju hüvitamise nõudega, samas iseseisvaid põhjendusi pole

kaebaja vaatamata kohtuniku vastavale nõudmisele esitanud ning neid ei ole kohtumenetluse

käigus leidnud halduskohus ka ise.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. P. Terentjev esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 31. detsembri 2007

otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega tunnistada P. Terentjevi kinnipidamine

Narva Arestimajas ajavahemikul 19.03.2007 kuni 02.05.2007 tema inimväärikust alandavaks

ning hüvitada talle mittevaraline kahju kohtu äranägemisel.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt pidi kaebuse esitaja, viibides Narva Arestimajas

ajavahemikul 19.03.2007 kuni 12.04.2007 kambris nr 2, mis on mõeldud 4 inimesele, kuid kus

tegelikult oli 6 inimest, magama põrandal. Talle anti üks lina, kuid tekk ja madratsid olid mustad

ning lõhkised ja ta pidi magama riietes. Rasvaseid nõusid ei saanud külma veega puhtaks, aga

pesuvahendeid kambrisse ei lubatud. Kamber oli halvasti valgustatud. WC oli kambris avatud,

riidest sirmi võtsid valvurid ära, mistõttu tuli WC-s käia teiste kinnipeetavate nähes. Kambris oli

laud, kuid ainult kaks tooli, mistõttu kaebuse esitaja oli sunnitud sööma voodil istudes. 46 päeva

jooksul ta ei käinud jalutamas ja oli sunnitud sisse hingama sigaretisuitsu, kuigi ta ise ei suitseta.

5. Ida Politseiprefektuur vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja

Tartu Maakohtu 31. detsembri 2007 otsuse muutmata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) eraldatakse kambri koristamiseks (sobib ka nõudepesuks) üle päeva puhastus- ja

desinfektsiooni vahendi „Clorides“ lahust, mis sobib ruumide ja tööpindade desinfitseerimiseks.

Ettekannetest saab järeldada, et kambrisse nr 2 on puhastusvahendit antud ning nimetatud

kambris viibivad isikud ei ole keeldunud puhastusvahendi vastuvõtmisest. Arestimaja

sisekorraeeskiri ei näe ette õigust omada kambris nõudepesuvahendit;

2) vastavalt Arestimaja sisekorraeeskirja §-ile 11 lg 2 võimaldatakse arestialusel kord nädalas

kasutada sauna, dušši või vanni ning vahetada voodipesu. Kohtule esitatud ettekannetest nähtub,

et kord nädalas viidi kinnipeetavad duši alla. Voodipesu vahetatakse Narva arestimajas igal reedel.

Igale kinnipeetavale antakse 1 komplekt voodipesu, mille hulka kuulub 1 lina ja 1 padjapüür;

3) on alusetu väide, et kamber oli valgustatud ebapiisavalt. Kambris nr 2 on aken. Lisaks paigaldati

2005 Narva arestimaja kambritesse uued päevavalgustuslambid;

4) on kinnipeetavatele eraldatavad madratsid, tekid ja padjad kasutuskõlblikud ja sanitaarses

olukorras. Ida Politseiprefektuuri pehme inventari desinfitseerimist teostab SA Narva Haigla;

5) on kamber nr 2 tõepoolest 4-kohaline. Kohtule esitatud ettekannetest nähtub, et antud kambris

viibis ajavahemikul 19.03.2007 - 12.04.2007 (25 päeva) kinnipeetavaid rohkem, kuid alates

13.04.2007 - 03.05.2007 (20 päeva) ei ületanud kinnipeetavate arv kambris olevate kohtade arvu.

Ajavahemikul 19.03.-12.04.2007, mil kamber oli ülerahvastatud, ei esitanud P. Terentjev ühtegi

vastavasisulist kaebust ega taotlust arestimajale. Asjaolu, et kamber oli ülerahvastatud, on

põhjendatav sellega, et antud ajavahemikul ei võtnud Tartu Vangla kinnipeetavaid vastu, mistõttu

tekkis arestimajas ülerahvastatus;

6) on kõikides arestimaja kambrites olemas ühesugune WC. Kambris olev WC nurk on piiratud

riidega, millega on tagatud loomulike vajaduste privaatne rahuldamine;

7) puudub Narva arestimajas eraldi suitsetamise ruum, ent 2005 paigaldati arestimajja uus

ventilatsioon, millega on tagatud piisav õhuvahetus kõikides kambrites, mistõttu on alusetu väide,

et kaebaja oli sunnitud hingama sisse suitsust õhku. Arestimajas viibimise ajal ei avaldanud

P. Terentjev kordagi rahuolematust, et kambrikaaslased suitsetavad;

8) on kambris nr 2 laud olemas ja laua taha mahub istuma vähemalt 3 inimest. Kui kaebaja

tõepoolest soovis laua taga süüa ja kohad hõivatud olid, võinuks ta oodata, kuni kambrikaaslased

laua taga kohad vabastavad, mistõttu ei ole tõsiselt võetav P. Terentjevi väide, et ta pidi sööma

voodis;

9) ei esitanud P. Terentjev Narva arestimajas viibimise ajal ühtegi kaebust ega taotlust arestimaja

tingimuste kohta ega ka väljendanud seisukohta, et tingimused mõjuvad talle inimväärikust

alandavana. Kaebaja on esitanud 2007 halduskohtule 3 erinevat kaebust Narva arestimaja

tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks. Oma eelnevates kaebustes ei ole ta leidnud, et käesolevas

kaebuses märgitud tingimused oleks alandanud tema inimväärikust;

10) võimaldab HKMS §-is 7 lg 1, §-is 26 lg 1 p 3 sätestatu haldusakti või toimingu

õigusvastaseks tunnistada üksnes siis, kui kaebuse esitajal on sellise konstanteeringuga

kohtulahendi saamiseks põhjendatud huvi. Kaebuse esitamise ajaks on P. Terentjev etapeeritud

juba Tartu Vanglasse ning tal on võimalik kasutada seal kõiki hüvesid, milliseid ei olnud tal

võimalik kasutada Narva arestimajas. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-65-03 muuhulgas

märkinud, et sotsiaalsete põhiõiguste täpsema mahu määrab kindlaks riigi majanduslik olukord ning

riik ei saa rohkem anda ja keegi ei saa riigilt rohkem nõuda, kui riik võimeline on;

11) ei ole Ida Politseiprefektuuri poolt P. Terentjevile tekitatud süüliselt tegevuse või

tegevusetuse läbi RVastS §-ides 7 ja 9 sätestatud alustel kahju. RVastS §-ide 7, 9 alusel on

võimalik nõuda materiaalset ja moraalset ehk mittevaralist kahju ainult siis, kui on tõendatud, et

avaliku võimukandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikes suhetes rikuti isiku õigusi.

Käesoleval juhul ei ole rikutud avaliku võimukandja tegevuse või tegevusetusega P. Terentjevi

õigusi ja kaebaja ei ole ka tõendanud, et tema väärikust Narva arestimajas alandati. Arestimajas

viibimise ajal ei esitanud ta ühtegi vastavasisulist taotlust või kaebust, mis on käesoleva vaidluse

esemeks. Narva arestimaja tegevus P. Terentjevi suhtes oli õiguspärane, kaebajat koheldi võrdselt

teiste kinnipeetavatega ning puudub alus kaebuse rahuldamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

31. detsembri 2007 otsus muutmata.

Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS

§ 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi.

Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse

tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust

ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu.

6. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise alused

on sätestatud RVastS §-is 9 lg 1. Sätestatu kohaselt võib mittevaralise kahju rahalist hüvitamist

nõuda süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu

puutumatuse, sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

Põhiseaduse §-ist 25 tulenev õigus ei tähenda isikule õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju

tingimusteta ja ainult rahas hüvitamist.

7. Riik peab garanteerima, et isikut peetakse kinni inimväärikust austavates tingimustes, et

meetme rakendamise viis ega meetod ei põhjustaks talle kannatusi ega raskusi, mis ületaksid

kinnipidamisega kaasneva vältimatu kannatustaseme ja et, võttes arvesse vangistuse praktilisi

nõudeid, oleksid tema tervis ja heaolu piisavalt kindlustatud.

8. Kaebaja väite kohaselt pidi ta, viibides Narva Arestimajas ajavahemikul 19.03.2007 kuni

12.04.2007 kambris nr 2, mis on mõeldud 4 inimesele, kuid kus tegelikult oli 6 inimest, magama

põrandal. Talle anti üks lina, tekk ja madratsid olid mustad ning katkised. Rasvaseid nõusid pidi

pesema külma veega. Kamber oli halvasti valgustatud. WC oli kambris avatud ning seal tuli käia

teiste kinnipeetavate nähes. Kambris oli laud, kuid ainult kaks tooli. 46 päeva jooksul ta ei

käinud jalutamas ja kambris oli sunnitud sisse hingama sigaretisuitsu.

9. Vastustaja vaidles kaebajale vastu ning väitis, et nõusid oli võimalik pesta puhastus- ja

desinfektsiooni vahendi „Clorides“ lahusega. Igale kinnipeetavale antakse 1 komplekt voodipesu,

mille hulka kuulub 1 lina ja 1 padjapüür ning neile eraldatavad madratsid, tekid ja padjad on

sanitaarses olukorras. Kamber nr 2 on piisavalt valgustatud, seal on aken ning 2005 paigaldati

kambritesse uued päevavalgustuslambid. Kamber nr 2 on 4-kohaline ning ajavahemikul

19.03.2007

-

12.04.2007

(25

päeva)

oli

seal

kinnipeetavaid

rohkem,

kuid

alates

13.04.2007 - 03.05.2007 (20 päeva) ei ületanud kinnipeetavate arv kambris olevate kohtade arvu.

Kambris olev WC nurk on piiratud riidega, millega on tagatud loomulike vajaduste privaatne

rahuldamine. Arestimajas puudub eraldi suitsetamise ruum, ent 2005 paigaldati arestimajja uus

ventilatsioon, millega on tagatud piisav õhuvahetus kõikides kambrites.

10. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kaebaja väiteid, vastustaja vastuväiteid ning asjas olevaid

tõendeid, saab asuda seisukohale, et Narva arestimaja kamber nr 2, kus kaebajat hoiti ajavahemikul

19.03.2007

–

02.05.2007,

oli

antisanitaarses

seisukorras

ja

seal

valitsesid

halvad

hügieenitingimused. Kambri halba seisukorda tõendab vastustaja enda poolt esitatud fotod

(tl 26 – 30). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et ajavahemikul 19.03.2007 - 12.04.2007

(25 päeva) oli kambris kinnipeetavaid rohkem ettenähtud 4-st ning seega oli ruumikitsikus.

Põhjendatud ei ole kaebaja väited seoses voodipesu antisanitaarse olukorraga ja vahendi

puudumisega nõude pesuks. Samuti kaebaja väide, et kõik neli kambris olevat inimest ei mahtunud

korraga laua äärde sööma, võib olla õige, kuid samas seda asjaolu ei saa käsitleda teda alandavana.

Fotol (tl 29) olev aken annab tõesti aluse väiteks, et loomulik valgus kambris on halb, kuid samas

vastustaja väitel on kambris vajalik valgus tagatud päevavalguslampide kasutamisega. Vastustaja

väitel paigaldati 2005 arestimajja uus ventilatsioon, millega on tagatud piisav õhuvahetus kõikides

kambrites ning ringkonnakohtul ei ole alust kahelda vastustaja sellekohases väites. Fotolt nähtuvalt

(tl 27 – 28) on WC nurk eraldatud riidega ning seetõttu oli tagatud kinnipeetavatele isikutele

loomulike vajaduste privaatne rahuldamine, kuid samas on nimetatud nurk juba iseenesest

antisanitaarne.

11. Vastavalt RVastS §-ile 7 lg 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist.

RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist

süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu

puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

Seega lahendades kahju hüvitamise kaebust, tuleks eelkõige tuvastada, kas kaebajal on kahju

tekkinud, kas kaebaja poolt nimetatud avaliku võimu kandja tegevus (tegevusetus), millega talle

väidetavalt kahju tekitati, on õigusvastane, ning kas esineb vältimatu põhjuslik seos väidetavalt

tekitatud kahju ja õigusvastase tegevuse vahel.

12. Vastustaja vastuväite kohaselt puudub tema tegevuses õigusvastasus.

Isegi siis, kui vastustajal ei ole kavas kaebaja alandav kohtlemine, kuid see saab teoks riigi

majandusliku olukorra tõttu, mis ei võimalda luua arestimajades sanitaarseid tingimusi, ei saa

alandamise eesmärgi puudumine haldusorgani tegevuses välistada õigusvastasust. Samas aga,

kuigi

vastustaja

tegevus

on

õigusvastane

seeläbi,

et

kaebajat

hoiti

ajavahemikul

19.03.2007 – 02.05.2007 Narva arestimajas antisanitaarses seisukorras olevas kambris ja seal

valitsesid halvad hügieenitingimused, ei too see kaasa mittevaralise kahju hüvitamist rahas.

Hindamaks, kas kinnipidamisolud oli alandavad, tuleb muuhulgas arvesse võtta ajavahemikku,

mille vältel isikut vastavates tingimustes hoiti. Antud juhul viibis kaebaja Narva arestimajas 45

päeva, sellest 25 päeva ülerahvastatud kambris. Kuigi kamber oli antisanitaarses seisukorras ja

seal valitsesid halvad hügieenitingimused, siis arvestades ajavahemikku, mille kestel kaebajat

säärastes tingimustes hoiti, ei saa väita, et need olid piisavad, põhjustamaks kannatusi ja raskusi,

mis ületasid kinnipidamisega kaasneva vältimatu kannatustaseme.

Lähtudes eeltoodust, on halduskohus õigesti jätnud rahuldamata mittevaralise kahju nõude.

Apellant oli apellatsioonkaebuse esitamisel vabastatud riigilõivu tasumisest, vastustaja

menetluskulude väljamõistmist ei ole taotlenud.

Maili Lokk

Agu Timmi

Viivi Tomson